taastatud õiguskord. Teine, lunastusidee (Hegel), asetab rõhu kurjategija süüle ning näeb karistuses kurjategijale antud võimalust oma tegu sisimas heastada. Karistuse põhjendamine lunastusideega lähtub eeldusest, et karistamine puhastab süüdlase hinges seal olevast kurjusest. Samast põhimõttest lähtub ka tänapäevane moraaliteooria. Absoluutse karistusteooria järgi on karistus asi iseenesest, karistuse õiguslik ja eetiline alus ei vaja täiendavat põhjendamist ega karistamisvolituse õigustamist. Karistada tuleb selle pärast, et süütegu on toime pandud, karistus on vaba mistahes eesmärgist. Tõsi, nähes karistuse õiglast tasumist, võib ju ka seda vaadelda eesmärgina. Sellisel juhul taandub küsimus terminoloogiliseks kui eesmärgi mõistet määratleda kujutlusena sotsiaalselt või empiiriliselt saavutatavast, siis ei ole tasumisideel
See sunnib ka pidevalt tegelema kriminaalseaduse kvalitatiivse parandamisega sotsiaalse õigluse saavutamise nimel. Kuivõrd kriminaalseadus tuleneb inimese või tema ühiskondliku olemise olemusest, teenib 1 ta objektiivselt inimese huvisid. Järelikult need, kes rikuvad kriminaalseadust, toimivad oma huvide vastu ebanormaalsus tingib kuriteo toimepanemise. Tugev külg on eetiline suunitlus. Positivistlik (sotsioloogiline) paradigma 19 saj II pool eelistab seaduspärasusi ja fakte. Lähenetakse läbi ühiskonna, väliste asjaolude. Selle teene: püüab arendada faktoloogiale rajatud teooriat, laiendab kriminoloogia tunnetuslikke võimalusi. On saanud selgeks, et kuritegevuse olemuslikke momente pole võimalik mõista lahus ühiskonna elutegevuse teiste külgede tundmaõppimisest. Kriminaal-
3.küsimus Eeldteaduslik,filosoofiline ja teaduslik etapp õiguspsühholoogia ajaloos Psühholoogia arenguloos võib eristada kolme erinevat perioodi: eelteaduslikku,filosoofilist ja teaduslikku.Igale neist vastavad omad seisukohad ja saavutused kriminaalse käitumise uurimisel ja seletamisel.Eelteadusliku psühholoogiana,mis on vanim ja levinuim,mõistetakse süstematiseerimata praktiliste teadmiste kogumit inimese hingeelust ja käitumisest.Niisugused teadmised on saadud individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise kaudu. Filosoofiline psühholoogia tekkis koos filosoofiaga,sest paljud filosoofia uurimisprobleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega.Filosoofiline psühholoogia erineb eelteaduslikust psühholoogiast suurema süsteemsuse ja rangema loogilise ülesehituse poolest.Selle põhifunktsioon on tegelikkuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks,oluliste
Samuti võib kontseptsiooni määratleda suhtumise kaudu konkreetsesse hüpoteesi või teooriasse. TEADUSLIK HÜPOTEES. Hüpotees on oletus, mis on esitatud mõne nähtuse seletamiseks ja mis nõuab kontrollimist ja tõestamist faktide varal, et muutuda usaldatavaks teadusteooriaks. Hüpotees on teadusliku tunnetuse oluline aste ja vahend, katse tungida puudulikult uuritud alasse. Hüpoteeside tõesus on erinev. Oluline on, et nad võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida ja saada uusi teadmisi, mis kaasnevad nii hüpoteesi tõestamise kui ka kummutamisega. Teaduslik hüpotees peab tulenema teadusfaktidest, analoogiatest või vastuoludest ja olema vähemalt põhimõtteliselt kontrollitav. TEADUSTEOORIA on juhtivate ideede süsteem, teadusliku tunnetuse põhivahend, teadusliku teadmise kõrgeim vorm; Teadusteooria on teaduslikke mõisteid, printsiipe ja seadusi väljendavate väidete ja tõestuste tervik, hierarhiline süsteem, mis kindla objektide ja nähtuste valdkonna
krm-e lõpetamine karistuse ebaotstarbekuse korral (KrMS § 203) 1 krm-e lõpetamine välisriigi kodaniku poolt või välisriigis toimepandud kuriteo korral (§ 204) krm-e lõpetamine seoses isikult tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga (§ 205) kahtlustatav või süüdistatav on nõus sellisel alusel lõpetamisega kahtlustatav või süüdistatav on oluliselt kaasa aidanud avaliku menetlushuvi seisukohalt tähtsa kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisel ja kui ilma selleta oleks selle kuriteo avastamine ja tõendite
Aktiivne kaasamine N?ustamise protsess ja ?lesehitus Karjääri meisterdamise põhimõtete rakendamine karjääri nõustamises eeldab vastavat Nõustamistavad koolitust ja oskusi, mida nõustamispraktikas kasutada. Kindlasti keskendutakse selle käsitlusviisi puhul aktiivsele kaasamisele ning nõustaja peab olema valmis kaasama Iga isikutevahelise suhtluse vormi puhul eksisteerivad teatud sotsiaalsed tavad, mis kliente mitmel eri tasandil (füüsilisel, vaimsel, emotsionaalsel ja hingelisel). Rõhku seavad suhtlusele reeglid ja piirid. Aja jooksul on tavade ajalugu ja eesmärk sageli
Autorid on brošüüri koondanud eestikeelsest kirjandusest valitud katkendeid ja ülevaateid ning kohandanud täienduskoolitusel omandatud ja ingliskeelses õppematerjalis esitatud ülesandeid ja probleemsituatsioone. Teema õiguslik käsitlus ja ajalooline ülevaade on esitatud iseseisvate artiklitena. Õppematerjali kogumikku täiendavad CD, millel on värvipilte, kaarte ja kaks PowerPointi esitlust, ning DVD filmikatkenditega. Kogumiku teabetekste võib õpetaja kasutada mälestuspäevaks valmistudes temaatilise stendimaterjalina või anda neid õpilastele iseseisvaks lugemiseks. Allikaid saab kasutada nii teemaga tutvumiseks kui ka tööülesannete koostamiseks. Kompaktsed õppeülesanded sobivad käsitlemiseks ajalootundides. Slaide sobib näidata nii mälestuspäeval kui ka Teise maailmasõja kontekstis teemat käsitledes. CD pildid ja kaardid omavad väärtust nii allikatena kui ka iseseisva illustreeriva materjalina teema toetuseks. DVD filmilõikude
Ius est ars boni et aequi- jurist Celsus. kaks mastaapi, millele on allutatud kogu õigus ja selle rakendamine, on õiglus ja headus. Õiguse käsitlemine ei ole vastavate reeglite mehaaniline käsitlus, vaid see seisneb huvide ja väärtuste tasakaalustamise kunstis. Tänapäeval näeks Celsuse määratlus: õigus on teadus heast ja õiglasest. Õigusteaduses on kesksel kohal hea ja kurja probleem, see on sügavalt eetiline teadus. I. Tammelo kirjutab ,,tung õigluse poole on omane meile kõigile. Ebaõiglust põlgab igaüks...". Tung õigluse poole ei lahenda küsimust sellest, milline peab olema õiglane õigus. Suum cuique- igaüks peab saama selle, mis talle kuulub. Ei tohi ja ei saagi mööda vaadata õiguslikust tegelikkusest, kehtestatud või kujunenud käitumise mastaapidest ja nende vastavusest vähemalt eetilisele miinimumile. H
Kõik kommentaarid