rauno reino Rida 1 TE31 1)Tavamajandus- kõik toimub nii nagu alati, tavapäraselt Käsumajandus- kogu majanduse toimimise aluseks on käsk(plaan) Turumajandus- kõik küsimused reguleerib turg-: ostujõu(raha) ja ostuhuvi olemasolu või puudumine. Segamajandus- esineb elemente mitmest maj. süsteemist. 2) Majandue edukust on vaja hinnata selleks ,et saaks teada kasvude ja langust ja saada seda ette arvata. Jah haridus kui ka teadmisi saab käsitleda kui tootmisprotsessi lisaväärtusena kuna koolid koolitavad välja väga häid palgatöölisi kes suudavad viia tootmisprotsessi paremale tasemele kui ka kvaliteedi tõusu.Mis tõstab tootlikust . 3)Majanduspoliitika on majanduse mõjutamine poliitiliste abinõudega seda kokkuvõttes riigi poolt. Peamised ülesanded on- elustandartite kasvustamine täistööstushõive tööealise elanikonna hulgas
palju on olemas erinevaid ärimudeleid (vähemtuntud nt. De Facto tööstusharu standardmudel). Toodi välja SWOT-i ja SFAS-i põhimõtted, strateegiliste võimaluste loomine läbi TOWS-i, konkurentsivõimelususe põhialused. Õppisin juurde SO, ST, WO, WT strateegiate kohta. Huvitavad olid erinevad konkurendi ründamistaktikad (nt. Guerilla warfare) ja kaitsetaktikad. Raamat kirjeldas kolme korporatiivse strateegia aspekti, kuidas rakendada strateegiaid ja erinevate kasvude mõisteid. Sain teadmise, et kolm strateegiat on kasvu-, stabiilsuse- ja kärpimisstrateegia. Tutvusin esmakordselt portfoolioanalüüsiga. Määratleti erinevaid funktsionaalseid strateegiaid mida saab kasutada organisatsioonis, käsitleti tegevusi ja funktsioone mida kasutatakse kasu saamiseks või konkurentsieelise tugevdamiseks. Ohtlike strateegiate tuvastamine. Sain teada, et erinevad funktsionaalsed strateegiad on näiteks turundus-, finants-, R&D,
hästi hoolitseda, võib ta elada 15 (dekoratiivvormid) kuni 25 (harilik kala) aastat vanaks. Teadaolevalt vanim kuldkala Fred elas 41-aastaseks. Kaaslase lisamisel akvaariumisse võib soovitud tulemuse asemel tekkida kalal hoopis stress. Kaaslase puudumisel või igavusest kuldkalal stressi ei teki. Kuldkala on hea sõber kõigile. Välimus: Kuldkalu on kuldseid, hõbedasi , siniseid, punaseid ja valgeid. Soomused aina siravad, kui nad kergelt uimi hõljutades ujuvad roheliste kasvude vahel. Värvus on harilikult kalal kuldpunakas. Täiskasvanud kuldkalad, kes elavad lemmiklooma elu, on tavaliselt 25-40 millimeetri pikad. Metsikud kuldkalad on tihti aga lausa 80 millimeetri pikad. Kuldkala käitumine on suhteliselt rahulik. Hooldus: Kuna kuldkala on külmaveekala, siis nende akvaariumisse- kui hoolitseda selle eest, et vesi oleks toasoe (16-18kraadi)- soojendit üldjuhul vaja pole. Küll aga vajavad need kalakesed
Sama aasta võrsed jäetakse lõikamisel alles 2-3 cm. 4 Heki Hooldus Kevadel puista põõsaste vahele kiht komposti. Sügisel võib puistata põõsaste ümber loomasõnnikut ja selle kevadel kergelt mulda kaevata. Elava heki puudus on, et see võtab pinnasest toitaineid ja niiskust ning tihedalt istutatud põõsad vajavad sellepärast lisatoitmist. See saab eriti ilmseks, kui heki kõrval on kas lillepeenrad või muru. Kasvude vohamise vältimiseks on soovitav hekil juured 30-40 cm kaugusel hekist labidaga läbi lõigata, kaevates u 1,5 labida sügavuse kraavi. Püsivama tulemuse saamiseks aseta kraavi enne selle kinniajamist tõrvapapi- või plastikaadiriba. Juurekasvu sel viisil kontrolli alla saamise järel on oluline hekialust vähemalt kord kasvuperioodi jooksul rohida, näiteks mais ja vajadusel uuesti juunis või juulis. Krundi maa-ala planeerimine
Edasise nakkuse käigus blokeerib viiruse ensüüm EGT, mis sekreteeritakse putukavastse hemolümfi baculoviirusega nakatatud rakkudest, rööviku arengu (modifitseerides hormoone - ecdysteroidide). See väldib rööviku üleminekut moondesse ja hoiab teda kasvamisjärgus. Sellisel viisil moduleerivad viirused kogu rööviku arengut (blokeeritakse moone) ja ka käitumist – nakatatud röövikutele on iseloomulik, et nad lahkuvad oma toitumiskohal ja/või ronivad taimede kasvude otstesse, kus nad jäävad oksa või lehe tippu rippuma (seda käitumist põhjustav ptp-geen, mis on ilmselt omistatud putuka genoomist). Baculoviiruste kasutamine Nii NPV-del kui ka GV-del on tähtis roll putukapopulatsioonide arvukuse reguleerimisel (tihedas populatsioonis on viiruse levik soodustatud, sest viiruse OVd satuvad massiliselt mullale ja lehtedele). Kuna NPVd on mitmetele kahjurputukatele väga virulentsed, kasutatakse neid taimekaitses (üle
üks põhilisi eksportartikleid Euroopa Liitu), tsitruseliste puuviljade ja sarapuupähklite kasvatamine; vase ja mangaani kaevandamine; Välistoodangu väike sector, mis toodab alkohoolseid ja mittealkohoolseid jooke, metalle, masinaid, lennukeid ja kemikaale. Riik impordib peaegu kõik oma gaasi ja nafta varud. Gruusial on mõõdetav hüdroelektri võimekus, kasvav energia varude komponent. Viimaste kasvude valdkonda kuuluvad ehitus, pangateenused ja kaevandusektorid. Languse osas domineeris välisinvesteeringud ning regionaalmajandus. Gruusia on läbi ajaloo ebaõnnestunud maksude kogumises. Maksupoliitikas on tehtud aga suur edasiminek alates hetkest, mil 2004 valitsus tuli võimule. Samuti on edukalt võideldud korruptsiooniga. Valitsuse tulud on alates 2003 suurenenud 4 kordselt. Tolli ja maksude parandamine on langetanud ka salakaubandust. Gruusia on üle saanud kroonilisest energiapuudusest
võib ta haigestuda. Puu talub hästi ka tugevaid tuuli. Mägimänd ei talu vanade okste lõikamist. Kujundamisega tuleks tegeleda regulaarselt. Noori kasve kärbitakse siis, kui ned näevad välja nagu väikesed pehmed pulgakesed, st. et okkad pole veel võtnud horisontaalset asendit. Ladvapoolseid kasve lühendades sunnitakse puud kasvama rohkem laiuti, külgmisi kärpides hoitakse mändi püstisemana. Üldine kerge kasvude kärpimine muudab männi kompaktsemaks ja tihedamaks. Mägimändi paljundatakse harilikult seemneid külvates. (Calmia) Õrnade okastega noored männid kannatavad varakevadiste päikese põletushaavade all. Kaitstakse kuuseokstega, mis eemaldatakse aprilli keskpaigas. (Seemnemaailm) Tuntumad sordid "Gnom" - moodustab ajapikku kera läbimõõduga kuni 2 m. Üks esimesi sorte, pärit 1890. aastast, hakkas laiemalt levima 1927.a
võib ta haigestuda. Puu talub hästi ka tugevaid tuuli (Calmia). Mägimänd ei talu vanade okste lõikamist. Kujundamisega tuleks tegeleda regulaarselt. Noori kasve kärbitakse siis, kui ned näevad välja nagu väikesed pehmed pulgakesed, st. et okkad pole veel võtnud horisontaalset asendit. Ladvapoolseid kasve lühendades sunnitakse puud kasvama rohkem laiuti, külgmisi kärpides hoitakse mändi püstisemana. Üldine kerge kasvude kärpimine muudab männi kompaktsemaks ja tihedamaks. Mägimändi paljundatakse harilikult seemneid külvates. Õrnade okastega noored männid kannatavad varakevadiste päikese põletushaavade all. Kaitstakse kuuseokstega, mis eemaldatakse aprilli keskpaigas (Calmia). 8. Prunus - perekond ploomipuu Ploomipuu (ladina k. Prunus) on juurevõsusid moodustavate lehtpuude ja- põõsaste perekond roosõieliste sugukonnast. Viljapuuna kasvatatakse hariliku ploomipuu (ladina k. Prunus domestica)
lõigatakse tagasi vaid uued kasvud. Vanu oksi võib lõigata ainult juhul, kui taim on täielikult vormi kaotanud. Pukspuust saab "treida" erinevaid puu vorme. Selleks valitakse taimed, mis looduse poolt omavad tugevat telge, lõigatakse soovitud kõrguseni maha kõik külgvõrsed, järelejäänuid pöetakse veidi (Seemnemaailm). 4.2.3. Paljundamine Paljuneb vegetatiivselt suve- ja sügispistikutega. Juurdub 80 100% pistikutest. Suvine pistikutega paljundamine oleneb uute kasvude seisundist. Need peavad olema veidi puitunud, mida võivad need saavutada juuni viimasel dekaadil juuli keskel. Sügisesed pistikud lõigatakse septembri algul pistiku pikkus 5-10 cm ehk 2-3 silmavahet. Pistikule jäetakse 2 viimast lehte, alumised eemaldatakse. Lõige tehakse esimese silma alla ja ülal pool viimast silma. Seejärel pistetakse pistikud kobestatud turbast ja aiamullast 1:1 valmistatud segusse ning kaetakse purkide või kilega.
korral võib ta haigestuda. Puu talub hästi ka tugevaid tuuli. Mägimänd ei talu vanade okste lõikamist. Kujundamisega tuleks tegeleda regulaarselt. Noori kasve kärbitakse siis, kui ned näevad välja nagu väikesed pehmed pulgakesed, st. et okkad pole veel võtnud horisontaalset asendit. Ladvapoolseid kasve lühendades sunnitakse puud kasvama rohkem laiuti, külgmisi kärpides hoitakse mändi püstisemana. Üldine kerge kasvude kärpimine muudab männi kompaktsemaks ja tihedamaks. Mägimändi paljundatakse harilikult seemneid külvates. Õrnade okastega noored männid kannatavad varakevadiste päikese põletushaavade all. Kaitstakse kuuseokstega, mis eemaldatakse aprilli keskpaigas. 25 JUGAPUU (Taxus) Joonis 9. Harilik jugapuu. http://www.folklore.ee/~renata/myrk/jugapuu.jpg Jugapuu iseloomustus
Puudel lõigatakse soovitud kõrguseni maha kõik külgvõrsed ning järelejäänuid pöetakse veidi. See paneb taime hargnema, millest saab ajajooksul kujundades soovitud vorm. Paljundamine: Sarnaselt õitsevate põõsastega paljuneb harilik pukspuu seemnetega või vegetatiivselt. Pukspuud paljundatakse vegetatiivselt suve ja sügispistikutega. Pistikutest juurdub 80- 100 %. Suvine pistikutega paljundamine oleneb uute kasvude seisundist- peavad olema natuke puitunud. Toimub juuli keskel. Sügisesed pistikud lõigatakse septembri algul. Pistiku pikkus peab olema 5-10 cm ehk 2-3 silmavahet. Pistikule jäetakse 2 ülemist lehte, ülejäänud eemaldatakse. Lõige tehakse esimese silma alla ja viimase silma üleval. Seejärel pistetakse pistikud mulda ning kaetakse purkide või kilega. Muld peab olema pooleks kobestatud turba ja aiamullaga. Pistikud juurduva 3 nädalal jooksul regulaarse kastmise tulemusel
1. Arvutatakse lähte ja lõpudirektsiooni nurgad 2. Tasandatatakse horisontaalnurgad 3. Arvutatakse direktsiooninurgad 4. Arvutatakse koordinaatide juurdekasvud Kinnises polügoonis peab nii abstsisside kui ka ordinaatide juurdekasvude summa võrduma nulliga. 35. Lahtise mõõdistuskäigu arvutamine, täpsushinnang 1. Tasandatatakse horisontaalnurgad 2. Arvutatakse direktsiooninurgad 3. Arvutatakse koordinaatide juurdekasvud Käigu joonte koordinaatide juurde kasvude summad peavad võrduma kindelpunktide koordinaatide vahega. 3 2 3 2 x 4 x 1 4 1
Veelgi ulatuslikum mõju oli pärnaniine sajandite pikkusel tarvitamisel. 19. sajandi lõpuks oli niine saamiseks sobivate pärnade hulk jäänud nii väikseks ja nõudmine pärnaniinest esemete järele kasvanud nii suureks, et enamik sellest materjalist tooteid tuli sisse vedada Venemaalt. Võib üsna kindlalt väita, et üks peamisi põhjusi, miks pärnametsi viimastel sajanditel Eestis vähemaks jäi, oli see, et noori pärnapuid kasutati väga ulatuslikult niine hankimiseks. Puude koore ja kasvude tänapäevastest kasutusaladest on ilmselt kõige enam rakendust leidnud ravimite valmistamine. Paljude rahvameditsiinis kasutusel olnud erinevate puuliikide koorest ja noortest kasvudest arstimite põhjal on valminud arstirohud, mida on võimalik osta nüüdsetest apteekidest. Mõningal määral kasutavad rahvaliku käsitöö valmistajad nüüdki kasetohtu, paju- ja männikoort. Riidevärvimisel on käsitöö huvilistel küllap üsna perspektiivne kasutada vanu värviretsepte, kus sobiv
annaabi.ee 
