täielikult kogu pihlaka, viirpuu, kadaka, kibuvitsa või mõne muu puu. Osa suurest marjade ja viljade kogusest väljub seedetraktist seedumata ja nii aitab neid levitada. Poegi toidetakse enamasti selgrootutega. Pesitsemine: Metsatundras, taiga okas- ja kasemetsades, alustab maikuus. Vanemad ehitavad koos pesa, enamasti 2...15 m kõrgusele kuuse otsa, sageli ka männile. Ehitusmaterjalina kasutab kuivi raagusid, samblikutorte ja sammalt, kasetohu kiude, see on kausjas ja massiivne, põhi vooderdatud sulgedega. Pesas 3...6 (7) muna, haub peamiselt emaslind, isaslind aga toidab teda sel ajal. Inkubatsiooniaeg 14 päeva. Eesti pesitseb juhuslikult. Ohustatus ja kaitse: Ei kuulu looduskaitse alla.
Elamud ja riietus Handid elavad väikestes asulates, kus on kuni kümme elamut. Asula üldine nimetus on kort. Vastavalt majapidamise iseloomule on hantide elamud rändlevat ja pikset tüüpi. Alaliseks talveelamuks oli õhukestest palkidest ehitatud ristpalkelamu. Selline maja ehitati ilma laeta, väga lauge kaheviilulise katusega. Katus kaeti spetsiaalselt töödeldud kasetohuribadega, mis olid õmmeldud suurteks laidadeks. Kasetohu peale asetati rida peenikesi latte. Majal oli muldpõrand. Sees, uksest vasakul või paremal nurgas seisis ahi. Uksest kaugeima seina äärde tehti madal muldvall ning kaetipõhjapõdranahkadega. See oli magamisase. Varasemal ajal olid igal perel suve-, sügis- ja talveelamised. Handid rändasid olenevalt aastaajast ühest kodust teise. Nüüdseks on enamasti kasutusel suve- ja talveelamised. Riietevalmistamine oli tervelt naise töö
vanaks, kuid osad teadlased on arvamusel, et metsvint suudab elada isegi 18 aastaseks. Kõige tavalisem eluiga on neil ikkagi 3 aastat. 2.2 Pesitsemine Pesa ehitab ainult emaslind, ehitusmaterjali toob isaslind. Nad ehitavad pesa puu otsa, tavaliselt puutüve ja oksaharu vahele. Põhiliselt isaslind valvab ja kaitseb oma territooriumi . Pesa on kausjas ja meisterlikult valmistatud. Selle seinad on kuivanud raokestest, kõrrekestest ja samblavartest. Väljast on pesa kaetud samblike, kasetohu või sama puu kooreebemetega. Pesalohk vooderdatakse kooreebemete, sulgede, taimevillaga jms. Selle valmistamiseks kulub 6-7 päeva. Juhtub, et emaslind jätab pesa ehitamise pooleli ja alustab uue pesa ehitamist 8 kõigest mõne meetri kaugusel vanast kohast. Metsvindil on aastas kaks kurna ehk munemist. Esimene kurn on levila lõunaosas aprilli keskel, põhjaosas mais. Teine kurn on juuni keskel.
Linnuse ajaloos võib eraldada kahte ehitusjärku. Varasematest mahapõlemistest järelejäänud tukke katab liivakiht seetõttu on nad päris hästi säilinud. Arvatavasti on õue pinda liivaga tõstetud ja laiendatud. Teise, hilisema ehitusjärgu puukindlustest ei ole midagi säilinud. Varasem linnuse õu oli otstest ja mäe madalama külje poolt kaitstud äärtpidi kulgevate nelinurksete palkehituste, nn. tarandite reaga. Tõenäoliselt oli neil lame, kasetohu ja mätastega kaitstud katus, seda tõendavad palkide juurest leitud poolpõlenud kasetohu tükid, mis olid ilmselt pärit puukindlustusel olnud katusest. Katusele oli valmis kogutud hulk heitekive, mis tarandite põlemisel on varisenud nende kohale. Väljakaevamistel tuli välja ehituse alus, mille nurkades olid üsna selged sisseraiutud hambad ja nii sai kindlaks teha tarandi mõõtmed – 3 meetrit korda 1,4 meetrit. Nähtavale tuli ka teisi ehitusi
2012 23 Mätaskatuse kaldenurk ei tohi ületada 30°, vastasel korral uhub vihm mulla katuselt maha. Ka on soovitatav katuseräästas ääristada tõrvatud räästalaudadega, mis toetavad mättaid allavajumise eest. Tänapäeval mätaskatust ehitades võib alumise mättakihi ja kasetohukihi vahele panna vett ärajuhtiva 2-3 cm paksuse kergkruusakihi. Niiskuse isolatsiooniks võib kasetohu asemel alternatiivmaterjalina kasutada ka kilet või vundamendi jaoks toodetavat plastist hüdroisolatsiooni.24 25 23 Mätaskatus. Villu Mättabaar Pärnumaal. Kättesaadav: http://mw2.google.com/mw-panoramio/photos/medium/41581151.jpg 24 Mätaskatus. Kättesaadav: http://www.nokitse.ee/failid/pdf/katus.%20ehitamine%20hooldus%20ja%20parandamine.pdf 25 Mätaskatuse aluse hüdroisolatsioon. Kättesaadav:
taimeõlisid ja nitrotselluloosi · Looduslikud vaigud on kampol, shellak, tohuvaik, tehisvaik, polüestermaleinaat, polüesterarülaat, polüretaan, karbomiidformaldehüüdvaigud · Kampolit saadakse okaspuu vaikude töötlemisel, on pruun, läbipaistev, sulamistemp. 35-70kraadi, happelisus on kuni 185, lahustub metüül- ja etüülpiirituses, osaliselt bensiinis ja petrooleumis · Tohuvaiku saadakse kasetohu töötlemisel lämmastikhappega ja kasutatakse piirituslakkide ja polituuride valmistamiseks · Kuivavateks taimeõlideks on lina- ja kanepiseemne õli millede omaduseks on neelata ümbritsevast keskkonnast hapnikku, mille tagajärjel õlikiht kõvastub, muutudes veekindlaks kileks, mis ei lahustu vees ega piirituses · Kiiremaks kuivamiseks töödeldakse õlid värnitsateks, mis saadakse õlide
- Annetati majavaimudele e. DOMOVOIDELE - Suurvürst Vladimir võttis vastu Bütsantsi õigeusu - Ristiusu vastuvõtmise tähtsus tugevdas riiklikku ühtsust ja suurvürsti võimu paranes suhtlemine teiste maadega soodustas kultuuri arengut 5. Bütsantsi mõjutused Vana Vene kultuurile - Kirjaoskuse levik - Kiriku kirjandus - Kroonikate e. LETOPISSIDE kirjutamine - Novgorodi kasetohu kirjandus - Kirikute arhitektuur, kuplid II KÕRG JA HILISKESKAEG X XV SAJ. §13 Riigivõim 1. Euroopa keskvõimu nõrgenemise põhjused: - Suurfeodaalid omandasid oma läänides aina rohkem õigusi ja muutusid kuningavõimust üsna sõltumatuks - Kuningas hakkas oma maavalduse kahanedes sarnanema tavalise krahvi või hertsogiga 2. Keskaja riigi erinevused tänapäeva riigist: - Keskajal puudusid riikidel kindlad territooriumid
Ülevaade traditsionaalsest kasutusest Puude koorte seas oli pärimuskultuuris väga tähtsal kohal olnud kase koor ehk toht. Arheoloogid kinnitavad, et kasetoht oli siinsete inimest ainelises kultuuris olulisel kohal juba tuhandeid aastaid tagasi. Väljakaevamistel esile tulnud leidude põhjal oli toht soositud ehitusmaterjal. Sageli tarvitati seda niiskuse tõkestamiseks algeliste elamute katustel ja põrandal. Ka kasetohust tarbeesemed olid juba sel ajal üldlevinud. Veel 19. sajandil oli kasetohu laialdase kasutamise traditsioon Eestis säilinud enamvähem samasugusena kui varasematel aegadel. Tohust oli märss, mida kanti seljas ja viisud, mida kanti jalas. Tohust tehti ka noatuppesid, võitoose, soolavakku ja marjakorve. Tohtu kulus nii suurel määral, et seda käidi kevadeti metsas varumas. Siis oli puudel mähaaeg ja koor tuli hõlpsasti puu küljest lahti. Eriti ulatuslikult varuti kasetohtu meie tuntuimas puutöö piirkonnas, Avinurmel
Suurema osa aerofonidest moodustavadki puhkpillid. Vuripuu on nööri külge seotud lauake, mis tekitab keerutamisel vilistavat häält. Taolist pilli nimetusega vuripuu ehk suristuspuu on arvatavasti tundnud ka eesti karjased. Vurr tehakse seajalakondist või puust. Nööri otsa kinnitatud tükike pannakse õhus kiiresti keerlema, nii et kuuldub vurin. Lehepilli (heinapill, tohupill, kukepill) heli tekitatakse sõrmede või huulte vahele pingutatud sireli või haavalehe, orasheina või kasetohu servale puhudes. Puulehega saab mängida üsna suure heliulatusega meloodiaid. Lehepilli mängiti õitsil käies ja heinamaal ning koos teiste pillidega tantsukski. Tohupillil imiteeriti lindude häälitsusi, eriti ööbiku laulu. Rukkirääk (osjapill) valmistatakse rukki või põldosja kõrrest, mille alumine ots lõhestatakse. Kui puhuda pilli lahtisest ülemisest otsast, tungib õhk läbi lõhede, paneb need võnkuma ja tekitab midagi rukkiräägu häälitsuse sarnast.
Talvemajadel kaeti aknaava jäätüki või klaasiga. Majadel olid tavaliselt muldpõrandad, vahel kaeti need plankude või lattidega. Talveelamutel asetses esikülje ühes nurgas kaminataoline ahi, millel oli savist ja puupulkadest valmistatud korsten. Suveelamutel oli tavaliselt lõkkekoht keset elamut, harva oli majas ahi. Võrreldes 20. sajandi algusega, on hantide traditsioonilistel ristpalkelamutel toimunud rida muutusi. Katusekatteks kasutatakse tänapäeval kasetohu asemel sageli tõrvapappi või musta kilet, majadel on laudpõrandad ja klaasitud aknad. Kaminataolist ahju esineb haruharva, enamikel elamutel on plekkahjud. 20. sajandi alguses olid hantidel vähesel määral kasutusel kaht tüüpi poolmaakojad. Ühed olid ristpalkehitused, mille allosa oli mõnikümmend sentimeetrit maa sees. Teistel poolmaakodadel oli palkidest ja lattidest ehitatud tüvi- või tömppüramiidi kujuline karkass, mis kaeti pealt kasetohuga
mädanikukahjustust. Sagedane mädaniku esinemise koht oli ka voodrilaua õhkvahepoolne külg sokli piirkonnas. 58 Uuritud hoonete välisseinte palkosa ja välisvoodri vahel oli vihmatõkkeks sageli kasutatud tõrvapappi. Sama materjali lisaks kasetohule oli kasutatud sageli ka alumise palgi ning vundamendi vahel. Tõrvapapi tööiga on ligikaudu 30 aastat. Aja jooksul kaovad või vähenevad ka tõrvapapi ja kasetohu niiskuse liikumist takistavad omadused (kuigi materjal ise võib paista korralik). Siis on sellel materjalil rohkem tavalise ehituspapi omadused ja seina alumine palk ei ole enam kaitstud vundamendist tuleva niiskusvoo eest. Vahel on hooned kaetud ronitaimedega, vt. Joonis 2.34. Need võivad anda hoonele küll romantilise välimuse, kuid põhjustavad ka: seinte niiskumist, takistavad seinte kuivamist, sademeveerennide ummistumist;
annaabi.ee 
