,,Rikas isa, vaene isa" Mina lugesin Robert Kiyosaki raamatut ,,Rikas isa, vaene isa". See raamat räägib sellest, mida rikkad õpetavad omad lastele rahast vaesed ja keskklass aga mitte. Raamatu autor kutsub ,,vaeseks isaks" enda pärisisa, kes on tegelikult kõrgelt haritud ja töötab ka heal töökohal. ,,Rikkaks isaks" kutsub autor enda sõbra Mikei isa, kelle haridustee lõppes juba põhikoolis, aga pärast sai temast väga jõukas ettevõtja. Roberti arvates õpetavad lapsevanemad ja õpetajad lapsi valesti, kui ütlevad neile, et lapsed peaksid hästi õppima, et hea töökoht saada. Tema arvates tuleks pigem öelda, et õppige hästi, siis saate pärast teistele palju häid töökohti anda. Veel saab sellest raamatust teada, mida tähendavad aktiva ja passiva ning miks peaks suurendama enda aktivat ja hoidma võimalikult madalal passivat. Aktiva tähendab lihtsalt öelduna vara ja passiva tähendab rahalist kohustust. Täpsemalt saab selle k...
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM 7. B klass Raamatu analüüs Raamat RIKAS ISA JA VAENE ISA Georg Sander Kontus Pärnu 2010 Lugesin raamatut "Rikas isa ja vaene isa" paar kuud tagasi. Mulle meeldis raamatus see, kuidas rikas isa oma poega ja tema sõpra õpetas. Ta ei andnud neile raha ja ei öelnud, et ostke, mida tahate. Selle asemel pani ta nad tööle ja esmalt peaaegu ilma rahata, väga väikese raha eest 10 senti tunnis. Kogu ettevõtmise eesmärk oli see, et nad kogemuse saaksid. Rikka isa õpetuses oli tähtis koht õppimisel ja kogemustel. Eriti meeldisid mulle järgmised tarkuseterad - peamine põhjus, miks inimesed rabelevad rahalistes raskustes, on see, et nad on küll aastaid koolis käinud, ent pole midagi õppinud raha kohta. Selle tulemusena hakkavad inimesed töötama raha eest, kuid ei õpi kunagi raha enda eest tööle panema. Raamat aitab aru saada sellest, mis raha on ja kuidas see funktsioneerib. L...
Milliseid samme saan astuda selleks, et oravarattasse mitte sattuda? Tänapäeva ühiskonnas on oravarattasse sattumine täiesti tavaline. Väga paljud inimesed ei tea, mida see endast üldse kujutab, sest koolis me taolisi teadmisi ei omanda. Kõik tarkused, kuidas rikkaks saada, tuleb ise õppida. Ajaga välja kujunenud koolisüsteemis tehakse noortele selgeks erinevad valemid ning matemaatilised ülesanded, kuid sellest ei piisa ärimaailmas. Raamatu autor Kiyosaki on poolt ideele, et koolide põhieesmärke peaks muutma, et kasvatada üles inimesed, kes oskaksid raha enda eest tööle panna. Enamus Eesti inimesi vaevleb oravarattas. Oodatakse igat palgapäeva, et saaks tasuda need koormavad maksud. Ülejäänud raha raisatakse enamasti poodides uusi riideid, mööblit ning toitu ostes. Iga kuu lõpus ollakse jällegi seisus, kus raha on otsas ning palgapäevani on veel aega. Proovitakse aina kõvemini tööd rügada, otsitakse lisatöid ning alternatiivseid ...
Õpilasfirma Momentus Ailar Väärtmaa Tallinna 32. keskkool 15. Aprill Teema valik · Õpilasfirma on parim viis varases eas ettevõtlushariduse omandamiseks · Uurimistööga õpilasfirma tegevuse analüüsimine, aitas paremini aru saada, mida on tehtud õigesti ja mida on tehtud valesti. · Ülevaateks tulevastele (õpilas)firmadele · Inspireerida noori hakkama ettevõtjaks Uurimistöö eesmärk · Õpilasfirma kui praktilise töö eesmärgiks on ettevõtlusteadmiste omandamine ja ette- võtlikkuse arendamine praktilise tegevuse kaudu. · Analüüsitakse õpilasfirma tegevust ühe tegevusaasta jooksul. Töö ülesehitus 1. Tegevuse ülevaade 2. Teenus 3. Tegevus 4. Tegevuse kirjeldus 5. Turg ja turundusstrateegia 6. Juhtimine 7. Finantskokkuvõte 8. Õpilasfirma potentsiaal pärisfirmana Teoreetiline taust · Vali meeskond hoolega · Är...
Peeter Pärteli kui ettevõtja lugu Peeter Pärtel on mees, kes andis eestlastele võimaluse üheskoos õppida ja mängida lauamängu Cashflow ning praegusel hetkel on ta cashflow klubi omanik. Tema enda varajane kokkupuude ettevõtlusega on muutnud tema maailmavaadet ning oma kahekümne viie vanuse kohta on ta jõudnud iseseisvalt juba nii mõndagi korda saata. Peeter Pärtel ei pea end just edukaks ettevõtjaks, kuid usub, et on sellel teel. Valisin just teda, sest olin huvitatud, kuidas tekkis ühe algaja ettevõtja tahe tegelda ettevõtlusega ja millest see alguse sai. Ettevätjaks soovis Peeter Pärtel saada lapsest saati ja tema esimene kogemus ettevõtjana oli 13-14 aastate vanuses. Tol ajal ta käis Noortemaja Ärikoolis, kus tehti mänguettevõtteid ja õpiti ärinduse algteadmisi. Minu arvates selliseid koole võiks olla rohkem, sest just siit saavad noorukid esimese pisiku, mis aitab edasi areneda ettevõtluses ja ü...
Kas Eesti ärimaailmas on positiivseid eeskujusid? Positiivne eeskuju on erinevate inimeste jaoks mitmetähenduslik mõiste. Tihti räägitakse ärimeestest kui petturitest või varastest, kuid mida teeks lihtinimene, kui ei oleks ettevõtjaid? Eesti töötuse protsent oleks ~11% asemel vähemalt 50%, sest lihtsalt puuduksid töökohad. Mõne jaoks on positiivne eeskuju Urmas Sõõrumaa, kes omab osalust üle 60 ettevõttes mitmel pool Euroopas, kuigi ajakirjandus on tema mainet ja usaldust kõvasti hapendanud. Teine peab aga enda eeskujuks hoopis Armin Karu, kelle kasiinoäri teenused on sõltuvust tekitavad, kuigi äri on uskumatult edukas. Mina pean positiivseks eeskujuks ka enda isa, kelle kahemehefirma suutis hoolimata rasketele aegadele majanduses oma käivet kasvatada. Kas Eesti ärimaailmas on ka selliseid positiivseid eeskujusid, keda rahva seas veel respekteeritakse ja kes on suutelised looma Eesti Nokia? Väga edukat noore inimese ...
Tallinna Reaalkool LUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Taavi Pungas 11b Juhendaja: õp Sirje Jaup Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................................... 6 1.1. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 6 1.2. Ankeedi koostamine ............................................................................................................. 6 1.2.1. Üldised kaalutlused .................