kaevatakse istutusauk. Optimaalne istutuskohtade arv hektari kohta on 3000- 3500, istutuskohtade vahekaugus üksteisest jäägu vahemikku 1,5-2 m. 6. 1)Külv Külvi eeliseks istutamise ees on lihtsus ja odavus. Külvi rajamine on otstarbekas keskmise viljakusega värsketel raiesmikel kuni rohttaimestiku tekkimiseni, samuti kivistel ning kruusastel muldadel, kus istutamine on raskendatud. Külvidega tehakse algust varakevadel, esmalt külvatakse kuivematele kasvukohtadele. Niiskematele kasvukohtadele rajatakse külvid viimases järjekorras. Lapile külvatakse 15-20 männiseemet või 20-30 kuuseseemet. Külvatud seemned kaetakse 1-1,5 cm paksuse kihiga. 2)Istutamine Istutamine on küll kulukam ja vaevarikkam metsauuenduse viis kui külv, kuid selle eeliseks on taimede suurem suutlikkus võidelda rohurindega ning ebasobivate ilmastikutingimustega. Samuti räägib istutuse kasuks taimede kiirem kasv esimestel aastatel. 3)labidaga istutamine kaeva maasse taime juurekavale vastav auk.Kobesta
Kuivemas kohas on idanemine ja kasvamaminek kehvem. Niiskemaid kasvukohti saab hiljem kultiveerida. 5.Millised puuliigid kultiveeritakse kevadel varem ja millised hiljem? Miks? Puuliikidest esimestena kultiveeritakse lehised, arukask ja mänd. Need puuliigid on :valgusnõudlikud, varapuhkevad ja neid kultiveeritakse kuivadesse kasvukohtadesse. Hiljem kultiveeritakse kuuske, tamme, saart jne. Neid puuliike kultiveeritakse niiskematele kasvukohtadele, kui eelnimetatuid. 6.Millistel muldadel on otstarbekas metsa külvata ja millistel istutada? Viljakatel muldadel on mõtekas istutada ja kehvematel muldadel külvata. Viljakal mullal tekib meeletu rohukasv ja külvi tõusmed hukkuvad. 7. Kirjelda lapikülvi. Kasutatakse 2.-4. Boniteedi liivmullaga männiraiesmikel, lappe tehakse maakirve, kõpla või tugeva rehaga. Lapi suurus 30x30cm....50x50cm, taimevarred koos metsakõduga tõmmatakse lapi lõunaservale varjuks päikese eest
kirjutada või lõigata. Taevaskoja eeskujul võib katta paljandi võrguga, tingimusel, et see ei kahjusta paljandil kasvavaid samblaid ja samblikke. Oluline on ehitus- ja istutustegevuse keeld, kui see pole vajalik paljandi olukorra taastamiseks või parandamsieks. Eeltoodud põhjustel võiks Tori põrgu maastikukaitsealale koostada eraldi kaitsekorralduskava, et tagada suurem tähelepanu teise ja kolmanda kategooria liikide elu- ja kasvukohtadele ning liivakivipaljandi ja koobaste säilumine. Kava annaks selgemad juhtnöörid ka omavalitsusele. Näiteks võiks kaaluda Tori põrgu viida eemaldamist maanteelt nähtava koha pealt, et vältida ebateadlikke külastajaid. 15 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Arold, I. (2005). Eesti maastikud. Tartu: TÜ Kirjastus. 2. Eesti maastikud. (2008). Toim. Kaur, E., Kuusik, M., Sepp, K. Tallinn: Tänapäev. 486 lk. 3. Harilik hink. (2013). Vikipeedia. [WWW]
Suve keskel ja teisel poolel õitsevad taimed on enamasti värviliste õitega, olles koolast, roosat, violetset või punast tooni. Vähem tähtis pole ka õite lõhn, meelitamaks ligi neid tolmeldavaid putukaid. Õite lõhna põhjustavad nende poolt eritatavad eeterlikud õlid, midatuntakse ligikaudu 500 sorti. Viljumine on taime oluline elujärk. Seemnete abil taimed paljunevad ja levivad eetele kasvukohtadele. Viljade ja seemnete suurus ning kuju on väga erinevad, samuti ka seemnete ja viljade valmimisaeg. Seeme koosneb kolmest põhilisestosast: eost, taimekoest ja seemnekestast. Seemnekesta ülesanne kaitsta idu ja toitekudede varuaineid ebasoodsate tingimuste ja mehhaaniliste vigastuste eest. Seemekesta võib ümbritseda erineva tekkeviisiga lihakas eredavärviline seemnerüü (jugapuu, kikkapuu), kutsudes linde seemneid sööma ja selliselt neid levitama
Taimeliigi arvukuse tõstmiseks: Parandada tingimusi olemasolevates leiukohtades: võime tõsta kandevõimet vähendades konkurentide tihedust, Istutada juurde uusi isendeid, suurendada aega, mille jooksul paik on asustatav, aeglustades suktsesiooni (koosluste vahetus) protsessi. Uute elupaikade loomine, taastamine. Haruldaste taimede bioloogilised iseärasused - valdavam bilateraalne sümmeetria võrreldes radiaalsega, kohastunud väikesele maa-alale või harvaesinevatele kasvukohtadele. Liigi harulduse põhjused: 1. Taksoni vanus ja evolutsioon, 2. Koevolutsioon, 3. Ökoloogia: kasvukoha spetsiifilisus, kaasaegse kliima mõju, mullastiku tingimuste mõju, spetsiifiliste ja üldkahjurite mõju, konkurentsi võime; 4. Inimkasutus, 5. Paljunemisbioloogia, 6. Taksoni geneetika, 7. Taimesüstemaatika areng. *Milliseid andmed peaksid olema olemas ohustatud liigi kohta: I Üldine informatsioon: 1. Taksonoomiline staatus, 2. Fenoloogia, 3. Seadusandlik staatus, 4. Ajalooline levik, 5
ja sisu koos kahe seemnerakuga valgub lootekotti, toimub viljastumine. 1 seemnerakk ühineb munarakuga, viljastunud munarakust areneb idu. Teine seemnerakk ühineb lootekoti keskrakuga, sellest kujuneb säilituskude ehk endosterm.järelikult toimub kahekordne viljastamine. Selline viljastumine on iseloomulik ainult katteseemnetaimedele. Seeme Seeme on taime eriline elujärk, ainevahetus on ajutiselt vaibunud, taim saab mitmesuguste levimisviiside abil asuda uutele kasvukohtadele. Seemet katab kest, tal on kaitsefunktsioon. Olulisemaks osaks seemnes on idu, kaheiduleheliste taimede seemnetes on kaks idulehte, mille vahel paiknevad idupung, iduvars ja idujuur. Idulehed on suhteliselt suured põldoal ja neis on varuained. Üheiduleheliste taimede seemneis (nisu, oder) on üks õhuke ja palja silmaga vaevalt nähtav iduleht. Suurema osa seemnest võtab enda alla endosperm ehk põhikude. Tärklis, valguterad.
kasvupinnasekihti, murule piisab 20 cm paksusest kihist. Joonisel 12 esitatakse katusehaljastuse kasvupinnase läbilõige. Joonis 12 Katusehaljastuse kasvupinnas koos aluskihtidega (Viherympäristöliitto, julkaisu 31 järgi) 76 6.1.5. Puude ja põõsaste kasvupinnas Üldjuhul, kui puittaimi soovitakse istutada õue- ja pargilaadsetele kasvukohtadele ning väljavalitud liikidel puuduvad kasvupinnase suhtes erinõuded, sobib nende kasvatamiseks üldotstarbeline kasvupinnas. Siiski võib kõige laiemas plaanis eristada viljakate kasvukohtade ning toitainetevaeste kasvukohtade liike. Õppematerjali lisas olevates tabelites ja joonistel on toodud kasvupinnaste parameetrid eraldi nii nõudlike kui vähenõudlike puittaimeliikide kasvatamiseks.
Seemnetest kasvatamisel kiirekasvuline, pistikutest paljundamisel aga aeglase kasvuga, kasvades sageli laia tiheda keraja mitmeharulise põõsana. Meil paljundatakse põhiliselt vegetatiivselt (pistikuist), kasvab 1...3,5 m kõrguse põõsana. Pärit Jaapani mägedest (400-2000 m ü.m.p.), kus kasvab niisketes ja jahedates orgudes ning on seal oluline metsapuu. Eelistab niiskemaid muldi ning suure õhuniiskusega kasvukohti. Tahab poolvarju, ei sobi kasvama avapäikesega kasvukohtadele, eelistab merelist niisket kliimat. Puit kerge ja vastupidav kõdunemisele. Kodumaal on liik looduskaitse all. Väärib senisest rohkemat kasvatamist eesaedades ja väiksematel haljasaladel. Meil ei vilju, paljundatakse vaid vegetatiivselt. Külmahell, külmudes karmil talvel kuni lumepiirini. Sobib haljastuses väikesemõõtmelistesse eesaedadesse ja parkidesse alusrinde põõsana. Istutada tasuks põhjakaartest varjatud kasvukohale.
paariti või kolmekaupa männastes. Valminud (liit)emaskäbid puitunud, nahkjate või lihakate soomustega. Perekonna kadakas (Juniperus) käbisoomused lihakad (marjataolised) ega avane. Perekondi Thuja, Thujopsis, Chamaecyparis, Juniperus. Thujopsis dolabrata - Pärit Jaapani mägedest (400-2000 m ü.m.p.), kus kasvab niisketes ja jahedates orgudes ning on seal oluline metsapuu. Eelistab niiskemaid muldi ning suure õhuniiskusega kasvukohti. Tahab poolvarju, ei sobi kasvama avapäikesega kasvukohtadele, eelistab merelist niisket kliimat. Eesti suuremaid hiibapuid asub pr. Laine Lepa aias Tallinnas. See on ilusa laikoonilise kujuga puu, kelle kõrgus ulatub kaugelt üle inimese väljasirutatud käe kõrguse. Hiibapuu kasvamine oleneb tema saamisloost - seemnest kasvatatud puu sirgub kiiremini, pistoksast paljundatud taim kasvab aeglaselt. Eesti päritolu puud on paljundatud pistokstest. Kasvab 1...3,5 m kõrguse põõsana.
lagedal, valgusnõudlikud ei uuene vana metsa turbe all) - Looduslikud häiringud (torm, tulekahju) - Keskkonnatingimuste muutumine (soostumine, leetumine, erosioon jne.) - Inimtegevuse mõju (raied, kuivendamine). Need on enamasti lühiajalised vaheldused mis toimuvad ühe metsapõlvkonna jooksul ja võivad esineda kõikides puistutes. Üldiselt on puuliikide vahelduse protsess tüüpiline viljakatele muldadele. Toitainetevaestele muldadele, ekstreemsetele kasvukohtadele on iseloomulikud puhtpuistud (meie tingimustes peamiselt männikud). Erinevad metsa arengud viivad enamasti mingi stabiilsema ökosüsteemi (kliimaksi) kujunemisele. Kliimaks on püsivam 26 ja suhteliselt pikemaajalisem kooslus. Eesti tingimustes on kliimaksliigiks viljakates kasvukohtades kuusk ja toitaietevaestel kasvukohtades mänd. Kuuse vaheldumine lehtpuudega
3. Dekoratiivsus Endla Reintam, 2008/2009 78 Eestis kasvab palju silmatorkavalt kaunite õite, lehestiku või üldise välimusega liike,. mida ohustab kogumine müügiks või väljakaevamine. See võib omakorda ohustada nende säilimist looduses (käpalised, siberi võhumõõk, niidu-kuremõõk jt). 4. Inimtegevusega kaasnevad ohud Inimtegevus võib liikidele ja nende kasvukohtadele olla mitmesuguse ohustava toimega. Kui paar aastakümmet tagasi oli eriti ohtlik aktiivne kuivendustöö ja väetamine, siis tänapäeval on intensiivse ehitustöö ja külastatavuse tõttu suuremasse ohtu sattunud rannikualad ja linnade ning maanteede ümbrus. 5. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused Arvesse tulevad komplitseeritud ja aeglane paljunemine, mükoriisa olemasolu, kitsas ökoloogiline
muldadele, mis on kujunenud massiivsel pael või selle murenemisel tekkinud rähal. Mullad kuivavad põua ajal kergesti läbi. Enamasti mändidest koosnev hõre puurinne varjutab alustaimestut vähe ning selles kasvavad koos nii kuivalembesed taimed (näiteks leesikas, nõmm-liivatee), kaltsifiilsed niidu- ja stepitaimed (näiteks lubikas, angerpist, verev kurereha) kui ka niiskematele kasvukohtadele omased taimed (näiteks sinilill, longus helmikas ja sulg-aruluste). Loometsade levila piirdub läänesaarte ning Lääne-, Loode- ja Põhja-Eesti paealadega. Nõmmemetsad on iseloomulikud kõige kuivemate ja vaesemate leedemuldadega luidetele ja liivikutele, kus põhjavesi ulatub harva kõrgemale kui 2 m. Need metsad on hõredad ja aeglasekasvulised. Alustaimestu moodustavad kuivust hästi taluvad taimed (näiteks kanarbik, harilik kukemari, samblikud)