Kräkkerid on need, keda huvitab isiklik kasu: kuulsus, tulu ja isegi kättemaks. Nad muudavad, kustutavad ja varastavad olulist infot ning teevad sageli teiste inimeste elu sellega põrguks. Tavaliselt on just kräkkerid need, kes teevad igasuguseid arvutiviiruseid (Cryptolocker, Torjan, Worm jne.). Häkkerid aga see-eest häkivad süsteeme selleks, et olla nende turvalisuses kindel ning teevad seda samade meetoditega, mida kräkker. Kui häkker leiab mõnes serveris turvaaugu, siis annab ta sellest teada serveri omanikule. Häkkeritest on tegelikult ka kasu, sest kui serveri haldaja saab sellest teada, siis ta üritab kõigest väest muuta seda süsteemi turvalisemaks. Kräkkerid on jah inimesed, kelle eest on ennast peaaegu võimatu kaitsta. See on ainult juhul kui kräkker häkib ennast sinu arvutisse otse sisse, kuid tavaliselt tehakse seda läbi mingite installi programmide või netilehekülgede
häkkereist (Hanson 1994, lk 59; Praust 1997, lk 173). Neid nimetatakse kräkkeriteks. Kräkkerite jaoks ei kehti häkkerite eetikanormid. Kräkkerid nuhivad ringi erinevates arvutisüsteemides omakasu eesmärgiga (Praust 1997, lk 175). Andmebaasidele ligipääsenud, võivad nad sealset informatsiooni kopeerida, muuta ning isegi kustutada. Kusjuures digitaalkujul oleva info kopeerimise tulemusena on originaal ja koopa identsed. Siinkohal võiks arutleda, millistesse andmebaasidesse võib kräkker omakasu eesmärgil sisse murda. Näiteks on võimalik, et inimene on kohtulikult karistatud ning seetõttu ei ole tal võimalik välismaal tööle asuda. Selleks palkab ta kräkkeri, kes siseneb politseiandmebaasi ning kustutab sealt vastava isikuga seotu. Häkkerid aga võivad hoopiski politsei andmebaasi turvalisust tõsta, häkkides sinna sisse ning seeläbi leides nõrga turvalisuse astmega kohti. On ju üldtuntud tõde, et andmebaasid tugevus võrdub selle kõige nõrgema lüliga
pangakoodideni välja. Tavaliselt kasutataksegi rootkit-pahavara just klahvinuhkide peitmiseks. Esmalt muudetakse vastavalt rootkiti olemusele ja ülesannetele arvutis olevad teatud protsessid, programmid või süsteemiutiliidid töövõimetuks (modifitseeritakse algtähenduselt teiseks), mis võimaldab sissemurdjal saavutada kontroll kogu arvuti üle. Kontrollitavat arvutit saab kasutada näiteks isikliku andmelaona, kus kräkker hoiab oma kahtlast kraami, kas siis levitamiseks mõeldud spämmi, varastatud faile jne. Samuti võidakse nakatunud arvutit kasutada pahavarakeskusena teiste arvutite nakatamiseks üle interneti. Termin "rootkit" (root unix keskonnas adiministraator; kit tööriistakomplekt) on kasutusel juba 10-15 aastat. Algselt ei olnud rootkit loodud sugugi pahatahtlikuna, vaid oli mõeldud administraatorite töö kergendamiseks Unix/Linuxi keskkonnas.
annaabi.ee 
