tihti ka üksi last kasvatama, sest lapse isa ei huvitu lapsest ning jalutab lihtsalt minema. Minu arust ei ole see normaalne. Milleks rikkuda nii noorelt oma elu? Aga samas on see nende oma valik. Kui käisin põhikooli viimases klassis, said emaks minu kolm klassiõde. Peale kooli lõppu lisandus veel kolm lapseema. Sellegipoolest on Eesti iive negatiivne. Iive positiivseks muutmisele saab kaasa aidata ka valitsus. Valitsus peaks rohkem toetama noori emasid. Emad saavad emapalka kuni laps on pooleteist aastane. Selle aja sees kulutab tegelikult laps kõige vähem raha, kuna toitub enamuse ajast rinnapiimast. Põhiliselt läheb emapalga raha mähkmete peale. Peale emapalka saab ema lasteraha, mis on 300 krooni kuus. Siiski jääb sellest väheks, et last kasvatada, kuna laps vajab süüa, riideid. Selle eest on hea see, et kui emal on võimalus tööle minna, saab isa võtta lapsepuhkuse. Alati ei pruugi isa väikese lapsega hakkama saada, aga harjutamine teeb meistriks
5 ettepanekut tulevasele valitsusele Eesti valitsuse koosseis võib muutuda 2011. aasta märtsis. Seetõttu on oluline esitada ettepanekud, et muuta ühiskond paremaks ja likvideerida probleemid. Minu esimeseks ettepanekuks oleks tõsta emapalka, suurendada lastetoetusi ning paljulapselistele peredele teha soodustusi: jagada tasuta abi spordi- ja huviringides osalemiseks, toetusi elamispinna elamiskõlblikuks muutmiseks, toiduabi ja veel palju muud. Seetõttu saaksid ka abivajajad täisväärtuslikku elu elada. Minu teine ettepanek on koolides muuta direktorite tööaeg kuni kolme aastani. Kuna, kui direktor on halva mõjuga nii koolile kui ka õpilastele, siis kooli maine saab rikutud. Keskkooli ning põhikooli 8-9
väiksema sissetulekuga pered om tahtmise. Nad saavad omale lapsed ja neile antakse vastsündinud lapse pealt raha. Kui emapalk kaos Eestist, siis ilmselt sündimus väheneks. Kui maailmast emapalk kaoks siis oleks sündimus enam- vähem stabiilne. Minu arvates peaks emapalk Eestis alles jääma, sest Eestis ei ole sündimus suureks probleemiks, vaid Eestis on probleemiks just vähene sündimus.Kui Eestis emapalka tõsta siis tõuseks ka sündimus Eestis märgatavalt.
Kogus: 8. Moodi lähevad tervislikud eluviisid ja Nõudmine: kaalujälgimine. Piimakombinaat on aga avanud uue Pakkumine: liini dieetjogurtite tootmiseks. Mis juhtub nende Hind: dieetjogurtitega turul? Kogus: 9. Emadele makstakse emapalka ning võimaldatakse Nõudmine: lapsega kauem kodus olla. Mis juhtub lapsehoiuteenuse Pakkumine: hindade ja kogusega? Hind: Kogus: 10. Kõikidele majutusasutustele kehtestatakse Nõudmine:
2008 on viies vanemahüvitise maksmise aasta. Esimese viisaastaku kontosse peaks jääma enam kui 75 000 lapse sünd. Just nõnda ongi juhtunud ka tänapäeva Eestis: alates 2002. aastast ei ole enam tulnud ette sündimuse vähenemist ja sündimus hakkas suurenema emapalga kehtestamisega samal ajal. Vanemahüvitist ehk rahvakeeli emapalka hakati Eestis maksma alates 2004. aasta 1. jaanuarist. Fakt on see, et kõige järsem sündimuse suurenemine okupatsioonijärgses Eestis leidis aset just aastal 2004, kui hakkas kehtima vanemapalk. Siis sündis 931 last rohkem kui aasta varem. Sealt edasi on sündimus erinevalt 1990. aastate pikast vähenemisest ja sellele järgnenud mitmeaastasest paigaltammumisest hakanud jõudsalt suurenema. Kui aastal 2003, enne vanemapalka, sündis 12 931 last, siis tänavu sünnib tõenäoliselt juba
rakendatud on niinimetatud ,,emapalk". See on tasu, mida siis makstakse perele tulenevalt laste arvust. Mida rohkem lapsi, seda rohkem maksab riik perele toetust. Vägagi loogiline ning tulus viis aidata peredel lapsi kasvatada. Kuid kahjuks see ,,emapalk" on Eestis suhteliselt väike, mistõttu pered ei soovi perre rohkem kui 2-3 last. Kui riik tõsiselt sooviks iivet tõsta siis tuleks alustada kõige lihtsamast. Alandada üleriigiliselt imiku- ning lastetarvete hindasi. Suurendada ,,emapalka". Need mõlemad tegurid on väga lihtsad, kuid kahjuks ei tegeleta nendega piisavalt, Eesti iive tõuseks. Lahenduseks ülerahvastumisele just arengumaades oleks väga lihtne teoorias. Kindlasti tuleks hakata harima inimesi, andma neile teadmisi kuidas saada hakkama ka vähemate lastega. Tuleks võtta kasutusele masinaid, mis aitaks neil teha igapäeva töid, näiteks traktorid, kombainid ning muud põllutöövahendid. Lisaks sellele, peaksid inimestel olema võimalus käia arsti juures
laen saaks kindlasti makstud ja ei jääks võlgnevusi, nii jääb perel ka rohkem kätte mis tähendab, et saavad rohkem kõrvale panna. 2) PEREKOND SÜTIK Maarja Lepind 2) PEREKOND SÜTIK 6- liikmeline pere (4 last: vanuses 1- kuu, 3a, 10a, 17a) + koer Sissetulekud: Ema saab miinimum emapalka (470 eurot) lapsetoetus (500 eurot) Isa saab 700 eurot neto KOKKU: 1670 eurot Väljaminekud: Eluasemelaen 200 eurot kommunaalkulud 200 eurot toit 200 eurot tervisega seotud kulud 50 eurot mobiiltelefon, internet 40 eurot transport 150 eurot riided 150 eurot muud kulud (koera söök, katkised kodumasinad jne) 150 eurot KOKKU: 1140 eurot
aitab lahendada rahalised probleemid aasta jooksul. See on aeg, mille vältel peaks inimene uue töökoha leidma. Märtsi seisuga on Eestis töötuna arvel ligi 95 000 inimest, mis moodustab 14,6% kõigist tööealistest elanikest. Siinkohal kerkib küsimus, kas Eesti on piisavalt abinõusid tarvitusele võtnud vaesuse kaotamiseks? Sotsiaalpoliitika teiseks põhisuunaks on võrdsuse taotlemine. Kuidas saab siia ilma sündinud lastel olla võrdsus, kui ühe vanem saab minimaalset emapalka ning teisel kolmekordset Eesti keskmist? Samuti on ebavõrdses seisus puudega inimesed. Meie riik tõstab pensione vanuritel ja puuetega inimestel, kellel on vähemalt 10 aastat tööstaazi. Unustatud on aga tuhanded inimesed, kes on sündinud puudega ja ei saagi staazi omada. Ka üksikvanemad ning nende lapsed, kes on ebavõrdses seisus täisväärtuslike peredega. Kui isadel puudub südametunnistus, siis ka riik midagi ette ei võta. Põhjamaades on näiteks
Riik makasab selle eest, et noored inimesed käiksid koolis ja omandaksid teadmised, mis on vajalikud riigi edukaks toimimiseks. Teiste maadega konkurentsis püsimiseks on meile vajalik haritud töölisklass. Nemad võimaldavad Eesti majanduse jätkusuutlikumat arengut. Sellepärast usun, et riigi sekkumine on väga oluline. Riik aitab kaasa rahvaarvu suurenemisele, makstes erinevaid toetusi. Vanematele makstakse lasteraha, kui nad kasvatavad alaealist last (lapsi). Noortele emadele makstakse emapalka, mille määraks arvestatakse sünnituspuhkusele eelnenud kolme viimase kuu töötasu keskmist. Ka maksab riik ühekordset sünnitoetust 5000 krooni ja paljud omavalitsused toetavad samuti oma valla noori vanemaid. Kõik see loob head tingimused iibe tõusuks, kuid kahjuks jääb praegustes majandusoludes ka toetuste pakkumisest üksi väheks. Leian, et Eesti jätkusuutlikkust aitab tagada poliitika, kus riik sekkub aktiivselt majandusse
Korvpalli tiimi liikmeid läheb aina rohkem USA-sse, kus eestlased mängivad kõrgtasemel. Populaarsemaks on saanud käsipall, milles eestlased nüüd maailmameistrid on. Eesti majanduses on toimunud maksusüsteemi muutus - maksuvaba Eesti. Enam ei pea inimesed maksma makse, mis röövivad ühe kolmandiku kodaniku palgast. Ravimite hinnad on langenud, arstide palgad tõusnud ning tohtrite järjekorrad vähenenud. Paljud hambaarstid on teinud erapraksiseid, mis toovad väga hästi sisse. Emapalka on pikendatud ühelt aastalt kolmele aastale. Keskmine palk on tõusnud 10% võrra. Pensionäride vanaduspension on tunduvalt suurenenud, et ka eesti vanurid saaksid oma eakamaid aastaid paremalt veeta. Hariduse poolelt on lasteaedade kohti juurde tulnud. Mitte nii, et kui laps sünnib, peab juba lastaia koha kinni panema, et kolme-nelja aasta pärast sinna üldse saada. Enamus Eesti koole on reustareeritud ning sellega kaasneb ka suurem õpilaste arv koolis,
Rahvastik vananeb ja väheneb. Väike sündimus paljud noored inimesed ei taha/suuda mretseda lapsi olukorras, kus nad ei saa tagada järeltulijatele normaalset elu-olu. Vanemapalka makstakse poolteist aastat, lasteaiajärjekorrad on kaks aastat ja ütleme ausalt, et töötavat üksikema, kellel kodus pooleteiseaastane põngerjas, ei taha eriti ükski asutus tööle võtta. Positiivne on muidugi see, et praegu ehitatakse uusi lasteaedu päris usinasti juurde. Ja mina maksaks emapalka vähemalt kolm aastat, aga kõigile võrdselt. Ehk annaks riigikogulaste esindustasusid veidi vähendada? Me sureme rahvusena muidu välja. (Ehkki iibe näitajad on veidi paranenud, 2010 ületas sündide arv surmade arvu). Enamikus Euroopa riikides on vanurite osakaal rahvastikus väga suur, meil samuti. Tööealised inimesed, maksumaksjad, kvalifitseeritud tööjõud ja oskustöölised haihtuvad välismaa avarustesse. Palgatingimused on paremad ja töötunnid mahuvad ,,normaalse
Tegusate Eesti Noorte Ühinguga, olen pikki aastaid osa võtnud kooli õpilasmaleva juhatuse tööst jne jne. Nüüd on kätte jõdnud see eluetapp, kus oleme otsustanud algust teha oma perega. Abiellusin oma armastatud pikaajalise elukaaslasega ja nüüd, läbi mingisuguse ime on ka siia demokraatiast pulbitsevasse riiki sündimas meie esiklaps. Kuna ma ise eelmisel aastal tööl käisin, hakkan ma saama selle järgi ka emapalka. Paraku on aga poliitikud läinud nii kaugele, et hakkavad juba laste ja noorte perede rahakoti kallale minema, mis iseenesest on üsna jäle, aga kahjuks vajalik. On juba ära võetud laste koolitoetus ja plaanitakse kaotada 2-3 lapse tulumaksuvabastust. Mind see kõik lähima 6-7 aasta jooksul kindlasti ei mõjuta. Kuid mis mind hetkel kohe mõjutama võib hakata on kui nad otsustavad kärpida vanemahüvitise maksmist puudutavat küsimust
On palju pensionääre, kes on aktiivsed ja tahavad muuta ka teiste elu paremaks: mõned mittetulundusühingud, kuhu kuuluvad vanurid, riisuvad sügiseti parkides lehti ja puhastavad teid. Samuti on paljudele lastele vanavanemad suureks eeskujuks. Vanavanemad tahavad oma lapselastega võimalikult palju koos aega veeta ja õpetada neile oma elutarkusi. Jätkusuutlik rahvas peab olema stabiilne või kasvav populatsioon. Noortele emadele makstakse emapalka, see tähendab, et noor ema saab poolteist aastat samasugust tasu riigilt kui firmalt või asutuselt, kus ta enne emaks saamist töötas. See on aidanud Eesti iibe kasvule tugevalt kaasa. Eesti iive on pikka aega negatiivne ja eestlaste arv kahanes iga aastaga mitme tuhande inimese võrra. Sellest ajast peale, kui võeti kasutusse emapalk, on iive hakanud tõusma. Käesoleval aastal, kui on olnud halb majandusolukord, pole inimesed pereloomisest loobunud. Viimase viie
Küll arvab ta, et igale naisele see ettevõtmine ei sobi, aga julgustab huvilisi surrogaatemaduse kohta rohkem uurima ja silmi ning südameid esialgu nii võõrapärasena tunduvale ideele avama. · Asendusemaduse poolt ja vastu argumente näidete põhjal. Surrogaatemadust pooldavate inimeste arvamusi: Miks inimesed, kel pole ei haridust ega materiaalset kindlustatud, võivad lapsi saada, kuid surrogaatema kasutamine on keelatud? Esimesel juhul saab lapsi tasuta, riik maksab emapalka, hiljem on paljudel lihtsalt savi, mis järeltulijatest saab. Surrogaatema teenus on välismaal suhteliselt kulukas, seega ei saa seda igaüks endale lubada. Ma kahtlen sügavalt, kas keegi sellist asja nalja viluks tegema hakkaks, eriti veel siin, Eestimaal. Kindlasti jah. Kuid surrogaatemadus peab olema lubatud vaid spets. arstliku komisjoni loal ja meditsiinilistel näidustustel. Näiteks kui eelnev viljatuse ravi ei ole tulemust andnud või on
annaabi.ee 
