Kas Eesti erakondade poliitiline kultuur vastab valijate ootustele? (6)

Kas Eesti erakondade poliitiline kultuur vastab valijate ootustele?
Eesti on demokraatlik riik ning selle juhtimine käib parteide kaudu. Parteid valib võimule rahvas, kelle arvamusega peavad erakonnad hiljem arvestama. Tundub, et valijate arvamust pole raske arvesse võtta, kuid tahes tahtmata juhtub nii, et poliitilisi valikuid tehes, jääb rahva arvamus tahaplaanile. Kas me siis oleme ikkagi rahul Eesti erakondade poliitilise kultuuriga? Ühe sõnaga ei saa sellele küsimusele vastata.
Kui küsida rahvalt, siis tundub, et vastus on üsna selge. Eesti erakonnad ei suuda inimeste arvamusega piisavalt arvestada. Päris nii see tegelikult pole, aga puudusi poliitilises kultuuris on parteidel küllaga. Nimelt keskenduvad erakonnad pigem konkurentsis püsimisele ning sellele, et teisi erakondi maha teha ja ennast rahva seas rohkem esile tõsta. Opositsioon võiks teha koostööd koalitsiooniga, aga kahjuks ei tee. Opositsioon muretseb selle eest, et koalitsioon saaks rahva ees maha tehtud nii, et järgmistel valimistel neid uuesti ei valita. Asi on jõudnud juba nii kaugele, et unustatakse endast head rääkida ja sellel juhul tekib juba küsimus, et miks ma siis peaksin selle partei valima . Selline käitumine on küll kasulik parteile, sest alati leidub neid valijaid, kes selle laimu õnge lähevad, aga samas mõjub see väga halvasti Eesti üldisele käekäigule, kuna see ei vii riiki otseselt kuskile edasi, vaid pingestab sisepoliitilist olukorda ning võib jätta paljud aktuaalsed probleemid tahaplaanile. Oma kogemustest olen näinud, kuidas sellisele valimiskampaaniale reageeritakse. Näiteks Keskerakonna reklaamid, mis laimasid Reformierakonna poliitikat, soditi täis ning kleebiti üle. See tegevus polnud küll legaalne , aga see näitas ikkagi rahva suhtumist sellisesse propagandasse.
Nagu ühes artiklis mainis Riigikogu esinaine Ene Ergma , et ei valita vahendeid võimule saamiseks, aga võimul olles ei osata ega suudeta vastutada. See on viinud võimu ja rahva vahelisele võõrandumisele. Eetika puudumine ongi suureks probleemiks ning kuna ka meedia on huvitatud vaid skandaalidest ja sensatsioonidest, siis ei anta ka seda kaudu rahvale objektiivset infot. See võõrandabki rahva poliitikast .
Lühidalt öeldes, ei ole selline poliitiline kultuur kuskil teretulnud, sest erakonnad keskenduvad valedele asjadele ning ka valijate käitumisest võib välja lugeda, et eesti rahvas pole rahul sellega, mis Eesti poliitilisel maastikul toimub. Loodame, et Eesti erakondade poliitiline kultuur muutub ajaga tolerantsemaks ning rahvasõbralikumaks.