Maalingud varakristlikes katakombides Kokku korjanud: Egle Vändre 2007 Hea karjane St. Callisto katakomb Taaniel lõukoerte augus, Via Latina katakomb Kolm meest ulises ahjus Priscilla katakomb Jeesus Alfa ja oomega Commodilla katakomb St. Sebastiani katakomb Hea karjane Domitilla katakomb Hea karjane, palvetavad figuurid, Joona lugu Priscilla katakomb Herakles Hesperidese aias Via Latina katakomb Samson ja lõukoer Via Latina katakomb Püha Paulus Praetextatuse katakomb Priscilla katakomb Kasutatud raamat ja viited: John Lowden ,,Early Christian and Byzantine Art" 1997 Phaidon Press Limited http://campus.belmont.edu/honors/catacombs/catacombs.htm http://www.jesuswalk.com/christian-symbols/
mitte teha kujusid). Seinamaalide (freskod) parimad näited on Rooma katakombides. Vorm sarnaneb rooma kunstile, kuid sisu on kristlik. Kasutati kristlikke sümboleid. Näiteks: Kristus kala Ristija Johannes lambatall Püha Vaim (ka puhtus, hingerahu) tuvi paabulind surematus Algul kasutati rohkem Vana Testamendi tegelasi ja motiive (Mooses, Noa, Aabrahami ohver), hiljem tuli Uus Testament, lõpuks ka Kristus ise. Kunstilises mõttes on katakombide maalid veidi abitud ja kohmakad, kuid nende tähtsus seisnebki nende uudses, kristlikus temaatikas. Tehti ka mosaiike. Mosaiikide peamine ülesanne oli kirikute apsiidide kaunistamine. Keskne kuju oli Kristus (nüüd juba inimese kujul, mitte sümbolina). Kristuse ümber olid kindla paigutusega apostlid, pühakud. Kristuse pea kohal olid nelja evangelisti sümbolid: Markus lõvi Johannes kotkas Matteus ingel Luukas härg Mosaiikidel on kujutamislaad tõsine, range
seda – niisiis kogu tollase impeeriumi aladelt. 4 2. Varakristliku kunsti põhijooned Nagu juba eespool öeldud, oli esimestel sajanditel pärast Kristust kristliku kunsti loomiseks vähe võimalusi. Kristlike motiividega kunstist on rohkem andmeid alates 4. sajandist, kui ristiusk sai ametlikuks. Kuni 4. sajandini oli kogu kristlik kunst käsitööliste pärusmaa. Esimesed kolm sajandit tähendas kristlik kunst hauakaunistusi ja katakombide seinamaalinguid. Kunst oli pigem praktilisest vajadusest tingitud kui esteetilise väärtuse loomise püüde tagajärg. Kristluse algaegade kunsti peamine väärtus seisneb selles, et see väljendab algkristlaste kogukonna väärtusi, püüet leida uuele usule tähendust, kunstis väljendatakse tollaste inimeste tõdesid. Esimeste sajandite kunstil on pigem sotsiaalne kui esteetiline väärtus. Kõige suuremat mõju avaldas kunstile usu sidumine riigiga. Kunst sai ühiskondliku elu osaks
tagajärjel sai kunst ühiskondliku elu osaks. Kristluse sümbolite paigutust kirikutes peeti väga oluliseks, kuna see väljendas austust ja jumala ning religiooni ülistamist. Kristuse kujutis ja Maarja koos Kristusega paigutati kirikus nähtavale kohale, tavaliselt kupli või võlvlae alla ning jumaliku valguse sümbolina kujutati kirikus taevavõlvi kuldset lage. Kui esimesest kolmanda sajandini keskendus kristlik kunst põhiliselt hauakaunistustele ja katakombide seinamaalingutele, siis viiendast sajandist alates muutusid kirikuseinte kõige enam kasutatud kaunistusteks Kristuse elu kujutavad mosaiigid. Nii seinamaalingud, kui ka mosaiigid olid värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid, mis oma säravate värvidega muutsid kiriku seest eriliselt pühaks paigaks. Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja
pjedesaadile. Valmistati reljeefe, millel kajastati sündmusi. Hakati püstitama monumente. Püstitati kõrgeid sambaid, kuulaim Trianuse sammas. Maalikunst. Tähtsaimaks portreemaal, teemaks mütoloogilised ja igapäevased sündmused. Puhtad, vägevad värvitoonid. Vaba olek. Maal sageli arhitektuuri osa seinamaalid. Sageli maaliti avatuid uksi. Mosaiigikunst kasutaui pisikesi kive, kaunistati põrandaid, seinu sambaid. Varakristlik kunst. Esimene varakristlik kunst: katakombide (maa-alune koobas, kuhu maeti inimesi) kaunistamine. Tekkisid lae- ja seinamaalid. Inimesi kujutati harva. Maaliti kristlikku sümboolikat: 1) mees, kes kannab õlal lammast (Kristus) 2) tuvi (püha vaim) 3) kala 4) hiljem lisandusid ristid Ladina ja Johannese. Hiljem tekkis reljeefikunst. Basiilika eeskujuks Rooma kohtuhoone. Kõik kirikud olid alati ehitatud päikesetõusu ja loojangu suunda. 313 a. Kuulutati ristiusk riigiusuks.
TÕLKIMINE ITAALIAST Mariete Presmann 10B MAA-ALUNE LINN Mõistatuslikud pühamud, saladuslikud vahekäigud ja ununenud hauakambrid võivad küll kõlada otsekui pildina Indiana Jonesi võtteplatsilt, kuid needsamad objektid asuvad Napoli valjude ja määrdunud tänavate varjus. Maa-alune Napoli on üks maailma põnevaimatest imelinnadest; vaikne, enamasti avastamata labürint toomkirikulaadsete veepaakide, kitsaste kanalite, katakombide ja kõiksugu iidsete varemetega. Speleoloogide ehk nö koopateadlaste hinnangul umbes 60% Napoli elanikest elavad ja töötavad ülalpool seda võrku, mida teatakse Itaalias kui sorrosuolo (all-ilm). Alates Teise Maailmasõja lõpust on sealt leitud vähemalt 700 süvendit, alates Vana-Kreeka ajastust päritevatest maa-alustest hauakambritest kuni paleokristlike matmiskambriteni ja Bourboni põgenemistunneliteni. Ekspertide hinnangul on
Jeesust tähistavad varakristlikud sümbolid: Hea Karjane õlgadel lammast kandev mees. Selle motiivi aluseks on Jeesuse sõnad endast kui heast karjasest, kes hoiab oma kogudust huntide eest Lammast kandva karjase kuju oli sümbolina tuntud juba kreeka kunstis: kreeka jumal Hermes karja kaitsjana kandis oma seljas ühte voonakest. Kala Kristuse sümbol varakristlikus kultuuris; kala motiivi võis näha katakombide seinamaalingutel ja mosaiikidel, salamärgina valgustitel ja pitseritel. Paabulind "sada silma" paabulinnu sabal sümboliseerivad kõikenägevat Kristust. Paabulind on ka Kristuse surematuse sümbol, mis tuleneb uskumusest, et paabulinnuliha ei rikne. Pelikan ennastohverdava armastuse, Kristuse vereohvri sümbol. Sümboolika aluseks on varakristlik legend pelikanist, kelle pojad madu tappis. Emapelikan leinas
Esialgu oli ristiusk keelatud nagu ka teised mitteametlikud usud. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on kõik võrdsed ja see ei meeldinud valitsejatele, sest nad kartsid selle usu levimisel alamate ülestõusu. Seetõttu kiusati kristlasti taga ja nad pidid tegutsema salaja Oma kogunemisteks kasutasid nad maa-aluseid katakombe, mis olid sageli mitmeid kilomeetreid pikad looduslikud või pinnasesse kaevatud käigud.. Katakombid Katakombide seintesse uuristati hauad kuhu maeti oma surnud aga seal asusid ka kabelid, koosoleku- ja söögiruumid ning isegi magamise kohad. Hakati ka vähesel määral kunstiga tegelema. Seintele ja lagedele maaliti sageli nn Hea Karjus - Jeesus Kristus lambatall õlal. Hea Karjus Ristiusk Kui esialgu oli ristiusk levinud peamiselt vaeste hulgas, siis tasapisi muutus ristiusk ka valitsejatele meelepärasemaks. Põhjuseks oli
Ristiusu leviku pidurdamise katsed /piinamised, verised hukkamised/ Kristlaste tagakiusamine sünnitas märterluse Ristiusu lubatuks kuulutamine 313. AD Ristiusu kuulutamine riigiusuks 380. AD Kristluse levik Kristluse levik Varakristlik kunst Katakombid surnute matmiseks Leitud mitmel pool, Lähis Idas, Itaalis. Roomas. Osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö. Rooma linna all katakombe ca 900km, praegu teada üle 50 km Katakombide seina ja laemaalid varakristliku sümboolika tekkimine antiikkunsti traditsioonidele tuginedes Skulptuurid antiikkunsti jäljendamine uue sisu ja mõtte andmisega (nt antiikaja tallekandja varakristlik hea karjane jne Sarkofaagid Raaamatuminiatuurid Varakristlik sümboolika Varakristlik sümboolika Värvused HALL tuha värv. Lein ja Määrdunudkollane alandlikkus reetmine, valelikkus
· kristliku raamatukunsti sünd: hakati kasutama kallist loomanahast pärgamenti; mis oli vastupidavad ja sobis pühade tekstide säilitamiseks. Sellega köideti raamatuid ja maaliti värvilisi pilte- nii sündiski raamatumaal e miniatuurmaal · kristlased kogunesid esialgu jõukamate koguduseliikmete elamutes, aedades või vabas õhus. Ainsateks allikateks 1-2 saj maaalused koopad (katakombid), mille seintesse maeti surnuid · katakombide leiukohad: Lähis-Idas, itaalias, osalt looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö (Rooma linna all 900 km- moodustades hiiglasliku, mitmekorruselise labürindi) · katakombides esimesed varakristlikud kunstiteosed (seina- ja laemaalid). Temaatika väga tagasihoidlik · motiivides olid peidus kristlikud sümbolid, mida teadsid vaid kristlased. Kristus- lamba talle õlul hoidev karjane, kala. Surematus-paabulind. Lootus- ankur. Püha Vaim-tuvi. Maaliti
Kahjuks on tollest ajast vähe säilinud, sest hinnaline ehitusmaterjal meelitas lammutama. Roomlaste marmorist on Mdina kiriku lävepakk, üksikuid tükke võib aga leida ümbruskonna kitselautade seintest. (3) Pärast kümneminutilist jalutuskäiku mööda Maltale nii iseloomulikke kitsaid tänavaid, kus pea igal majal romantiline nimi «Vahune Laine» või «Villa Olivia», puust luukidega rõdu ja ukse kõrval jumalaema kuju, leiate end 4. sajandist pärit katakombide juures. Ligi 2000 m2 suurune roomlaste surnuaed oma lõputuna tunduvate käikudega osutub tõeliseks maa-aluseks varjuderiigiks.(3) Malta on tänapäeval igati kaasaegne ja turvaline turismimaa - uhkeid hotelle ja kõikvõimalikke lõbustusasutusi on kuhjaga. Kõige populaarsem tundub saarel olevat sukeldumine, sest kogu rannik on sukeldumiskoole täis. Nii puhast ja selget vett kui Malta ümbruses kohtab harva. Nähtavus on kohati kuni 30 meetrit. Arvukad koopad ja
Keskaegkultuuri ja kunsti langusperiood. Varakristlik kunst arhitektuur Kristlus õõnestas Rooma ja antiikkultuuri Kultushooned(sakraalehitised)alles 4.saj.(Varakristlaste koosolekud katakombides- seina ja laemaalid) Basiilikad-kolme lööviga honed(lääned itta).Miks? Kellatornid ehitati hiljem,keskajal. Varakristlik kujutav kunst Algselt oli visuaalne kunst kristastel keelatud Hiljem arenesid välja tingmärgid ja sümboolika(kala,tuvi,ankur jne) Esimesed säilinud käsikirjad 5.sai. Katakombide seintel seina ja laemaalingud Skulptuure loodi vähe,rohkem reljeefid. Bütsantsi ja vanavene kunst 395 jagunes Rooma riik kaheks(Ida-Rooma Bütsants,mis kestis 1453.a ja Lääne- Rooma. Bütsantsi keeleks sai kreeka keel Keiser oli piiramatu võimuga valistseja. Suur idamaade kultuuri mõju. Ristiusk lõhenes õigeusu ja kaotiliku usuks. Arhitektuur Kirikud peamiselt tsentraalehitised 6. saj ehitati Konstantinoopolis Hagia Sophia kirik. Bütsantsi mosaiigid,seinamaalid,ikoonid
(Kunstiabi: ,,Varakristlik ja Bütsantsi kunst") Alguses polnud kristliku teemaga kunstiteoseid peaaegu üldse, sest esiteks neil ei olnud sellega aega tegeleda, oli suuremaid igapäevaseid probleeme, mille pärast muretseda. Teiseks peamiseks põhjuseks oli Vana Testament, kus oli hoiatatud selle eest, et pilte ei tohi kummardada, sest see ei ole tegelik Jumal. (Kunstiabi: ,,Varakristlik ja Bütsantsi kunst") Mõne aja möödudes hakati maalima katakombide seintele ja laele, aga kunagi ei maalitud Kristust ristilööduna, sest sel viisil hukati tol ajal kriminaale. (Kunstiabi: ,,Varakristlik ja Bütsantsi kunst") 2.1.1. Arhitektuur 5. sajandil hakati renditud või kingiks saadud majade asemele ehitama kirikuid. Arenes välja kaks erinevat kirikutüüpi. Üks oli ümmargune ja teine oli piklik. Ümmarguse põhjaplaaniga kirikud ehitati tavaliselt usumärtrite haudade kohale, mis pidi jääma rotunda keskele. Seda
· Kristlasi jälitati julmalt mitu sajandit · Nad olid monoteistid ja keeldusid keisrikultusest · Kristlased ei saanud esialgu püstitada oma jumalakodasid · Jumalateenistused toimusid salaja vabas looduses või üksteise kodudes · Tagakiusamise eest on kristlased hiljem varju otsinud katakombides · Nende poolt on kaevatud Rooma linna alla mitmesajakilomeetrised käigud · Eelkõige olid katakombid varjupaigad, kuid ka hauakambrid · Katakombide seinu ja lage on kohati kaunistatud maalingutega · Seal võib esimest korda näha kristlikke sümboleid risti, talle ja kala · Seal võib näha ka palvetavate inimeste kujutisi · Kunstis nimetatakse palvetavat inimest ornantiks · Kunstiliselt jäävad need alla Pompejist ja Herculaneumist leitud maalingutele · Enamasti on tegu lihtsalt mingi dekoratiivse mustriga · Kõige tuntumad on Santa Lucina katakombi maalid · 4
Seal asusid ka altarid. Elumajad on nagu Pompei. Varakristus Kristlik usk saab alguse 1. Sajandi alguses. Nagu kõik, mida uus, hakati ka kirstlasi taga kiusama ja nende kokkusaamise kohtadeks said maa-alused käigus, ehk katakombid. Need olid 20-25 meetri sügavusel ja mõlemal pool seintes olid perekonniti kirstlase põrmud. Õhku ja valgust tuli ümmarguste või nelinurksete avade kaudu ja seinad olid kaetud freskodega. 313 on aasta, millal kõik rajatu on maa all, katakombide hiilgeaeg. Konstatinus esimene kuulutab kristluse riigi usuks. Katakombid polnud mitte peidukohad, vaid kohad, kuhu maeti. 20-25 meetri sügavusel, sõltuvalt pinnasest. Pikkus on nii palju kokku kui Tallinnast Moskvasse. Seal käidi ka surnuid mälestamas, ehk agatel (peiulaud). Sellest kasvab välja kiriku altar. Miks nad on just maa all on? Sest kirtslikud kogused tahavad ka pärast surma koos olla. Samuti nende kalmistud said ruttu täis(paganlastel ei saanud, sest nemad põletasid)
Maaliti pettekujutisi, uksi ja aknaid ja vaateid aknast jms. Rooma riik nõrgeneb võimu jagamisega ja kultuur hääbub. Varakristlik kunst Rooma riigis levinud ristiusu levitajad olid taga kiusatud. Nad tegutsesid salaja maa-alustes käikudes ja koobastes katakombides, mille laed ja seinad olid kaetud sümbolite abil maalitud piibliainestikuga. Kristlaste vankumatus muutis ristiusu üha enam levinumaks kuni aastal 313 kuulutas keiser Constantinus selle lubatuks. Surnuid maeti katakombide seintesse uuristatud avadesse ja sageli oli kirst uhke reljeefse dekooriga. Iseseisvat skulptuuri ei esinenud. Kirikuteks hakati ehitama uusi basiilikaid: majatüüpe, kus on kolm (hiljem ka viis) pikihoonet, nn. löövid ja keskmisel, kõrgemal löövil on ülaosas aknad. Sisekujunduses kasutati mosaiike, kus oli piiblistseene kujutatud. Näited: Santa Maria Maggorie ja Santa Sabina Roomas. Pärgamendi
· Kristlasi jälitati julmalt mitu sajandit · Nad olid monoteistid ja keeldusid keisrikultusest · Kristlased ei saanud esialgu püstitada oma jumalakodasid · Jumalateenistused toimusid salaja vabas looduses või üksteise kodudes · Tagakiusamise eest on kristlased hiljem varju otsinud katakombides · Nende poolt on kaevatud Rooma linna alla mitmesajakilomeetrised käigud · Eelkõige olid katakombid varjupaigad, kuid ka hauakambrid · Katakombide seinu ja lage on kohati kaunistatud maalingutega · Seal võib esimest korda näha kristlikke sümboleid risti, talle ja kala · Seal võib näha ka palvetavate inimeste kujutisi · Kunstis nimetatakse palvetavat inimest ornantiks · Kunstiliselt jäävad need alla Pompejist ja Herculaneumist leitud maalingutele · Enamasti on tegu lihtsalt mingi dekoratiivse mustriga · Kõige tuntumad on Santa Lucina katakombi maalid · 4. saj alguses suhtumine kristlastesse muutus
annaabi.ee 
