Põltsamaa Ühisgümnaasium ´ Nero palee Koostas: Kristjan Kipper Põltsamaa 2010 Nero sündis Antiumis 15. detsembril aastal 37. m.a.j ning teda kutsuti alguses hoopis Lucius Domitius Ahenobarbuseks Nero iseloomu oli rikkunud tema ema, au- ja võimuahne naine. Keisrina läks tal pea üldisest austusest lõplikult segi. Ta mürgitas oma kasuvenna Britannicuse. Seejärel vabanes Nero oma emast, Agrippina Nooremast, kes oli lootnud tegelikku võimu enda kätte haarata. Osutus keeruliseks korraldada seda õnnetusena: mürgitamine, lae sissevarisemine ja laeva uputamine ei andnud tulemusi. Nero kümnendal valitsusaastal põles 9- päevases hiigeltulekahjus maha suurem osa Roomast. Tuhanded inimesed jäid peavarjuta ja puupaljaks. Rahvasuu süüdistas Nerot linna süütamises. Nero veeretas tulekahjusüü kristlaste
piinavad, karjus Suze, et nad piinamise lõpetaksid, selle peale läksid vaimud vihaseks ja hakkasid ka teda peksma. Kuigi Suze oli füüsiliselt väga tugev, ei saanud ta kahe raevus vaimu vastu. Kui hiljem Isa Dom (nagu Suze teda kutsus) koos kiirabiga kohale jõudsid oli Suze juba üpris hullusti haavatud. Kohale tuli ka politsei, kes arreteeris Michaeli, esialgselt Suze-i peksmise eest. Hiljem tunnistas Meducc üles ka nelja inimese mõrva, lisaks esitati talle süüdistus ka Suze ja tema kasuvenna mõrvakatse eest. Päev pärast Michaeli vangi minekut, ärkas koomast ülesse tema õde. Minu arust on see raamat väga põnev inimesele, keda vähegi huvitavad taolised raamatud. Raamatu tegevustik on sündmuste rohke ning tegevust on huvitav jälgida.
Naeratus on inimlik nähtus ja tänu naerule, naeratusele, võib elus väga palju võita. Sageli avab üks väike naeratus ja lahke sõna uskumatult palju üksi, mis enne tundusid kinnistena. Naer on nakkav, naerata üks, naeratab kohe ka teine. Timmi lapsepõlve parimad päevad olid pühapäevad, kui ta sai ainult koos isaga, ilma võõrasema ja Ervinita, käia hipodroomil kihlvedusid sõlmimas. Kuid isa suri juba siis, kui Timm oli alles väike ja ta jäi elama koos võõrasema ja kasuvenna Erviniga. Nemad aga ei sallinud Timmi ning olid ainult kasu peale väljas ning igal võimalusel süüdistasid Timmi. Vaesel poisil ei lastud isegi õppida ,mistõttu tal olid koolist antud kodutööd tihti tegemata ja ta sai pidevalt riielda. Kokkuvõttes võib öelda, et võõrasema ja Ervin olid posi vastu liiga karmid. Kui Timm naeris tekkisid põskedesse väikesed lohud. Oma naeruga võitis ta endale palju poolehoidu . Näiteks kui poiss naeratas leebusid isegi õpetaja koolis, kui
Gabriel sattus Agnese isa maavaldustesse, sest see jäi ta tee peale ette. Ta oli parajasti põgenenud oma onu Fjodor Nikititsi vahi alt ja oli teel Tallinnasse, sealt edasi Rootsimaale, sest Gabriel oli paari nädala eest kuulnud, et Rootsis elab Gavrilo Sagorski nimeline venelane, kes on ta isa, ja elab viletsuses. Gabriel läks Rootsi isa otsima... "Vürst Gabrielis" oli mitmeid probleeme. Näiteks Gabrieli ja Agnese vaheline armastus, Gabrieli ja tema kasuvenna vahelised suhted, Agnese ja tema isa vahelised suhted, talupoegade vabadusvõitlus jne. Mulle meeldis kõige rohkem Gabrieli ja Agnese vaheline armastus. Alates sellest, kui nad teineteist esimest korda nägid, hakkas see tasapisi arenema, kuni tõusis tõeliseks tundeks. Esimest korda kohtusid Agnes ja Gabriel siis, kui Agnese peigmees Risbiter Gabrieliga tüli norima hakkas. Gabriel oli teel Tallinnasse. Kuna talle ilus Agnes meeldima oli hakanud, otsustas ta mõisast, kus
Naeratus on inimlik nähtus ja tänu naerule, naeratusele, võib elus väga palju võita. Sageli avab üks väike naeratus ja lahke sõna uskumatult palju üksi, mis enne tundusid kinnistena. Naer on nakkav, naerata üks, naeratab kohe ka teine. Timmi lapsepõlve parimad päevad olid pühapäevad, kui ta sai ainult koos isaga, ilma võõrasema ja Ervinita, käia hipodroomil kihlvedusid sõlmimas. Kuid isa suri juba siis, kui Timm oli alles väike ja ta jäi elama koos võõrasema ja kasuvenna Erviniga. Nemad aga ei sallinud Timmi ning olid ainult kasu peale väljas ning igal võimalusel süüdistasid Timmi. Vaesel poisil ei lastud isegi õppida ,mistõttu tal olid koolist antud kodutööd tihti tegemata ja ta sai pidevalt riielda. Kokkuvõttes võib öelda, et võõrasema ja Ervin olid posi vastu liiga karmid. Kui Timm naeris tekkisid põskedesse väikesed lohud. Oma naeruga võitis ta endale palju poolehoidu
Hiljem lasi Tupac välja oma esimese albumi 2Pacalypse Now, mis pälvis kriitikat ja tagasilööke väga vastuoluliste laulusõnade pärast. 2Pacalypse Now ei müünud küll nii hästi, kui tema tulevased albumid. Tema teine album Strictly 4 My N.I.G.G.A.Z. lasti välja 1993. aastal. Kaheks suureks hitiks said "Keep Ya Head Up" ning "I Get Around", mõlematele lugudele tehti ka video. 1993. aastal asutas Tupac koos oma sõprade Big Syke, Macadoshise ja oma kasuvenna Mopreme Shakuriga uue räpp-bändi Thug Life. Esimene ja ainus album Thug Life Vol. 1 lasti välja 26. septembril 1994. Enamikul Thug Life kontsertitel esines bänd ilma Tupacita. 1994. aasta tulistamine 30. novembril 1994 tulistati Shakuri Manhattanil muusikastuudios viiel korral kahe sõjaväemundris mehe poolt. Tupac ise kahtlustas hiljem teisi tuntud räppareid Sean Combsi, Andre Harrelli ja Biggie Smallsi, keda ta nägi pärast tulistamist
õhku arseeniühendeid, mis koos vihmaveega satuvad maapinnale. Päranduspulber Mürgisegajad ja mürgiavastajad on ikka tegutsenud just valitsejate õukondades. Arseeniühendeid lisati tavaliselt toidu või joogi hulka, mistõttu näiteks Vana-Rooma riigis teenis ülikuid söögilaua ääres ori, kes sööke-jooke eelnevalt maitses, et vältida isanda mürgistamist. Väidetavalt mürgistas keiser Nero arseeniga oma kasuvenna Britannicuse. Kesk- ja renessansiajal olid kuulsad mürgistajad Borgia aadlisuguvõsa liikmed, Teofania di Adamo, Firenze pankurisuguvõsast pärit Prantsuse kuninganna Katarina de Medici, markiis Brinvilliers. 19. sajandil said niisuguste tegudega tuntuks Marie Lafarge ja paljud teised. 17. sajandi lõpul jõudis paavstigi kõrvu info paljudest mürgistusjuhtumitest Roomas, kus naised mürgistasid oma abikaasasid. Selgus, et Teofania di Adamo valmistas ja müüs salapäraseid
18. Leia teosest romantismile omaseid jooni. Eduard Bornhöhe "Vürst Gabriel ehk..." 1. Lõpeta pealkiri! 2. Mis muutis ja milliseks oli muudetud Harjumaa 1576.a. lõikuskuu alguseks? Kes ja mida seal aeg-ajalt tegemas käisid? 3. Milliseid iseloomujooni toovad Mönnikhuseni sõjamehed esile Hans Risbiteri juures? Pane kirja 7 iseloomujoont! 4. Kaks korda lubas tsaar Ivan Julm vapral sõjamehel Gabrielil midagi head enesele paluda. Mida Gabriel palus? 5. Kuhu laskis Ivo panna oma kasuvenna Gabrieli? 6. Mida Ivo Gabrielile valetas? Mida ta lõpuks Gabrieliga tegi? 7. Kus nägi Agnes Gabrieli uuesti ja mida ta seepeale ütles? 8. Milline oli Gabrieli välimus, kui Agnes teda uuesti nägi? 9. Kes oli Magdalena Zoege? 10. Miks vihkas Magdalena Zoege Agnest? 11. Mis aastal kohtusid Ivo ja Gabriel uuesti? 12. Kes piirasid Tallinna ja jooksid Tõnismäe kantsi peale tormi? 1. Jutustuse tegevus toimub Liivi sõja ajal. 2. Preili Agnes von Mönnikhuseni peigmees oli Hans von Risbiter. 3
peidupaiga Tallinnas. Teiseks tähtsaks tegelaseks on saksa ajalooline vägimees Ivo Schenkenberg, keda on nimetatud ka "Eestimaa Hannibaliks". Jutustus käsitleb seekord Liivi sõja sündmusi: võitlusi Tallinna all ja Pirita kloostri põletamist. Jutustuse põhiliseks süzeeliiniks on vürst Gabrieli ja Ivo Schenkenbergi võitlus aadlipreili Agnes von Mönnikhuseni pärast. Samuti on ka mitmeid teisi probleeme nagu näiteks Agnese ja tema isa vahelised suhted, Gabrieli ja tema kasuvenna suhted ning talupoegade vabadusvõitlus. Esimesest kahest jutustusest eristab "Vürst Gabrieli" ka see, et sellel on õnnelik lõpp Gabrieli ja Agnes armastus saab kõikidest vaenlastest jagu. Selle jutustuse aineil on loodud film "Viimne reliikvia" (1969). Bornhöhe ei kirjutanud ainult ajaloolisi jutustusi. Tal on olemas ka mitmeid satiirilisi jutustusi, tuntuim nendest on "Tallinna narrid ja narrikesed" (1892). Selles
Tegelastest on ühised armastajapaar, Ivo ja Risbiter. Natuke ka kuri abtiss ja korraks vilksatab Siim, kes on aga tavaline teeröövel ja Gabriel peaaegu poob ta üles. Kloostri taga metsa pole, sest lumi on maas. Viimaseks kirstunaelaks on see, et reliikviast pole tekstis haisugi. Ohjah, millegipärast arvasin, et tatina seda raamatut lugenud, aga võta näpust. "Vürst Gabrielis" oli mitmeid probleeme. Näiteks Gabrieli ja Agnese vaheline armastus, Gabrieli ja tema kasuvenna vahelised suhted, Agnese ja tema isa vahelised suhted, talupoegade vabadusvõitlus jne. Mulle meeldis kõige rohkem Gabrieli ja Agnese vaheline armastus. Alates sellest, kui nad teineteist esimest korda nägid, hakkas see tasapisi arenema, kuni tõusis tõeliseks tundeks. Esimest korda kohtusid Agnes ja Gabriel siis, kui Agnese peigmees Risbiter Gabrieliga tüli norima hakkas. Gabriel oli teel Tallinnasse. Kuna talle ilus Agnes
kuninganna Mebdi vägede vastu, kes olid ulaadide maale tunginud, et röövida neilt ilus härg. Kui ulaade tabas maagiline unehaigus, võitles 17-aastane Cuchulinn kolm kuud üksinda kõikide vaenlaste vastu ja sai neist kõigist jagu. Siin kohal tasuks välja tuua Cuchulinni võitluse oma kasuvennaga. Nad võitlesid omavahel mitu päeva kuni neljandal päeval Cuchulinn paisus võlujõu abil enneolematult suureks ja surmas oma kasuvenna sarvikpiigiga. SKANDINAAVIA KIRJANDUS: ISLANDI EEPIKA: Islandi kirjanduse kuulsaim kogumik on ,,Vanem Edda" (sõna EDDA all mõeldi ilmselt luuleõpetust), mis on arvatavasti kirja pandud 11.-12.sajandil. ,,Vanem Edda ei ole terviklik eepos, mis oleks ühendatud kindla süzeega. Selles kogumikus on laulud, mis pärinevad eri aegadest, mõnes kohas räägivad nad üksteisele isegi ka vastu. ,,Vanema Edda laulud on mütoloogilised ja räägivad maailma tekkest. Tegelasteks on
"Timm Thaler ehk müüdud naer" James Krüss Timm elas koos oma ema ja isaga ja oli õnnelik väike poiss. Ta ema oli väga hea. Aga ta suri, kui Timm oli väike. Isa võttis uue naise ja Timm sai endale ka kasuvenna. Nad ei saanud hästi läbi. Isa oli enamasti tööl ja Timmil oli võõrasema ja kasuvennaga kodus paha olla. Ainult ta naer rõõmustas teda, sest see tegi inimesed tema suhtes heatahtlikuks. Kui isa koju tuli töölt nädalavahetusel, siis nad käisid vahel Timmiga hipodroomil ja isa vedas kihla. Vahel võitis, vahel kaotas. Siis aga sai isa tööõnnetuses surma ja Timm jäi päris üksi võõraste sekka.
Teiseks tähtsaks tegelaseks on saksa ajalooline vägimees Ivo Schenkenberg, keda on nimetatud ka "Eestimaa Hannibaliks". Jutustus käsitleb seekord Liivi sõja sündmusi: võitlusi Tallinna all ja Pirita kloostri põletamist. Jutustuse põhiliseks süzeeliiniks on vürst Gabrieli ja Ivo Schenkenbergi võitlus aadlipreili Agnes von Mönnikhuseni pärast. Samuti on ka mitmeid teisi probleeme nagu näiteks Agnese ja tema isa vahelised suhted, Gabrieli ja tema kasuvenna suhted ning talupoegade vabadusvõitlus. Esimesest kahest jutustusest eristab "Vürst Gabrieli" ka see, et sellel on õnnelik lõpp Gabrieli ja Agnes armastus saab kõikidest vaenlastest jagu. Selle jutustuse aineil on loodud film "Viimne reliikvia". Kõiki Bornhöhe töid iseloomustab ülekaalukas romantilisus. Tegelased on nendes sügavalt polaarsed, see tähendab, et väga positiivsele peakangelasele vastandab autor igati halva, negatiivse kangelase. Tegevustiku arenedes
keisrit. Siiski jäi suurem sõnaõigus Marcusele. Peale troonile asumist sünnitas Faustina Marcusele ka kaksikud pojad T. Aurelius Fulvus Antoninus ja Lucius Aurelius Commodus, kellele ennustati väga suuri asju. Marcus Aureliuse valitsemisaastad algasid suure Tiberi jõe üleujutustega, aga palju suuremad mured tulid ida poolt. Parthia kuningas ründas Armeenia alasi ja asendas sealse kuninga oma võimukandjaga. Mingil põhjusel saatis Aurelius sinna sõjaväge juhtima oma kasuvenna Luciuse. Sõda ei läinud kuigi hästi ja 164. aastal saadeti sõtta kolm Rooma sõjaväge. Avidius Cassiuse juhtimisel võideti tagasi Mesopotaamia alad ja võeti kontrolli alla Parthia tähtsamad linnad. 166. aastaks oli sõda läbi ja Rooma võitnud, kuid armees liikus ringi katk, mille sõdurid tõid endaga tagasi Rooma. Katk võttis lõpuks peaaegu 5 miljoni inimese elu. Samal ajal, kui Rooma väed sõdisid Idas, tekkis uus rinne Saksamaal. Barbarid hävitasid
mitte midagi teha ning see muutis teda hoolsamaks ja arvestavamaks mitte ainult inimeste füüsiliste, aga ka vaimsete vajaduste suhtes. 2.5. Hälbekäitumine Filmis esineb väga palju hälbekäitumist, nii kriminaalset kui deviantset. Näiteks võib kriminaalsest hälbest välja tuua Drissi kiiruse ületamise stseeni ja selle, et ta röövis minevikus juveelipoode, aga ka narkootikumide kasutamise ja võimaliku müügi tema kasuvenna poolt. Lisaks sellele sõitis Driss algul juhilubadeta ning kahes stseenis toodi välja ka parkimise alas, kus seda ei oleks tohtinud teha. Küllaldaselt leidus ka deviantset hälbevormi, eeskätt just selle tõttu, et Driss ei osanud kindlates situatsioonides normidele vastavalt käituda. Näiteks hakkas ta 13 ooperit vaadates kõva häälega naerma ning häiris enda lähedal olevaid inimesi. Peale
Cuchlinni sangariteod ilmnesid võitluses kuninganna Medbi vägede vastu, kes olid ulaadide maale tunginud, et ilus härg varastada. Ulaade oli tabanud maagiline unehaigus ning 17a Cuchlinn sai võitu üksi kõigist Medbi sõdalastest. Ta võitleb ka oma kasuvennaga- proovitakse kõiki relvi, pinge tõuseb ja neljandal päeval ta tapab oma venna. Hoolimata vaenust peetakse lugu ka suuremeelsusest ja väärikusest, hiljem C kurvastab oma kasuvenna surnukeha juures. Lõunaiiri saagadele olid iseloomulikud suured ja õilsad tunded, ürgne loodus ja maagia. James Macpherson – tema läbi õpiti tundma lõunaiiris saagasid. Ta avaldas kogumiku, milles pidavat olema Ossiani loomingu tõlked. Mac’i luuletused olid rütmilises proosas. Romantikute seas said “Ossiani laulud” väga populaarseks. 3. ISLANDI EEPIKA (SKALDID, KENNING, VALHALLA, VALKÜÜRID), „VANEM EDDA”
visake jõkke!» «Ivo, Ivo, mis sa nüüd tegid?» hüüdis Christoph pärani silmil venna otsa vahtides. «Maksin äraandjale palka; tema hukkamine jäägu saladuseks!» kostis Ivo mõrudalt. 350 Christoph pööras vennale järsku selja ja läks ära. Mehed vabastasid Gabrieli käed ja jalad ahelatest, tõstsid elutu keha üles ja kandsid ta jõe kõrgele kaldale. Tumedasti läikis must veepeegel pimeda oru põhjas. Üks pläuh! -- ja veevoolud vajusid kokku kadunud keha üle. «Kes käskis kasuvenna juurde kippuda!» ümises Andres, kes meeste seas oli, kahetsedes. Teised kehitasid õlgu, vahtisid veel silmapilgu allapoole ja läksid siis laagrisse tagasi. Nende südamed olid rahul. Nende kõhus oli täidetud. 10. JÄLLENÄGEMINE. Mõni päev pärast viimatiräägitud juhtumist lüli Ivo Schenkenberg oma väesalgaga Tallinna alla. Ta ei läinud väega linna, vaid jäi Lasnamäe all, praeguse Kadrioru köhal laagrisse. Linnast
annaabi.ee 
