Lyrics: - Dionysios Solomos, 1824 Music: Nikolaos Mantzaros, 1828 Lipp: Sümboolika Kreeka lipu joonte numbritel on oma tähendus. Jooni on täpselt niipalju, kui on sõnades Elutheria ja Thanatos silpe. See tähendab kreeka keeles "vabadus, surm". Kreeka lipu värvid on sinine ja valge Loodus: Kreekas on üle 6000 taimeriigi, 116 loomariiki, üle 400 linnuriigi ja umbes 100 kalaliiki. 750 taimelliki 600-ndest on omased ainult kreeka loodusele. Floora koosneb enamasti kastanitest, kaskedest, kuuskedest ja oliividest. kreekas elab praegusel hetkel 57 ohustatud loomaliiki, kelle hulka kuulub ka eriti hauldane liik mägikitsi, kes elavad kreeta saarel. Umbes 25% kreeka aladest on kaetud metsaga (umbes 34 miljonit hektarit).4/5 ulatuses on Kreeka territoorium kaetud mägedega, riigi teljeks on Pindose mäestik (2637 m), mujal on mitmeid üksikmassiive, millest kõrgeim on Olympos (2917 m).Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. Ta kaldad pole igal pool ühesugused. Kreeka
celciust. Talve keskmine temperatuur on 10,7 °C, kevadel 15,9 °C, suvel 25,6 °C ja sügisel 14,0 °C. Ateena võib suvel ollla talumatult palav, seda leevendavad tugevad tuulehood ja jahedad õhtud. Kreeka jõed on suhteliselt lühikesed ja veerikkad. Kreeka floora ja fauna on väga mitmekesine. Kreekas elab üle 6000 taimeriigi, 116 loomariiki, üle 400 linnuriigi ja umbes 100 kalaliiki. 750 taimelliki 600-ndest on omased ainult kreeka loodusele. Floora koosneb enamasti kastanitest, kaskedest, kuuskedest ja oliividest. Kreekas elab praegusel hetkel 57 ohustatud loomaliiki, kelle hulka kuulub ka eriti hauldane liik mägikitsi, kes elavad kreeta saarel. Liinnuuriigist on tuntumad faasanid ja põldpüüd. Umbes 25% kreeka aladest on kaetud metsaga (umbes 34 miljonit hektarit). Viimastel aastatel on kreeka olnud üks kiiremini arenevaid riike Euroopa Liidus. Selle riigi kiire kasv on ilmnenud ajal, mil inflatsioon on kahe-kohaliselt numbrilt vähenenud ühekohalisele numbrile
Vaevakask( Betula nana) Kask on väikese ja hädise välimusega rabataim. Asustab kõik niiskemad kasvukohad, kasvab madalsoos, siirdesoos, rabas, rabastuvatel niitudel ja metsades. Õied on koondunud vorstikujuliseks urbadeks nagu teistelgi kaskedel. Samuti on eraldi isas ja emasurvad. Vaevakasel on kõik urvad püstised. Tal on kaunid tillukesed ümmargused lehed, mille järgi on hea seda liiki määrata. Lehe läbimõõt on umbes 1 cm. Tihti aga on erinevalt teistes kaskedest tema lehtede laius suurem kui pikkus. Need lehed on andnud põõsale ka nime litterkask. Sookask (Betula pubescens) Kase oksad on rippuvad, tüvi peaaegu aluseni valge või õhukese musta korbaga. Sookase noored võrsed on tihedalt rohekashallide karvadega kaetud. Leht on ümarjas. Sookase lehed on söögiks kitsedele ja vaksikute röövikutele, linnud söövad pungi, kase õisi ja urbi. Urbasid on kasel kahesuguseid: ühed on isasõitega, mis
Paju pista ja sellele tulevad piisava niiskuse korral ise juured alla. Vaevakase nimi viitab taime vaevalisusele, väikesel ja hädisele välimusele. Omapärased on vaevakase lehed, nende järgi on hea seda liiki määrata. Need on tillukesed ja ümarad, läbimõõduga umbes üks sentimeeter. Tihti aga on erinevalt teistes kaskedest tema lehtede laius suurem kui pikkus. Need lehed on andnud põõsale ka nime litterkask Vaevakase õied on Vaevakask koondunud vorstikujulisteks urbadeks nagu teistegi (Betula nana) kaskedel. Samuti on eraldi PUHMARINNE Puhmarinne on liigirikas. Seal kasvavad kanarbik, sinikas, sookail, küüvits, kukemari, hanevits, pohl, mustikas, harilik jõhvikas.
kasetaime. Tal õnnestus jätta need niitmata. Jättiski kasetaimed kasvama ja nimetas need "kahe poja kaskedeks". Üks Johani, teine Päero jaoks. Need isa sõnad jäid Johanile kui kivisse raiutud meelde. Igal sügisel, kui ta heinamaal viibis, istus ta nende kaskede all ja imestas, kui kiiresti nad kasvavad. Nende rippuvad oksad tihedate lehtedega olid armsad ja ilusad.. Tihti uinus ta karjas olles nende kaskede all. Üks kaskedest on senini alles. Võimas, uhke, oma lehtede sahinas taga nutmas seda, kes juba aastakümneid siit lahkunud ja kelle nime ta kannab. 21 4.Tänapäeva Jalgsema 4.1.Igapäeva elu külas 1. Intervjuu Intervjueeritavaks valisin kauaaegse Jalgsema küla elaniku Reet Kirbitsa (neiuna Reet Krabbi), kes on sündinud 25 juuni ja 1942 Järva-Jaanis. Intervjuu viidi läbi 17.01.09 .
Paljud käisid ringi nüüd katkiste jalaalustega. Matu tõstis need ära Oru rahva teele ja siis jälle tõstis Pearu tagasi. Pearu tulistas poissi, aga püss oli tühi. Üks päev läks Matu soosilda kaevama ning kui öösel Pearu kõrtsist tuli sõitis auku. Välja ei lubanud teistel kaevata kui ainult enda meestel. XXXI Andres ja Indrek olid juba suureks saanud ning Matu tutvustas neile Vargamäe elu. Rääkis kaskedest, mille otsas oli rippunud. Nõnda proovisid ka poisid järgi, aga ei õnnestunud nii nagu Matu oli kirjeldanud. Rääkis Matu neile ussist ja sipelgatest, proovisid poisid kohe järgi. Kuuse otsas oli varesepesa ning ühel päeval ründas seda kull. Üks poiss ühe linnu poolt, teine teise ja nii oli paljude asjadega. Kui läksid Marile põllu peale vastu hakkasid üksteist kividega pilduma ja ühe Indreku kiviga sai
Samuti ei nimetata pärismaisteks kultuurtaimedena Eestisse kasvama toodud liike. Viirpuude (Crataegus) liigid on üksteisest raskesti eristatavad. Nende liike piiritletakse erinevate süstemaatikute poolt erinevalt, ja vastavalt võib ka Eestis kasvavate viirpuuliikide arv olla seetõttu erinev. Mitmed viirpuuliigid kasvavad Eestis ainult läänesaartel ja on ka seal haruldased. Pajude (Salix) liikidest on osa puud (neid võib nimetada ka remmelgateks), osa aga põõsad. Kaskedest (Betula) on kaks liiki puud, teised kaks põõsad. 2.2. Eesti pärismaised põõsad. Pärismaiste põõsaste hulka loetakse Eestis alltoodud 30 liiki. Põõsaste eristamisel puudest on siin võetud kriteeriumiks, et nad ei kasva tavaliselt kõrgemaks kui 23 meetrit. Kibuvitsa (Rosa) perekonnas on liikide piiritlemine ebakindel, seepärast leidub mitmeid erinevaid selle perekonna süstemaatikaid ja vastavalt on ka võimalik erinev arv liike Eestis.
Patt. XXX (330-349) Jaagup läks kroonust tervist parandama, üksi jäänud Miina juurde. Mari andis talle toitu kaasa. Tõnu kohtus käimisele olid ka kodused hädad Pearu naissugu läks sauna, Mari sai hästi palju nüpeldada. Uus sulane Matu (tema koer lasti aastaid tagasi Pearu poolt maha) oli paljude hädade alguseks Pearu Andrese vastu(kraav, kraavipealne aukus tee, kust Pearu rappa kukkus). XXXI (349-360) Andres ja Indrek (noorem vend) unistasid Matu aegsest rõõmust, kaskedest allalaskmisest, tempudest. Andres kogu aeg peksis Indrekut. Indrekule ei meeldinud usside piinamine(352-354), vareste-kullide võitlus. Kui Andres Indreku mütsi mulda täis toppis ning ära viskas, sai Indrek vihaseks, saatis Andrest kiviga, kuid pihta sai kartulit võttev Mari(357-358). Andresele see härdus ei meeldinud ning edaspidi lasi ta Indrekul üksinda nokitseda. 2
5 Arumetsade hulgas eristatakse soostunud metsi, kus turvast leidub laiguti või kuni 30 cm paksuse kihina. Loometsad kasvavad õhukesel huumusrikkal karbonaatsel mullal, mis on kujunenud paealadel või pae murenemisel tekkinud rähal. Põua ajal kuivab selline muld kergesti läbi, kuid kevadel võivad mullad olla liigniisked. Puurinne on hõre, koosneb peamiselt männist, harvem kuuskedest ja kaskedest, põõsarindes enamasti tihedalt kadakat, vähem pihlakat jt. Rohustus kserofüütsed (kuivustaimed) ja kaltsifiilsed (lubjalembesed) liigid: leesikas, kassikäpp, hobumadar, longus helmikas, verev kurereha, varretu ohakas, metskastik, mägitarn, sulg-aruluste jt. Jaotatakse kolmeks kasvukohatüübiks: leesikaloo (kõige kuivemad), kastikuloo ja lubikaloo (kevadeti liigniisked, rohustus rohkesti lubikat ja vesihaljast tarna).
Patt. XXX (330-349) Jaagup läks kroonust tervist parandama, üksi jäänud Miina juurde. Mari andis talle toitu kaasa. Tõnu kohtus käimisele olid ka kodused hädad Pearu naissugu läks sauna, Mari sai hästi palju nüpeldada. Uus sulane Matu (tema koer lasti aastaid tagasi Pearu poolt maha) oli paljude hädade alguseks Pearu Andrese vastu(kraav, kraavipealne aukus tee, kust Pearu rappa kukkus). XXXI (349-360) Andres ja Indrek (noorem vend) unistasid Matu aegsest rõõmust, kaskedest allalaskmisest, tempudest. Andres kogu aeg peksis Indrekut. Indrekule ei meeldinud usside piinamine(352- 354), vareste-kullide võitlus. Kui Andres Indreku mütsi mulda täis toppis ning ära viskas, sai Indrek vihaseks, saatis Andrest kiviga, kuid pihta sai kartulit võttev Mari(357-358). Andresele see härdus ei meeldinud ning edaspidi lasi ta Indrekul üksinda nokitseda. XXXII (360-379) Tööd oleks nagu rohkem kui Vargamäele tulles. Andrese-Indreku omavaheline ületrumpamine(367)
Põder elab harva üle 10a. Levik: Põder on levinud Põhja poolkera parasvöötmes, Euraasias. Põdrad on jaotatud 8 alamliigiks. Põdra ,,päriskodu" on Rootsis. Eestis levinud euroopa põder. Arvukus Eestis: ~12 000. Toitumine: Täiskasvanud põder sööb päevas ~30kg massi. Ta on dendrofaag sööb puude/põõsaste võrseid, koort, lehti jms. Sööb ka rohttaimi, kuid see on talle raske tänu pikkadele jalgadele. Kõige maitsvam põdrale on pihlakas. Suvel toitub palju kaskedest. Üldiselt sööb suurt osa meie lehtpuudest. Ei meeldi lepp, leeder. Sigimine; Jooksuaeg algab augusti lõpul, saavutab haripunkti septembris ja lõpeb oktoobris. Augusti keskpaigas hakkavad pullid häälitsema. Kui 2 põdrapulli saavad kokku, siis ristavad sarved, et võidelda kumb on tugevam. Kraabivad kiimalohke maapinna kraapimine ja nende niisutamine uriiniga. Tiinus 227-235 päeva. Vasikad aprilli lõpust ja juuni alguseni, enamus siiski mai esimesel poolel. Poegi 1, 2.. harva 3,4
mil suurenes inimkaaslejate liikide osatähtsus. Viimase liigirikkuse tõusuga käib kaasas mõningate inimpelglike pärismaiste liikide kadumine. Metsatüübid Loometsad kasvavad õhukesel huumusrikkal karbonaatsel mullal, mis on kujunenud paealadel või pae murenemisel tekkinud rähal. Põua ajal kuivab selline muld kergesti läbi, kuid kevadel võivad mullad olla liigniisked. Puurinne on hõre, koosneb peamiselt männist, harvem kuuskedest ja kaskedest, põõsarindes enamasti tihedalt kadakat, vähem pihlakat jt. Rohustus kserofüütsed (kuivustaimed) ja kaltsifiilsed (lubjalembesed) liigid: leesikas, kassikäpp, hobumadar, longus helmikas, verev kurereha, varretu ohakas, metskastik, mägitarn, sulg-aruluste jt. Jaotatakse kolmeks kasvukohatüübiks: leesikaloo (kõige kuivemad), kastikuloo ja lubikaloo (kevadeti liigniisked, rohustus rohkesti lubikat ja vesihaljast tarna).
millel on samuti sümbioos lammastikku fikseerivate bakteritega kuid mille eelis teiste sarnaste taimede ees on eoseline levik. Liblikõieliste seemned on sageli rasked ja kehva levimisvõimega. Pärast rohttaimi saabuvad põõsad. Sageli on tegemist poosastega, mis kannavad marju ja levivad lindude abil (viirpuud, leedrid, pihlakad, kibuvitsad, toomingad jne.), puudest võivad esimesteks olla kased, lõunapoolsemates piirkondades ka tammed. Enamasti kasvavad tammed kaskedest lõpüks üle ja kased surevad välja. Koos tammedega hakkavad kasvama varjutaluvamad liigid nagu pärnad ja saared. 108. Suktsessioon veekogus Pärastjaaegne suktsessioonirida algas ka jaa sulamisel maapinnalohkudesse tekkinud järvedes. Esialgu sisaldas vesi vaid anorgaanilisi osakesi, mis kogunesid erosiooni tõttu maapinnalt ja täitsid järve. Pärast esimeste suktsessioonijärkude ilmumist maismaale erosioon vähenes oluliselt (taimede juured kinnistavad pinnast)
annaabi.ee 
