...7 Kokkuvõte......................................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 10 2 Sissejuhatus Selles referaadis käsitlen kolme artiklit - Helika Mäekivi artikkel ,,Moesõnad" ning Reet Kasiku artiklid ,,Puudest ja inimestest" ja ,,Tekstiuurija märkmikust". Artiklites olevad teemad on väga päevakohased, sest nendes välja toodud probleemidega seisame silmitsi iga päev. Minu töö eesmärgiks on tuua välja artiklites käsitletavad peamised probleemid ning seostada neid omavahel. Samuti proovin võrrelda keelt mõjutavaid negatiivseid aspekte ning nende üldist mõju eesti keelele. 3 1. Moesõnade teke
................................................................................................................10 Sissejuhatus Referaadi eesmärk on uurida moesõnade tekkimise ja jätkuva kasutuse tagamaid, tuvastada mõesõnade alaliike ja tuua näiteid kasutatud kirjandusest. Teemad on jaotatud kaheks vastavalt moesõnade väärkasutuse erinevatele põhjustajatele. Kastatud allikaid on kolm: Helika Mäekivi 2004. aastal ilmunud artikkel "Moesõnad" ajakirjast Oma Keel, Reet Kasiku artikkel 2005. aasta Õpetajate Lehes "Tekstiuurija märkmikust", samuti Kasiku "Puudest ja inimestest", ilmunud 2001. aasta Oma Keeles. 4 1. Väärate väljendite keelde kinnistumine liigtarvitamisel Väljendite liigkasutamisega kaasneb nende metafooriks muutumine, mis muudab need tarbetuks ja väsitab kuulatajat või lugejat. Samuti kaob sõnade laialdasel väärkasutamisel vahel nende algne
Uute liitsõnade ja tuletiste näiteid on esitatud juba seoses laensõnadega. Sõnaliitmine on eesti keeles nii lihtne protsess, et iga keelekasutaja võib vajaduse korral võtta mälust sobivad komponendid ja keeleomase mudeli järgi need kokku panna. Näiteks hinnaralli, kõmuleht, metallipalavik, mölaraadio, rahanukk, riiulifirma, rändeiive, võrgupoed, õlleralli jpt. Teiste omakeelseid vahendeid rakendav sõnavara rikastamise viis on tuletamine. Reet Kasiku järgi on tuletiste moodustamiseks neli erinevat põhjust: 1) tuletis peab täitma kindlalt lauselist funktsiooni; 2) tuletis saab kindla sõnavaralise tähenduse, näiteks terminiloomes; 3) juhumoodustised ja släng; 4) praktiline vajadus väljenduda selgelt ja lühidalt. Enamik tuletisi (nagu üldse uusi sõnu) on nimisõnad. Näitena saab tuua sõnad nagu allergik, fänlus, infoedastus, surfaja, blogima, breikima, klikkima, skoorima, ärikas, prükkar, rikkur jm.
… ehk liitnimisõnad on liitsõnad, mille põhiosaks on nimisõna. Liitnimisõnad jagunevad moodustusosade seose järgi laiend- ja rindliitsõnadeks. Laiendliitnimisõna Liitnimisõnade laiendosaks võib olla eri sõnaliigi sõnu (vt tabel 1). Kõige produktiivsemad on nimi- ja omadussõnalise laiendosaga ning muutumatu või kinnistüvelise esiosaga liitnimisõnad. Tabel 1. Kasiku (2015: 296) tabel “Liitnimisõnad laiendosa sõnaliigi järgi” Käändsõnaline laiendosa
just sealt otsida. Interneti ja inglise keele suure kasutamisega noorte hulgas võib seostada ka seda, et eesti keeles ei viitsita või ei osata enam kasutada koma. Väga õige otsus on tehtud, et antakse välja vastavad õpikud ja hakatakse kõigis kõrgkoolides õpetama väljendusõpetust. (1, Riho Laurisaar). Ühiskonnas on palju asju, mis on kokkuleppelised. Üks asi on igaühe vaba suhtluskeel, kuid kirjakeele kohta meeldis mulle väga Reet Kasiku mõte, et mis tähtsust on sellel, kas meil toidunõud on puhtad, tuba korras, ülikond pressitud või narmendavate varrukatega, sest ka nii võib käia. Aga see jätab lohaka ja inetu mulje. Samuti käib see lohaka keelekasutuse ja suhtumise kohta. (1, Riho Laurisaar). Keel on suhtlusvahend, kultuuri ja mälu kandaja ning rahvusliku identiteedi võimaldaja. Kui me arvestame seda, et eesti keel on on kõrgema astme kirjakeel, mida on maailmas
just sealt otsida. Interneti ja inglise keele suure kasutamisega noorte hulgas võib seostada ka seda, et eesti keeles ei viitsita või ei osata enam kasutada koma. Väga õige otsus on tehtud, et antakse välja vastavad õpikud ja hakatakse kõigis kõrgkoolides õpetama väljendusõpetust. (1, Riho Laurisaar). Ühiskonnas on palju asju, mis on kokkuleppelised. Üks asi on igaühe vaba suhtluskeel, kuid kirjakeele kohta meeldis mulle väga Reet Kasiku mõte, et mis tähtsust on sellel, kas meil toidunõud on puhtad, tuba korras, ülikond pressitud või narmendavate varrukatega, sest ka nii võib käia. Aga see jätab lohaka ja inetu mulje. Samuti käib see lohaka keelekasutuse ja suhtumise kohta. (1, Riho Laurisaar). Keel on suhtlusvahend, kultuuri ja mälu kandaja ning rahvusliku identiteedi võimaldaja. Kui me arvestame seda, et eesti keel on on kõrgema astme kirjakeel, mida on maailmas
Seminaritöö keskendub kirjalikule keelekasutusele. Töö tulemused võivad olla kasulikud kõigile, kes töötavad ametlike tekstidega – üliõpilastele ning erinevates valdkondades töötavatele isikutele, kes koostavad ametialaseid tekste. Seminaritöö annab aluse asjaajamiskeelele ning asjaajamiskorrale keskenduvale edasisele uurimistööle. 3 1 EESTI ASJAAJAMISKEEL NING SELLE ROLL ÜHISKONNAS Reet Kasiku järgi on keelekasutus sotsiaalne tegevus ning keelekasutaja on selle protsessi osaline. Vastavalt teksti eesmärgile valib teksti autor keelt valikuliselt. Valides sõnu, lausestruktuuri ning teksti retoorilisi süsteeme, loob autor teatud tunnuste ja tähendusega teksti. (Kasik 2007: 168) See, milliseid keelelisi vahendeid teksti autor kasutab, sõltub kolmest aspektist – kirjutaja ja lugeja asjatundlikkusest antud teemas,
...............................................................9 2 Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on anda ülevaade tekstianalüüsist ja tekstihooldest. Töös tuleb juttu sellest, mida need mõisted tähendavad ning milleks on tekstianalüüs ja tekstihoole vajalikud. Töö põhineb eesti keeleteadlase ja Tartu Ülikooli õppejõu Reet Kasiku kolmel artiklil: „Tekstil on mitu palet“ kogumikust „Tekstid ja taustad. Artikleid tekstianalüüsist“, ilmunud aastal 2002, „Keel tekstidena“ ajakirjast Oma Keel, ilmunud 2001 ja „Tekstianalüüs ja tekstihoole“ ajakirjast Keel ja Kirjandus, ilmunud aastal 2002. Referaat on jaotatud viieks peatükiks. Esimeses peatükis tuleb juttu teksti olemusest, selle ülesannetest ning sellest, kuidas ajakirjandus loob meid ümbritsevat maailma. Teine peatükk
3) Analüütik otsib mudeleid keeles, mis on seotud teatud teema/tegevusega. 4) Keeles fikseerunud mudelid, mis viitavalt kultuurispetsiifikale. Rõhk sellel, milline on keele roll laiemas protsessis ja tegevuses. Väärtuste rõhutamine ja klassifikatsioonide mõju ühiskonnale keelekasutuse kaudu. Diskursusanalüüsi neli põhisuunda: 1) Lingvistiline keele kasutus sotsiaalsetes situatsioonides stiil, zanr, grammatilised vahendid. Vt. Reet Kasiku tööd. 2) Fenomenoloogiline/ etnometodoloogiline keele kasutamine, mitte niivõrd keel iseeneses interaktsioonid, lausungite järjekord, kujundite regulaarsus. Fookuses kasutajate keelekäsitlus, sest see on juba piiritletud, kitsendatud interaktsiooni konteksti poolt. 3) Konstruktsionistlik keelekasutus teatud grupis, keda ühendab ühine tegevusala, subkultuur vms ja sellele omane keelekasutus. Omandades eriala, omandab inimene ka
sai ja ehk teades, et Jürka kogu öö tema kõrvalmlebas küsis talt üle, et kas tema võttis poja hinge kuid see väitis, et ei ole hetkel ju Vanapagan ja, et keegi teine võttis. Ants nõudis aga jõledalt vaevatasu ja laitis Jürkale,met ta ise ei saa masinat töötada kuna põhjused ning poeg tal ka mitte kuna minister lausus, et kui too linnast lahkub siis ei ole keegi kes suudaks teda asendada ja köik variseks kokku. Seega peab Jürka oma poja, mitte teise kasiku vaid väiksema Kusta minema, talle noomiti enne põhjalikult sõnad peale kuid too koos oma õdede vendadega oli ambitsoonikas ja uudishimulik ning läks heameelel masinat töötama. Eriti kibe oli tütar Maia kes oli pettunud, et peab ootama siin kuni mees tuleb, vahet ei ole, et leer juba seljataga. PEATUKK KOLMTEIST Maia ikka ei püsinud ültse kodus. Kogu aeg kippus modagi ja ema tundi seda ning päris mis toimub ning sai teada, et on Noore-Antsuga kes põlluvahel jänest taga ajanud kohand
väljendusvõimega. Traditsioon ja tähenduste eristamine Väheproduktiivseid tuletusliiteid on eesti keeles palju, ja see paljusus on seni vähemalt kohati aidanud tähenduserinevusi väljendada, nt teha sõnatasemel vahet karestamisel kui tegevusel ja karestusel kui protsessil või karestil kui masinal ja karestajal kui selle masina operaatoril. Liidete tähendused ei ole kuigi täpselt välja kujunenud ehk nendeteemaline konventsioon ei ole kuigi ühtlane. Reet Kasiku sõnatuletuse käsitluses (2004) on mõne liite seniste tähenduste loetelu enam kui leheküljepikkune. Lisaks juba mainitud vahenditele- tegevustele võimaldavad näiteks tegusõnaliited tuletiste tähendusel vahet teha muuhulgas tegevuse suunatuse ja sageduse järgi. • Tegevuse suunatuse järgi – kausatiiv (põhjustav): kergi+ta+ma, palju+n+da+ma – refleksiiv (enesekohane): mööd+u+ma – translatiiv (sihitu seisundimuutus): tume+ne+ma