lg 1) § 203. Kasutusvalduse tekkimine Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. On asjaõiguslik vaste rendile. Samas kasutusvaldus ei pea olema tasuline. Kõige laialdasem omandiõiguse piirang – ei saa üksnes käsutada, kasutusõigust piirab vaid nõue, et kasutama peab heaperemehelikult, säilitades asja senise majandusliku otstarbe ja kasutaja ei või asja oluliselt muuta ega ümber kujundada. Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega (vajalik fikseerida kinnistusraamatus) Kasutusvalduse esemeks võib olla: maatükk, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus korterihoonestusõigus, nii üksikasjad kui asjade kogumid. Kasutusvaldus laieneb ka vallasasjadele, mis on kinnisasja päraldisteks (nt põllutööriistad, vilja seeme, põllumajanduslik vallasvara, mis teenib põllumajandusliku kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist).
Õigustatud isik saab koormatud asja kasutada ja vilju omandada. Kasutusel valdavalt perekonna ja pärismissuhetes. Tekib kinnistusraamatu kandega, võib lõppeda kokkuleppel. Lõppeb tähtaja saavumisel või kasutusvaldaja surmaga. Jur.isiku puhul 100 a möödumisel seadmisest. Ka kinnisasja hävimisel või sundmüügil, sundvõõrandamisel. Kasutusvaldaja võib saada kasutuse ajal eraldunud loodusvilja ja sissenõutavaks muutunud õigusvilja. Eseme võib nt rendile anda, üle ei või anda kasutusvaldust ennast. Valdaja peab : asja senise majandusliku otstarbe säilitama, heaperemehelikult majandama, ei tohi oluliselt muuta ega ümber kujundada, kandma korrapärase majandamisega seotud kulud. Isiklik kasutusõigus – analoogne reaalservituudiga, aga seatud konkreetse isiku kasuks. Isikliku kasutusõiguse saab üle anda, kui omanik on nõus. Reaalkoormatis – ei anna õigust asja kasutada, aga paneb igakordsele kinnisasja omanikule kohustuse kas maksta raha või teha mingi muu sooritus
omandit asja üle. Kitsendused on kehtestatud kaitsmaks ja reguleerimaks teatud nähtusi, mis on seotud kinnisomandi kasutamise ja käsutamisega ning algatatud riigi poolt ja ühiskonna huvides. 78. Kasutusvaldus ja isklik kasutusõigus. Kasutusvaldus on piiratud asjaõigus, mis koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega. Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. 79
takistab või oluliselt piirab servituudiga tagatud väljavaadet), seinaservituut, üleehitamisservituut, sademeservituut (annab õiguse lasta voolata oma ehitise katuselt vihma- või lumevett võõrale kinnisasjale nii räästast kui toru kaudu) jms. 30. Mis on kasutusvaldus? Kasutusvalduse mõiste Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega (näiteks metsakasutuse). Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada: - Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on valminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal. - Kasutusvaldajale kuulub õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal, sõltumata selle sissenõudmise ajast. Kasutusvalduse esemeteks võivad olla maatükk, hoonestusõigus, korteriomand,
piiranguteta omandit asja üle. Kitsendused on kehtestatud kaitsmaks ja reguleerimaks teatud nähtusi, mis on seotud kinnisomandi kasutamise ja käsutamisega ning algatatud riigi poolt ja ühiskonna huvides. 78. Kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus Kasutusvaldus on piiratud asjaõigus, mis koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega. Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust. Isiklik kasutusõigus erineb kasutusvaldusest selle poolest, et reaalservituut on seotud kinnisasjaga, isiklik kasutusõigus aga kinnisasja valdava konkreetse isikuga. 79
pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. o Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu 21. Mis on kasutusvaldus? o Kasutusvaldus (isiklik servituut) koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. o Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega (näiteks metsakasutuse). 22. Mis on isiklik kasutusõigus? 5 o Isiklik kasutusõigus (isiklik servituut) koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile.
pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. o Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu 21. Mis on kasutusvaldus? Kasutusvaldus (isiklik servituut) koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks. kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega (näiteks metsakasutuse). 22. Mis on isiklik kasutusõigus? o Isiklik kasutusõigus (isiklik servituut) koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. o Isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on
omandit asja üle. Kitsendused on kehtestatud kaitsmaks ja reguleerimaks teatud nähtusi, mis on seotud kinnisomandi kasutamise ja käsutamisega ning algatatud riigi poolt ja ühiskonna huvides. 78. Kasutusvaldus ja isklik kasutusõigus. Kasutusvaldus on piiratud asjaõigus, mis koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega. Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. 79
omandit asja üle. Kitsendused on kehtestatud kaitsmaks ja reguleerimaks teatud nähtusi, mis on seotud kinnisomandi kasutamise ja käsutamisega ning algatatud riigi poolt ja ühiskonna huvides. 78. Kasutusvaldus ja isklik kasutusõigus. Kasutusvaldus on piiratud asjaõigus, mis koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega. Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. 79
(AÕS § 201 lg 1) § 203. Kasutusvalduse tekkimine Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. On asjaõiguslik vaste rendile. Samas kasutusvaldus ei pea olema tasuline. Kõige laialdasem omandiõiguse piirang – ei saa üksnes käsutada, kasutusõigust piirab vaid nõue, et kasutama peab heaperemehelikult, säilitades asja senise majandusliku otstarbe ja kasutaja ei või asja oluliselt muuta ega ümber kujundada. Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega (vajalik fikseerida kinnistusraamatus) Kasutusvalduse esemeks võib olla: maatükk, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus korterihoonestusõigus, nii üksikasjad kui asjade kogumid. Kasutusvaldus laieneb ka vallasasjadele, mis on kinnisasja päraldisteks (nt põllutööriistad, vilja seeme, põllumajanduslik vallasvara, mis teenib põllumajandusliku kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist).
OSTUEESÕIGUS SERVITUUDID- Olemus kasutusõigus. Sarnaneb üüri/ rendilepingule, kuid on asjaõiguslik Kasutusõiguse piirangud: ajalised, isikulised, ulatuse poolest. Ese: kinnisasi SERVITUUTIDE LIIGID I Reaalservituut II Isiklikud servituudid: - Kasutusvaldus - Isiklik kasutusõigus KASUTUSVALDUS Mõiste kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju (AÕS § 201 lg 1) Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega. Kasutusvalduse ese: - mõttelise osa koormamine kasutusvaldusega ei ole välistatud seaduse regulatsiooniga - reaalosa koormamine kasutusvaldusega - kinnisasja võib teatud juhtudel koormata kasutusvaldusega ka osaliselt - ühiskasutusvaldus (mitme kinnisasja koormamine ühe kasutusvaldusega) - iga kinnisasi tuleb kasutusvalduse seadmiseks koormata eraldi.
on seatud, õiguse asja kasutamiseks ja selle viljade omandamiseks. Kasutusvaldus ei anna aga kasutusvaldajale õigust kasutusvalduse eseme ehk maatüki käsutamiseks. Kasutusvaldajal on asja kasutamise ja valdamise kõrval õigus endale saada ka asja viljad, vlistades omaniku õigused neile. Omanikule jääb vaid paljas omand. Käsutusõigus jääb küll omanikule, kuid kinnissi ei oma omaniku suhtes enam mingit majanduslikku tähtsust. Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega. Kasutusvalduse seadmisel tuleb kasutusvalduse liigid kasutusvalduse seadmisel või hilisemal muutmisel üles loetleda. Kasutusvaldust ei saa seada üksikute kasuliikide saamiseks, ka siis mitte, kui kõik välistavad kasud ükshaaval üles loetakse. Neil juhtudel tuleb seada hoopis kas isiklik kasutusõigus või reaalkoormatis. Kasutusala Kasutusvaldus koormab reeglina tervet maatükki. Seadus ei käsitle mitme kinnisasja koormamist
ja tehniline pass. 2. Kasutusvalduse tekkimine 2.1. Kasutusvaldus esemele tekib pärast selle kasutusse andja poolt kasutajale üle andmist. 2.2. Kasutusse andja annab eseme kasutajale üle hiljemalt .... (......) kalendripäeva jooksul pärast käesolevale lepingule allakirjutamist. 3. Kasutaja õigused 3.1. Kasutajal on õigus eseme kasutamisest saadud tulule. 3.2. Kasutajal ei ole õigust eset rendile anda ilma omaniku nõusolekuta. 3.3. Kasutaja ei või kasutusvaldust kolmandatele isikutele üle anda. 3.4. Kasutajal on õigus eset vallata ja kasutada oma äranägemise järgi. 4. Kasutaja kohustused ja vastutus 4.1. Kasutaja on kohustatud kasutama eset hoolikalt ja heaperemehelikult, tegema õigeaegselt kõik eseme korrasolekuks vajalikud hooldus- ja remonttööd. 79 4.2
annaabi.ee 
