1.10.2012 Iseseisev töö 1. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud. 2. Millised kohtud kuuluvad II astmesse? Ringkonnakohtud on teise astme kohtud. 3. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus esimese astme kohtu lahendi peale? Ringkonnakohtud vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. 4. Millisesse kohtusse esitatakse kassatsioonikaebusi? Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. 5. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Maa- ja linnakohtud 6. Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud? Maakohtus arutatakse tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning tehakse muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik,
Eesti kohtusüsteemi moodustavad: · Maakohtud arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju, asudes ühes või mitmes kohtumajas Harju, Viru, Pärnu, Tartu Maakohus. · Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna halduasju Tartu, Tallinna Halduskohus. · Ringkonnakohtud arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikkohtuna Tallinna, Tartu ringkonnakohus. · Riigikohus kõige kõrgem kohus, põhiseaduse järelvalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi läbiviiv kohus. 2. Keda võib nimetada ja kelle poolt (rahva)kohtunikuks: Kohtunikuks võib nimetada isikut, kes on: · EV kodanik, · Omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või samaväärne kõrgharidustunnistus saadud välismaal, · Oskab eesti keelt, · Kõlbeliste omadustega, Kohtunikkuks ei või nimetada isiut, kes on: · Süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest,
Kohtusüsteemi funktsioonid: · õiguskorra tagaminne ja kodanike õiguste kaitse · täidab konstitutsioonilisi funktsioone: eristatakse nelja peamist põhiseaduslikkusega seotud funktsiooni: -seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve -erinevate võimuinstitutsioonide või -tasandite tasakaalustaja rolli -kehtiva valitsemissüsteemi teotamine ja stabiliseerimine Eesti kohtusüsteem: · riigikohus Tartus, arutab kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi, olles ise ka põhiseaduslikkuse järelvalve kohus · ringkonnakohus arutavad kaebusi esimeses astmes tehtud otsuste peale · maakohus Tallinn, Tartu. Pärnu, Jõhvi · halduskohtud Harju, Pärnu, Tartu, Viru I maa- ja halduskohtud Tsiviilasju, kriminaalasju. Maakohtud võivad tsiviil ja kriminaalasjade arutamise juurde kutsuda 2 kaasistujat, kelle valib 5 aastaks volikogu vallavanema või linnapea ettepanekul
Kohtusüsteem-kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu võimu kõrval 3 võim. Kohtuvõim on sõltumatu võim.KOLMEASTMELINE VÕIM-viimane aste- maakohtud(harju, viru, pärnu, tartu) ja halduskohtud(TLn, tartu, pärnu, jõhvi), teine aste-ringkonnakohtud(tln, tartu)arutavad kaebusi esimeses astmes theud otsuste peale.esimene aste-riigikohus Tartus.RIIGIKOHUS-19 kõrgemat kohtunikku. Riigikohu esimees-Märt Rask. Riigikohus arutab kassatsioonikaebusi-asi võetakse menetlusse, kui selle menetlemist nõuab vähemalt 1 riigikohtunik. Põhiseaduslikkuse järelvalve. RINGKONNAKOHUS-toimub asjade läbivaatamine, kohust ei toimu.3 kohtunikku otsustavad. Selle asjaga tegeleb eestis 46 kohtunikku. Ringkonnakohus peab jälgima maakohtude otususeid. MAAKOHTUS-arutatakse tsiviil-kirimaal-ja väärteoasju. Süüdistaja-prokuör.hageja-kes süüdistuse esitab kostja-kelle vastu süüdistus esitatakse
-maakohtud Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus kes arutavad kõiki tsiviil ja kriminaalasju, asudes ühes v mitmes kohtumajas. - halduskohtud Tartu halduskohus ja Tallinna halduskohus arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. - ringkonnakohtud Tallinna ringkonnakohus, Tartu ringkonnakohus ja Virumaa ringkonna kohus arutavad tsiviil, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna. - riigikohus kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teisi avaldusi läbivaatav kohus. 10. Mis on süütegu, väärtegu ja kuritegu Karistusseadustiku kohaselt on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteod e. Haldusõigusrikkumised on süütegu, mille eest on põhikaristusena ettenähtud rahatrahv v arest. Väärtegu on kuriteole lähedane süütegu, erineb karistuse raskuse astmest.
Eesti Vabariigis on 4 maakohut: Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, kes kõik arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ning 2 halduskohut: Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, kes arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Eestis on 2 ringkonnakohut milleks on Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, kes arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna. Riigikohus on kui kõrgeim kohus, põhiseaduse järelvalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus (Ibid). 1.1 Kohtunik Kohtunik nimetatakse ametisse kogu eluajaks, kohtunikku võib ametist tagandada vaid kohtuotsuse alusel. Kohtunikule saab kriminaalsüüdistust esitada vaid Riigikohtu üldkogu ettepanekul või Vabariigi Presidendi nõusolekul. Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodanikku, kes on omandanud akredeeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on
kohta kohtulahend. Seda rikutakse silmapaistvalt palju. Keegi ei pea enda süütust kriminaalõiguslikus mõttes tõendama. Tõendamiskoormis on õiguskaitseorganitel. Perekonnaliikmetel on õigus keelduda oma teiste pereliikmete suhtes süüstavaid ütlusi andmast. 11. Õigus edasi kaevata-Õiguskaitseasutuse otsuse peale peab olema võimalus õigusriigis edasi kaevata. Riigikohus ei võta kõiki temale adresseeritud kassatsioonikaebusi sisulisele arutamisele, on nn loakogu , mis tähendab seda, et 3 riigi kohtunikku otsustavad kas menetleda seda kassatsioonikaebust riigikohtus või mitte menetleda, menetlusse võetakse alla 10% kassatsioonikaebustest. *Meil on kolmeastmeline kohtusüsteem, seda nimetatakse riigisiseseks kohtusüsteemiks. Riigikohtu lahend nt krimiasjas, on küll edasikaevatav euroopa inimõiguste kohtusse, kuid seal kohtus toimub siis selle kaebuse
raskemini? Inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod. EESTI KOHTUKORRALDUS 1. Milline on kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded? Kohtusüsteemi moodustavad: · Maakohtud (4 tükki) arutavad tsiviil- ja kriminaalasju · Halduskohtud (2 tükki) arutavad esimese astme kohtuna haldusasju · Ringkonnakohtud (2 tükki) arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna · Riigikohus kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus 2. Keda võib nimetada ja kelle poolt kohtunikuks ja rahvakohtunikuks? Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodanikku, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute kohta välismaal saadud kõrgharidusetunnistus, mida Eesti Vabariik tunnustab ja kes oskab eesti keelt, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused.
Eesti kohtusüsteem: 1. esimese astme kohtud – maa- ja halduskohtud – maakohtud- 4 (Harju, Viru, Pärnu, Tartu), arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju; halduskohtud- 4 (Tallinn, Tartu, Pärnu, Jõhvi), arutavad haldusasju 2. teise astme kohtud – ringkonnakohtud- 2 (Tallinn, Tartu), arutavad kaebusi esimeses astmes tehtud otsuste peale (apellatsiooni kohus) 3. kolmanda astme kohus – riigikohus- 1 (Tartu), arutab kassatsioonikaebusi, on põhiseaduse järelvalve kohus (kassatsiooni kohus)
Õigust mõistab ainult kohus kooskõlas põhiseadusega ja seadustega. 1. tasand: Maakohtud, kes arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju, asudes ühes või mitmes kohtumajas; Halduskohtud, kes arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; 2. aste ringkonnakohtud, kes arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; 3. aste Eesti Vabariigi Riigikohus kui (riigi kohtute) kõrgeim kohus, mis teostab põhiseaduse järelvalvet, arutab kassatsioonikaebusi ja vaatab läbi teistmisavaldusi. Riigikohtu kõrgeimaks organiks on riigikohtu üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigi kohtud. Õigusemõistmise ja kohtunike sõltumatuse peab tagama kohtunike ametisse nimetamine eluajaks, kohtuniku ametist tagandamine vaid kohtuotsuse alusel, kohtunikule kriminaalsüüdistuse esitamise võimalus vaid Riigikohtu üldkogu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodanikku, kes on omandanud akredideeritud õppekava alusel
Kui kaitsja jätab mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata, siis toimub taandamismenetlus temata. Taandamismenetluse lahend vormistatakse kohtumäärusena. 1.5. Kohus ja kriminaalasjade alluvus Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korral läbi esimese astme kohtu kohtulahendid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes arutab kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi, olles ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Kohus on oma tegevuse sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kohus on eeskätt kohtuvõimu institutsiooniline kandja ja seega pigem riigi- kui menetlusõiguslik subjekt. Kriminaalmenetluse subjektiks on tegelikult hoopis kohtukoosseis – kohtunik või kohtunike kogu, kes lahendab konkreetset kriminaalasja. Kuid kohtukoosseisust rääkides kasutatakse sageli terminit „kohus“.
kriminaalasju, asudes. 2. Halduskohtud (Tartu Halduskohus ja Tallinna Halduskohus), kes arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. 3. Ringkonnakohtud (Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus), kes arutavad tsiviil-, kriminaal-ja haldusasju apellatsioonikohtuna. 4. Riigikohus, kui kõrgeim kohus, põhiseaduse järelvalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. 327. Keda saab nimetada kohtunikuks ja rahvakohtunikuks ning kes nad nimetab? Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava(magistrikraad), oskab eesti keelt kõrgtasemel, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. . Riigikohtuniku nimetab ametisse riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul
annaabi.ee 
