• Näiteks: 1525. aastal ilmunud raamat, mis sisaldas ka eestikeelset teksti, hävitati Lübecki toomdekaani dokumentatsiooni kohaselt koheselt, raamatu rohkete vigade tõttu. Üksikud eestikeelsed teosed • Reformatsiooni eelsetest tekstidest on tuntuks saanud nn Kullamaa palved (Pater Noster, Ave Maria, Credo), mis on kohalik preester kirjutanud vakuraamatute lõppu. Kirja pandud aastatel 1524- 1532. • Rahvakeelde tõlgiti ja seati kokku eelkõige katekismusi. -Teadaolev esimene teos, mis on sisaldanud nii eesti- kui lätikeelset vaimuliku teksti, on aastal 1525 Lübeckis trükitud luteri katekismus, millest on jälgi ainult arhiivandmeis. - Märkimisväärseks peetakse 1500 eksemplari, S. Wanradti ja J. Koelli katekismust aastast 1535, kuid mille levitamine keelati väidetavate tõlkevigade tõttu. Silma torkab väga varieeruv kirjaviis. Näiteks: 1) asesõna kõik on trükitud neljal kujul: keick keik keyck
Kroonika on ajaraamat, teos, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumise järjekorras. Kroonika on arenenud antiikaja aastaraamatutest (annaalidest). Keskajal olid kroonikad peamisteks ajalooteosteks. Enamasti kirjutati kroonikaid proosas, kuid on ka riimkroonikaid. Euroopas olid kroonikuteks valdavalt mungad. Hiljem on kirjutatud ka kuninglikke ja linnade kroonikaid. Katekismus on lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Katekismusi koostati alates VII sajandist tavaliselt küsimuste ja vastuste vormis. Tuntumad katekismused on lastele mõeldud Lutheri "Väike katekismus" ja vaimulikele kirjutatud "Suur katekismus". Ood on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sina-vorm ja retooriline pöördumine. Antiikkirjanikest viljelesid oodi Pindaros, Horatius jt. Pastoraal on karjaselaul vm
· Fisher asutas õpetajate seminari Tartu lähedale, et õpetada välja puudu olevaid koolmeistreid - peamiselt Tartumaalt pärit poisslapsed - õpetati kirikulaulude laulmist, rehkendamist, saksa keelt, usuõpetust, raamatuköitmist · 1687.a. võeti Maapäeval vastu otsus rajada igasse kihelkonda kool ja seda ametisse koolmeister · Heinrich Stahl - koostas esimese eestikeele grammatika, avaldas mitmeid eestikeelseid luterlikke katekismusi, lauluraamatuid, evangeeliumeid, palveid jne, kirikuõpetajate eestikeele kasutamise hõlbustamiseks · esimene eestikeelne piibli väljaanne 1686.a. Uus Testament · Johann Hornung andis välja ladina keelse eesti keele grammatika, milles on rohkem eesti keele omapära, kui Stahli omas ning kelle kehtestatud reeglistikku tunneme kui vana kirjaviisi · Johan Skytte - Liivima kindralkuberner - tegi ära Tartu ülikooli asutamise tegeliku töö
iseseisvam. Raamatukese säilinud lõpust leiame 14-realise alamsaksakeelse iseloomustuse meie murrete kohta, mis on esimeseks katseks eesti keelest midagi teada. Kaudsetele andmetel on 16. saj koostatud ja trükis avaldatud veel mõned luterlikud katekismused (1554. a Tartu Jaani koguduse õpetaja Franz Witte lõunaeestikeelne katekismus, kus olevat olnud 6 eestikeelset vaimulikku laule, rahva seas populaarne), kui säilinud neid pole. Samuti pole säilinud jesuiitide (Thomas Busaeuse,1585) katekismusi rekatoliseerimise perioodist 16. saj lõpul Lõuna-Eestis. Tervikuna on säilinud katoliku kiriku käsiraamat, kirikutalituste käsiraamat vaimulikele "Agenda Parva"(1622), milles teatud osad on paralleelselt saksa, poola, läti ja (lõuna)eesti keeles. Teos sisaldab ladinakeelseid eeskirju preestritele, liturgilisi vormeleid ja palveid ladina keeles. Kohtades, kus lihtrahvas pidi riitusest aktiivselt osa võtma ja kus vaimuliku küsimusest tuli aru
ent varsti köie kaudu, süld mis pikk, saab teada kael, mis kaalub tagumik. 9. Renessansi kirjandus Renessanss- pr k taassünd (antiikkultuuri ja tervikliku ning harmoonilise isiksuse). 14.-16. sajand, sai alguse Itaaliast. Humanus- lad k inimlik. Humanistid- erudeeritud teadlased, mitmekülgsete teadmistega, lad keeles kirjutasid. 1445 Gutenbergi Piibel. 1492 Am avastamine. 1517 Lutheri reformatsioon. 1525 hävitati Lübecki raeraamatu järgi laevatäis eestikeelseid katekismusi. Wanradt-Koelli katekismus. Edasi tegutses inkvisitsioon. Ülistatakse platoonilist armastust. 10. Dante, ,,Jumalik komöödia" Dante Alighier (1265-1321) elas Firenzes, kuid pagendati sealt paavsti ja keisri omavahelise väitluse pärast, kus ta pooldas paavsti. Ta oli esimesi itaallasi, kes ladina keele kõrval võttis kasutusele itaalia keele. Dante isa sõbra tütart Beatrice'i ülistab ta oma teostes. Näeb teda esimest korda 9. aastaselt, 2.korda 18. aastaselt
Raamatukese säilinud lõpust leiame 14-realise alamsaksakeelse iseloomustuse meie murrete kohta, mis on esimeseks katseks eesti keelest midagi teada. Kaudsetele andmetel on 16. saj koostatud ja trükis avaldatud veel mõned luterlikud katekismused (1554. a Tartu Jaani koguduse õpetaja Franz Witte lõunaeestikeelne katekismus, kus olevat olnud 6 eestikeelset vaimulikku laule, rahva seas populaarne), kui säilinud neid pole. Samuti pole säilinud jesuiitide (Thomas Busaeuse,1585) katekismusi rekatoliseerimise perioodist 16. saj lõpul Lõuna-Eestis. Tervikuna on säilinud katoliku kiriku käsiraamat, kirikutalituste käsiraamat vaimulikele "Agenda Parva"(1622), milles teatud osad on paralleelselt saksa, poola, läti ja (lõuna)eesti keeles. Teos sisaldab ladinakeelseid eeskirju preestritele, liturgilisi vormeleid ja palveid ladina keeles. Kohtades, kus lihtrahvas pidi riitusest aktiivselt osa võtma ja kus vaimuliku küsimusest tuli aru saada, on tekst antud läti, eesti, poola
Kerjusordude mungad olid varem palju talupoegi õpetanud, enam neid aga polnud. Kihelkonna vaimulikud seda ka ei teinud. Kui asemele tulid protestantlikud preestrid, olid nad kehvemini haritud jne. Seega, usuelu ja misjonitöö langes maarahva seas. 16sajandil ilmuvad taas panustega matused. Lihtrahva religioonitunnetus oli maagiline ja katolik usk toimib sellega paremini. Ülemkihid võtsid kiiresti omaks uued tõekspidamised. Ordumeistrid tõlkisid/lasid tõlkida katekismusi jne. Teravaks läheb olukord alles 16saj lõpus ja 17saj alguses (30-aastane sõda nt). Luterlusega seotud ka kirjasõna areng. Tõlgiti katekismus eesti keelde (Wanradt-Koell, oe=oo alamsaksas). See keelati ära, vastuolu Tallinna raega. Luther nõudis kooli edendamist. 1552 Tallinna vaeste koolilaste institutsioon. Kindlasti reformatsioon edendas vaimset kultuuri. Aga reformatsiooni murrangulisus on siinmaal ületähtsustatud
Raamatukese säilinud lõpust leiame 14-realise alamsaksakeelse iseloomustuse meie murrete kohta, mis on esimeseks katseks eesti keelest midagi teada. Kaudsetele andmetel on 16. saj koostatud ja trükis avaldatud veel mõned luterlikud katekismused (1554. a Tartu Jaani koguduse õpetaja Franz Witte lõunaeestikeelne katekismus, kus olevat olnud 6 eestikeelset vaimulikku laule, rahva seas populaarne), kui säilinud neid pole. Samuti pole säilinud jesuiitide (Thomas Busaeuse,1585) katekismusi rekatoliseerimise perioodist 16. saj lõpul Lõuna-Eestis. Tervikuna on säilinud katoliku kiriku käsiraamat, kirikutalituste käsiraamat vaimulikele "Agenda Parva"(1622), milles teatud osad on paralleelselt saksa, poola, läti ja (lõuna)eesti keeles. Teos sisaldab ladinakeelseid eeskirju preestritele, liturgilisi vormeleid ja palveid ladina keeles. Kohtades, kus lihtrahvas pidi riitusest aktiivselt osa võtma ja kus vaimuliku küsimusest
pole. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 3 Poola jesuiitide asutatud kolleegium Tartus, oluline haridusasutus tollel ajal, oluline ka eesti ja läti keele õpetamine, õppimine ja tõlkide seminari tegevus. Katoliiklaste teenistuses olevad jesuiidid püüdsid oma õpetuste juurutamiseks rahvakeelses kirja-ja trükisõnas võistelda vihatud luteri esindajatega. Säilinud pole jesuiitide katekismusi rekatoliseerimise perioodist 16. saj lõpul Lõuna- Eestis, kuid tervikuna on säilinud ladinakeelne katoliku kiriku käsiraamat "Agenda Parva" (1622), milles teatud osad paralleelselt saksa, poola, läti ja lõunaeesti keeles. Esimese lõunaeesti keelt sisaldava raamatuna on teos kõige varasemaks trükiseks, mis viitab hilisemale kahe kirjakeele võitlusele Eesti alal. Kirikukirjanduse väljakujunemine algas reformatsiooni tulekuga 16. sajandi alul ning omandas
1739 tõlgiti täielikult eestikeelne piibel (nii vana kui ka uus testament). Uus testament oli ilmunud juba varem. 1715 ilmus uus testament põhja-eesti kirjakeeles. 1689- esmene uue testamendi tölge oli kirja pandud lõuna-eesti kirjakeeles, 1739 piibel tuli aga põhja-eesti kirjakeeles. See ka üks pöhjus, miks me räägime sellist eesti keelt nagu me praegu räägime. Eestikeelne vaimulik ja ilmalik kirjanudus- 18 sajandil eesti keeles ilmus terve rida erinevaid vaimulikke tekste, katekismusi, kiriku käsiraamatuid jne. Oli päris mahukas. See keel, mis keeles eestikeelsed trükised avaldati erines suuresti rahvakeelest. Praegu nimetatakse seda kokkuvütlikult kirikukeeleks. Küll aga oli see väga sarnane see selele, mida baltisakasa pastorid omavahel kasutasid. Lisaks oluline veel see, et kogu see kriikukeel suunas eesti kirjakeele arengut pikka aega kuni 19 sajandi alguskümnenditeni ning alles 19 saj esimesel poolel toimuvad olulised
või külgi. Karikatuur võib sisaldada heatahtlikku nalja või ka teravat pilget. kataloog nimestik, mis tutvustab raamatukogus leiduvaid teoseid. Tähestiku järgi korrastatud kataloogi nimetatakse alfabeetiliseks; ainealade järgi esitatud kataloogi süstemaatiliseks. Kataloogikaardile on kantud iga trükise põhiandmed. Kataloogid aitavad lugejal vajalikku raamatut kiiresti leida. katekismus lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Katekismusi koostati alates 8. sajandist tavaliselt küsimuste ja vastuste vormis. Tuntumad katekismused on lastele mõeldud Martin Lutheri (14831546) "Väike katekismus" ja vaimulike kirjutatud "Suur katekismus". katrään nelikstroof, neljarealine salm. Katrään on valdav 19. sajandi lõpu eesti luules: Juhan Liivi (18641913), Anna Haava (18641957), Karl Eduard Söödi (18621950) jt loomingus. Vt ka stroof. kelmiromaan keskajal levinud seiklusromaan, mis kujutab kelmi (leidliku
raamat ja haridus leidsid tee eestlaste juurde. Puuduliku keeleoskusega saksa soost vaimulikel tuli asuda eesti keelt õppima, sest teisiti polnud nende tegevus luterliku hingekarjasena mõeldav. Hakati tõlkima laule, epistleid, palveid ja muid pühakirja tekste, mis võimaldaksid pidada eestikeelseid jutlusi, nagu Lutheri õpetus seda ette nägi. Tuli trükitud kiri, trükitud raamat. Et usuõpetuse nurgakiviks on kümme käsku, asuti koostama palveraamatuid ja katekismusi. Jõuamegi esimese eestikeelse trükise – luterliku käsiraamatu juurde. Kuigi raamatut ennast pole õnnestunud leida, on usaldusväärsed andmed selle kohta, et 1525.aastal trükiti Lübeckis raamat, mis sisaldas ka eestikeelset teksti. Paraku konfiskeeriti ja hävitati katekismus katoliiklaste poolt kui „luterlik jõledus“. Viiteid raamatu ilmumise kohta avaldas tuntud baltisaksa ajaloolane P. Johansen Lübecki linnaarhiivist. S. Wanradti ja J. Koelli katekismus
hiljem liidetakse nende töösse ka teisi toomkoolide õpetajaid. Igapäevane kirikuelu juhtimine, vaimulike tüliasjad ja visitatsioonide korraldamine. Vaimulike ametisse määramine st ilma konsistooriumita ei saa ükski vaimulik tööle hakata.Rangem eesti k kontroll. Jering ürit läbi viia kirikuseadust. Peagi hakatakse jeringu võimu piirama kui keskvõim otsustas, et provintsid pole emamaaga võrdsed. Jeringu puhul oluline et loob konsistooriumi. Samui annab välja korraldusi, katekismusi ja usuõetusi, töötab välja kiriklikust seisukohast pulmade, ristsete ja matuste korrad.Kirikueestseisija. jering eestimaaga seot kuni 1657, üks katku ohvreid, ei surnud aga tln, suri Stockholmis. Eestimaa kirik autonoomne, lokaalne eestimaaga. Ei sa avälistada, et rootsi keskvõim poleks ürit allutada kirikut rootsile, soov oli see, et eestimaa kirik tuua Uppsala peapiiskopi alluvusse. Läbi erinevate per see tegelikult ei õnnestunud, vastuseisijaid oli alati
annaabi.ee 
