Hea vanem on see, kes on lapsele ,,hea". Tõsi, arusaamad sellest, mis siis ikkagi on lapse jaoks hea, erinevad suuresti. Näiteks nn vabakasvatus, lapsekeskse kasvatuse äärmuslik ilming, võib kergesti võtta sellise kuju, mis ei teeni lapse huvisid. Samuti on raske mõista, kuidas saab lapse jaoks hea olla vanemlus, kus vanem peab end lapse pärast alandama või oma elu ülemäära raskeks tegema. ,,Piisavalt hea vanem". Bruno Bettelheim (1988) on toonud kasvatusteadusse vabastava mõiste ,,piisavalt hea vanem", millega ta tahab öelda, et piisab sellest, kui oled vanemana sa ise ja tegutsed järjekindlalt oma väärtuse järgi. Vanem ei pea püüdma iga hinna eest olla keegi teine, kui ta tegelikult on ja iseäranis ei pea ta proovima olla täiuslik vanem. Hea kasvatus annab lapsele kõigepealt võimaluse selgusele jõuda, kes ta tahab olla, seejärel aga aitab tal enda ja oma eluviisiga rahul olla.
,,Sissejuhatus kasvatusteadusse" Autorid: Sirrka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Tõlkija Meri-Liis Laherand AS Medicina, 2005 Tallinn Raamat on mõeldud kasvatusteaduse aluste õpikuks. Autorite taotlus oli visandada ülevaatlik pilt kasvatusest ja õpetusest ning neid uurivast teadusest. Raamatus vaadeldakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus, otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte. Teose ülesehitus on selline. Esimene tükk on sissejuhatus, kus on antud teose kirjeldus, ülevaade sisust. Püstitatud eesmärk on laiendada traditsiooonilist kasvatusteaduse vaatlusala. Teises peatükis tutvustatakse kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid. Peatükk on mahukas ning sisaldab paljusid alapeatükke. Kõigepealt vaadeldakse kasvatust puudutava mõtlemise ja teabe olemust - seda, kuidas igapäevases elus kasvatusest mõeldakse ja rää...
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogiline Seminar Alushariduse osakond Ülevaade kasvatusteadusse Esse Kool kui areneva inimese kogemusruum.Õpilase asend koolis.Kool ja sugupool. Õppejõud:Tiiu Kuurme. Kool kui areneva inimese kogemusruum.Õpilase asend koolis.Kool ja sugupool. Üks oluliseim etapp inimese elus on koolis käimine.Inimene peab koolis käima kohustuslik põhikoolis üheksa aastat,kuid hea hariduse saamiseks peab minema edasi gümnaasiumi või kutsekooli.Üks peamisi koolis käimise
Sissejuhatus kasvatusteadusse Lapsepõlve ajalugu Arusaamad lapsest nii nagu inimesest üldse on tähtsad ja olulised, sest panevad meid nii või teisiti toimima. Lapsepõlve ei ole alati nähtud ühtmoodi. Praegu teame hästi, et lapselt ei saa oodata või nõuda sedasama mis täiskasvanult. Tänapäeval tunnustatakse ka lapsepõlve kui väärtust omaette: lapsepõlve ei käsitata vai täiskasvanueluks ettevalmistava etapina. Huvi lapsepõlve ajaloo vastu on viimasel ajal muutunud nii elavaks, et selle ala teaduslikust kirjandusest on võimalik koostada bibliograafiaid. Lapsepõlv ja noorus ise on kultuuriilmingutena veel üsna noored (Antikainen 1986). Lapsepõlve kui omaette vanuseastme eristumine on paigutatud kord antiiki, kord keskaega. Aries (1960) arvab, et lapsepõlve erijooned on tulnud esile juba 13. sajandil, Bell (1977) aga leiab, et täiskasvanut ja las hakati teineteisest eristama alles keskajal (vrd Hurme 1985). Mainitud mõtteviisimuutustes...
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSSE SIRKKA HIRSJÄRVI JOUKO HUTTUNEN See teos on mõeldud kasvatusteaduste aluste õpikuks. Autorite taotlus oli visandada ülevaatlik pilt kasvatusest ja õpetusest ning neid uurivast teadusest. Raamatus vaadeldakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus, otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte. KASVATUST PUUDUTAVA MÕTLEMISE JA TEADMUSE OLEMUS Kasvatust puudutav argimõtlemine Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Inimese argimõtlemise ja teadmiste lähtekohaks on tema isiklikud kogemused. Oluline allikas on vanemate ja laste igapäevane suhtlemine. Perekonnas toimuvat kasvatust suunavad harjumused ja traditsioonid, mida tihti järgitakse ka pimesi ning ei kaaluta eri võimalusi.inimesed selgitavad, tõlgendavad olukordi erinevalt- vahendavad üksteisele. Kogemusi luues ja uut infot kasutades kujundatakse kindlaid arusaamu...
koolis, õues). Iga vanem soovib, et tema laps kasvaks korraliku inimesena, kes tunneb, mis on ,,hea" ja mis on ,,halb", kes ei ole oma ümbruskonnale ohtlik. Iga vanem püüab anda endast parimat, õpetada oma lastele väärtuskasvatust. Aga küsimus on selles, et mis on saanud väärtuseks? Mis võiksid olla need väärtused, mille poole püüelda ja mida tuleks õpetada järeltulijatele? Kas enam üldse on neid tõelisi väärtusi? Raamatus ,,Sissejuhatus kasvatusteadusse" (Hirsjärvi, Huttunen 2005, lk 64) toovad autorid välja, et ,,Väärtusteks nimetame seda, mille nimel miski lõppkokkuvõttes juhtub.Väärtused on alati abstraktsioonid ja toimivad kriteeriumidena inimeste ja inimgruppide poolt tehtavais valikuis." Samuti toovad raamatu autorid välja, et ,,Väärtused ei esinetavaliselt üksikult, vaid rühmituvad inimeste ja ühiskondade tegevuses mingiteks süsteemideks, ideaalikogumiteks, mille kohta kasutatakse nimetust ideoloogia."
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö instituut Julia Uvarova STSTB 1kõ Sissejuhatus kasvatusteadusse Kas on olemas head ja halba kasvatust? Kasvatus ja võim Esse Juhendaja: Tiiu Kuurme Tallinn 2013 Kasvatusega puutume me kokku igapäevaselt. Kasvatus võib olla nii hea, kui halb. Halb kasvatus seisneb asusaamisest, kui kasvatamine toimub teise inimese vägivaldsest mõjutamisest, tema sunniviisilisest kujundamisest ja alistamisest. Me anname oma teadmisi,
selle üle võib lõputult diskuteerida. Selge on see, et nagu eelnevalt korduvalt mainitud, ei ole heas kasvatuses võimuga liialdamist. Samas ei pruugi täielik vabadus ka õige valik olla. Hea kasvatus tähendab teejuhiks ja kaaslaseks olemist, kohanedes erinevate olude ja reeglitega kasvatusprotsessi käigus. 4 Kasutatud kirjandus Hirsjärvi, S., & Huttunen, J. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadusse. Tallinn: Medicina. Kuurme, T. (2003). Kasvatuse võim ja võimetus. Tallinn: TPÜ kirjastus. 5
käia oma tee ja täiskasvanud on abivalmid saatjad ning eeskuju andjad (Reier 2012). Väikesed lapsed vajavad keskkonda, kus nende kasvamist toetatakse, kus arvestatakse, et iga laps on eripärane, kus lapsed saavad olla vabad selleks, et tegeleda selle kõige tähtsamaga: kasvada ja olla õnnelikud. (Erakool Läte) . Kasutatud kirjandus: Gustavson, M. 2004. Laste aeg laste aed. Tallinn: PreMark. Hirsjärvi, S., Huttunen, J. 2005. Sissejuhatus kasvatusteadusse. Tallinn:AS Medicina. Vabaduskasvatus. Rudolf Steineri pedagoogika. 1992. Eesti Õppekirjanduse Keskus. Kügelgen, H. 1994. Eluteadus eelkoolieas - Rmt: Waldorf-lasteaed. Tallinn:Librarius, lk 44-57. Kügelgen, H.1994. Kasvatus erivanuseliste laste rühmas - Rmt: Waldorf-lasteaed.Tallinn:Librarius, lk 59-65. Piaget, J. & Inhelder, B. 1960. Psychologie der frühen Kindheit. - In: Katzi, D.& R. (Hrsg), Handbuch der Psychologie, Stuttgart, s 50. Tõugu, A., Soans, K. 2005. Indigolapsed
Sellest lähtudes soovitatakse õpetajatel tutvuda õpilaste õpistiilidega ning tundide efektiivsemaks muutmisel arvestada neid oma tundide planeerimisel. 12 KASUTATUD KIRJANDUS Dippler, K. (2013). Lähituleviku trendid, mis mõjutavad õpimist ja õpetamist. Allikas: http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/kaire19/2013/11/16/lahitulevi ku-trendid-mis-mojutavad-oppimist-ja-opetamist. Hirsjärvi, S. H. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadusse. Tallinn: Medicina. Kadajas, H.-M. (2005). Õppima õppimine ja õppima õpetamine. Tallinn: TLÜ Kirajstus. Kvalifikatsioonikeskus, R. E.-j. (2003). Klassijuhatajatööst koolis. Haridusministeerium: Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Kõverjalg, A. (1995). Õppeprotsessi aktiviseerimine. Probleemõpe. Tallinn: Eesti Riigikaitse Akadeemia. Kõverjalg, A. (1996). Õppimise psühholoogia ja metoodika. Tallinn: Eesti Riigikaitse Akadeemia. Pedastsaar, T. (2012)
standardiseeritud ankeetide kasutamine ja süstemaatiline observatsioon ehk vaatlus (Hirsjärvi ja Huttunen, 2005:179). Kvantitatiivsed meetodid on veel -küsitlus; -telefoniküsitlus -personaalküsitlus; -postiküsitlus; -ankeetküsitlused; -veebiküsitlus (Tooman 200:17). Allikad: Hirsjärvi, S. & Huttunen, J. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadusse. Tallinn: Medicina. Tooman, H. (2006) Mõisa külalise teekond ja teenindamine. Tallinn [http://www.eas.ee/images/doc/ettevotjale/turism/m6isa_kliendi_teekond.pdf] 30.11.2015 10. Kvalitatiivsed uurimismeetodid (millised, loetlege ja iseloomustage lühidalt milliseid
Upper Saddle River: Pearson, Merrill, Prentice Hall. Tooding, L.-M. (2007). Andmete analüüs ja tõlgendamine sotsiaalteadustes. Tartu: TÜ Kirjastus. Yin, R. (2004). The Case Study Anthology. Thousand Oaks: Sage. KASUTATUD KIRJANDUS American Psychological Association (September 5, 2000). Electronic Reference Formats Reccommended by the American Psychological Association. [3. jaanuar 2004]. http://www.apa.org/journals/webref.html Hirsjärvi, S. & Huttunen, J. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadusse. Tallinn: Medicina. Hirsijärvi, S., Remes, P. & Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Jurevits, N. (2003). Rakendusstatistika. Tallinn: Ilo. Kõverjalg, A. (1999). Üliõpilastööde koostamise metoodika. Tallinn: Eesti Riigikaitse Akadeemia. Laherand, M.-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: Infotrükk. Metsämuuronen, J. (2002). Tutkimuksen tekemisen perusteet ihmistieteissä. Helsinki: International Methelp KY. Niglas, K. (2004)
d.) [2011, märts 13] www.gen-europe.org Global Footprint Network (n. d.). [2011, veebruar, 20] http://www.footprintnetwork.org/en/index.php/GFN/page/world_footprint/ Grahn, P. (2007) Laps ja loodus. Dahlgren, L. O., Sjölander, S., Strid, J. P.,Szcepanski, A. (Koost.) Õuesõppe pedagoogika kui teadmiste allikas – lähiümbrusest saab õpiõu. Tallinn: TLÜ Kirjastus. Hirsjärvi, S., Huttunen, J. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadusse. Tallinn: Medicina. 42 Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta Tallinn: Medicina. Jõesaar, K. (2009). Õuesõppe vajalikkus lasteaiaõpetajate arvamustes. [Bakalaureusetöö]. Tallinn: Tallinna Ülikooli eelkoolipedagoogika osakond. Kalmus, Lauristin, Pruulmann-Vengerfeldt (toim). (2004). Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia. tulemustest. Tartu: Tartu Ülikooli
annaabi.ee 
