Tallinna Polütehnikum KÄSITULIRELVAD Referaat Lauri Piisang PA-07B TALLINN 2011 Tulirelv on relv mille haavlilaeng, kuul, miin, mürsk või muu keha paisatakse rauaõõnest välja püssirohu või mõne muu põleva aine plahvatamisel tekkinud gaaside kiire paisumise tagajärjel. Esimesed käsitulirelvad võeti kasutusele 15. sajandi esimesel poolele. Sõjategevuses hakkati suurükke kasutama 16. sajandil. Tulirelv koosneb: relva rauast (kas sile- või vintraudne), lukustus- ja löökmehhanismist, sihikust või sihtimisseadmetest, käsirelvadel kabast, suurtükidel alusest ehk lafettist ning sinna juurde kuuluvast laskemoonast. Tulirelvad jagunevad eri kaliibriga käsitulirelvadeks ehk laskurrelvadeks ja suurtükkideks Püstol Colt .45ACP / M 1911A1
,,Relvaõpe" Relv on seadis või ese, mis on ette nähtud elusolendi või materiaalsete väärtuste kahjustamiseks või hävitamiseks. Relvi eristatakse : sõjaväe, -jahi ja spordirelvad ning toimeviisi järgi külm- ja tulirelv Relvad: Eesti kaitseväe relvastusse kuulub suur valik relvi allüksuste ja ametikohtade vajaduse järgi. Liigitus: Käsitulirelvad, püstolid ja revolverid. ( ründevintpüss, - poolautomaat ,- automaatrelv ) Lahingupaari relvad kuulipilduja ,- TT relvad jne. ( Kuulipilduja MG 3 ,- Kuulipilduja KSP- 58 ,- Granaadiheitja Carl Gustav ,- 81 mm miinipilduja B-455,- 120 mm miinipilduja 2B11,- kerge välikahur 105 H 37-61,- Haubits FH 70/1 A-1 ) ,,Ohutuseeskiri" Väljaõppe ohutuseeskiri on rahuaegse sõjavälise väljaõppe ja sellega kaasneva muu tegevuse ja turvalisuse tagamiseks
olulised siseriiklikud ühendusteed. Reservüksused Reservväe baasil on võimalik teenistusse kutsuda, formeerida, relvastada ning rakendada peamiselt järgmisi Maaväe väeüksusi: 6-9 jalaväepataljoni 2-3 õhutõrjepataljoni 2-3 pioneeripataljoni 2-3 suurtükiväepataljoni 2-3 lahinguteenindustoetuspataljoni 2-3 luurekompaniid 2-3 tankitõrjekompaniid Relvastus ja tehnika Käsitulirelvad Püstolid: USP ja PM Püstolkuulipildujad: Mini-Uzi ja m/45B MTUV Automaadid: AK 4 ja Galil AR Täpsus- ja snaipripüssid: M14-TP, Galil ja Sako TRG Kuulipildujad: KSP 58, MG-3 ja Browning M2 Granaadiheitjad: Carl-Gustaf, B-300, M 69 ja AT-4 Tankitõrjerelvasüsteemid Raketisüsteemid: MAPATS, MILAN Kahurid: Pvpj 1110, M40A1 Relvastus ja tehnika Soomustehnika Soomustransportöörid: Sisu XA-180EST, Sisu XA-188 , BTR-80UNSh
SALVENIV KANDERIHMA TAGUMINE KIN PÜSTOLIKÄEPIDE PÄÄSTIK JA PÄÄSTIKUKAITSE Relv on seadis või ese, mis on ette nähtud elusolendi või materiaalsete väärtuste kahjustamiseks või hävitamiseks. Relvi eristatakse : sõjaväe, -jahi ja spordirelvad ning toimeviisi järgi külm- ja tulirelv Relvad: Eesti kaitseväe relvastusse kuulub suur valik relvi allüksuste ja ametikohtade vajaduse järgi. Liigitus: Käsitulirelvad, püstolid ja revolverid. ( ründevintpüss, - poolautomaat ,- automaatrelv ) Lahingupaari relvad kuulipilduja ,- TT relvad jne. ( Kuulipilduja MG 3 ,- Kuulipilduja KSP- 58 ,- Granaadiheitja Carl Gustav ,- 81 mm miinipilduja B- 455,- 120 mm miinipilduja 2B11,- kerge välikahur 105 H 37-61,- Haubits FH 70/1 A-1 ) Ohutus Väljaõppe ohutuseeskiri on rahuaegse sõjavälise väljaõppe ja sellega kaasneva muu tegevuse ja turvalisuse tagamiseks
Järgmisel on konks kinnitatud valamisel tühjaks jäänud püssirohukambri ja kinnitusputke vahelisse avausse. Siis ilmusid pronksist valatud konksuga relvad ja sellele järgnesid terasest relvad, konksud sepakeevisega raua külge kinnitatult, kusjuures konks liikus aina raua otsa poole. Mainiti neid kirjalikes allikates esmakordselt 1418. a Frankfurtis. Said järjest populaarsemateks. Tundub, et 15. sajandi teisel poolel ja 16. sajandi esimesel aastakümnel olid need ühed populaarseimad käsitulirelvad Euroopas. 2. Millised elemendid võimaldavad Tartu haakpüssi dateerida? Esiosa haak, raua üldine pikkus, küljel asuv süütepann ja tagaosa putk. 3. Millal hakkasid haakpüssid Eestis laiemalt levima? 15. sajandi viimasel veerandil ning 16. sajandi esimesel poolel.
TT-positsioon Peab asuma kohas, kus TT saab katta vaenlase transpordi ohtlikke suundasid. Rajada kindlasti varupositsioonid. Positsioonid rajada hoones kohta, kus oleks tagatud piisav ohuala (piki koridori, suured toad, saalid) ning granaadi lennuava. Positsioon võib asuda ka hoonest väljaspool eraldi kaevikuna. 151 JÜ positsioon Peab asuma kohas, kus oleks lahinguväljale võimalikult hea vaade ning oleks tagatud võimalikult efektiivne juhtimine. Käsitulirelvad peavad olema paigutatud selliselt, et kõik ohtlikud suunad saaksid kindlasti vaatluse ja tulega kaetud. (joonis 8.21) Rühmitumine hoonesse joonis 8.21 152 9. PIONEERITEGEVUS 9.1 JULGESTUSMIINIVÄLJA RAJAMINE Julgestusmiinivälja rajamise viis Mineerijad seisavad järjestikus jaoülema (edaspidi JÜ) taga. JÜ hakkab juhtima miinivälja rajamist. Selleks:
Kui laskmise ajal tekkis tõrge, kaitserii- vistage relv. Kui esitatakse küsimus tõr- 5) kokkuvõte tulemustest; gete kohta, tuleb tõsta käsi või jalg. 6) info järgmise tegevuse kohta. 124 Relvaõpe Küsimused 1. Missuguste isiksuseomadustega inimesele võib usaldada relva? 2. Nimetage kaitseväes kasutatavad tähtsamad käsitulirelvad. 3. Nimetage peatükis loetletute seast kõige suurema laskekaugusega relv. 4. Missuguseid ilmaolusid tuleb laskmise ajal rohkem arvestada? 5. Mis on hajumine ja mis selle põhjustab? ? 6. Mis on tabamatu ala? 7. Nimetage kolm peamist laskeasendit. 8. Missugust laskeasendit kasutades on lasketulemused parimad ja miks? 9. Miks on otstarbekas lasta toelt? 10. Nimetage laskmise etapid. 11. Mida tuleb relva käsitsedes kogu aeg arvestada? 12
annaabi.ee 
