hakati välja andma 19. sajandi algul. 1937. aastal loodi ladina tähestikul põhinev karjala kirjakeel. 1940. aastal sai Karjalas vene keele kõrval ametlikuks keeleks ka soome keel. karjala keel, kirillitsates. Majandus Karjala on Venemaa Föderatsiooni oluline puidu-, tselluloosi- ja paberitootja, rauamaagi kaevandaja ja mustade metallide tootja. Peetakse ka piima- ja lihakarja ning sigu ja linde, kasvatatakse forelli ja karusloomi ning püütakse kala. Karjalas on raudteid 2800 km ulatuses. Kultuur Karjala on rikas rahvaluule poolest. Sealt pärinevad runod ja bõliinad. Runod on ühehäälsed eepilised laulud, mis omavad Karjalas väga olulist kohta. Bõliinad on vene eepilised lugulaulud, mille kangelased on muinasvägilased. Hõre asustus, väike rahvaarv ja murreterohkus on takistanud ühtse kirjakeele loomist. Antakse välja soomekeelseid kirjandusteoseid.
EESTI MUINASAJAL Kus paiknesid keskmise ja noorema kiviaja I poole asulad Miks ? Veekogude ääres,kala oli toiduks võtta,joogivesi oli olemas.Mööda veeteed oli kergem liikuda. Millise järelduse saab teha järgnevatest leidudest: kvaliteetsest tulekivist noad ja odaotsad- inimesed olid targemad, oskasid kasutada kvaliteetset materjali, elupaik oli selline, kust leiti. koeraluud-koer oli koduloom. tekstiilijälgedega keraamika-inimesed olid jõukamad ja nad jahtisid karusloomi. merevaigust karukujuke-inimesed elasid mere ääres, käisid merel kalastamas. pronksist habemenuga-inimesed hoolisid oma välimusest ja valmistasid habemenuga. 54 mahamaetud odaotsa-oli rahutud ajad, sõja aeg, valmistati ette tööriistu. Novgorodi hõbemünt-kuulus rikkamatele, liikusid vene kaupmehed, eestlased käisid ise kaupa toomas, toimub kaubavahetus välisriigis.
Lõuna-Soome Siia jäävad Soome suurimad linnad. On Soome tähtsaim tööstuspiirkond ja ka põllumajandus on kõrgel järjel. Järvedemaa Peamiseks tegevusalaks on turism, puhkemajandus ja ka metsandus. Tampere ümbrus on vana tekstiiltööstuskeskus. Lahti Tuntud suusakeskus. Pohjanmaa Piirkond hõlmab Botnia lahe ranniku KEMIST kuni VAASANI Asustatud suures osas rootslastega. Kasvatatakse palju karusloomi. Mägimaa Ala vastu Venemaa koosseisu asuvat KARJALAT. Hõreda asustusega. Lapimaa Soome põhjapoolseim ala. Kohalikud elanikud laplased tegelevad põhjapõdra kasvatusega. Arenev turismipiirkond.
parasvöötme ·Talvel sajab vähe, suvel rohkem ·Ob Loomastik ·metsa- ja puidutööstus põhjaosas ·Igikelts ehk kirsmaa ·St. Lawrence ·Liigirikas loomastik ·küttimine ·Nelson ·Palju karusloomi ·kalapüük ·maavarade kaevandamine Probleemid
alutiigid aga Lõuna-Alaska keskosas. Alaska nimi pärineb juba Vene valitsusajast, mil seda kasutati üksnes poolsaare kohta. Nimi tuleneb aleuudikeelsest sõnast alaxsxaq, mis tähendab maismaad või otsetõlkes "seda, millele on mere tegevus suunatud". Alaskat on kutsutud ka samast tüvest tuleneva nimega Alyeska, mis tähendab "suur maa". Alaska osariigi pitsat. Alaska osariigi lipp. Varemalt kütiti Alaskas peamiselt karusloomi, püüti kala ja varustati puitu.1970.aastal hakkas kiiresti arenema nafta ja maagaasi tootmine. Alaska osariigi põhjaosas Prudhoe lahes paiknevad USA suurimad naftavarud. Avar ja lage tundramaastik on täis pikitud puurtorne,nafta ja maagaasi pumpamise jaamu ning lõputult looklevaid torujuhtmeid. Teede,hoonete ja naftapuuraukude rajamiseks toodi inimtühja tundrasse tuhandeid töölisi. Seal polnud elamine ja töötamine lihtne.
Arvukus kõigub olenevalt saak loomade ja teiste kiskjate arvukusest . Inimesed on sajandite vältel rebast küttinud, tema pihta tulistanud ning talle püüniseid üles seadnud. Selle vaatamata on neid loomi siiani arvukalt. Nende edu saladuseks on võime kohaneda mistahes keskkonnatingimustega. Mõnikord laastab nende arvukust karm talv, ent nende hulk taastub kiiresti. Rebane on tähtis karusloom.keda kasvatatakse farmides rohem kui teisi metsikuid karusloomi. Sajandeid on inimene rebaseid nende kauni karusnaha tõttu küttinud.Inglismaal õpetasid jahimehed välja spetsiaalseid koeri,kuna rebasejaht oli üks kõrgklassi meelisharrastusi.Aja jooksul on rebasejahti hakatud hukka mõistma. Rebane on üks sagedasemaid marutõve edasikandjaid.Kui marutõbine rebane koeraga kohtub ja teda hammustab,võib haigus edasi kanduda ka inimesele Rebastel on hea haistmine ja kuulmine.Erinevalt teistestkoerlastest näeb rebane pimedas hästi.. Eluiga
suurimas farmis Balti Karusnahk on Aleuudi haigus esinenud pidevalt [6]. Aleuudi haigus nakkab väga kergesti ka teistele pisikiskjatele ning on ravimatu ja surmav. [11] Looduse säästmise seisukohast on oluline vahet teha, kas kütitakse loom, keda esmalt toiduks tarvitatakse ja kelle karv ka siis ühtlasi inimese tarbeks ära kasutatakse, või tapetakse loom pärast vangistust karusloomakasvatuses vaid tema kasuka pärast, mis ongi karusnahatööstuse ainus eesmärk. Inimene karusloomi (Eestis nt hõbe- ja sinirebased, mingid, tšintšiljad jm) toiduks ei tarbi – seetõttu raiskab karusnahatööstus loomade elusid ja loodust alusetult. Inimene ei saa ega tohigi karusloomakasvatuste loomade liha süüa, kuna toiduks tarvitavate loomade osas kehtivad seadusega karmimad regulatsioonid ja nõuded kui ainult karusnaha eesmärgil kasvatatavatele loomadele. [6] Nülitud kehad visatakse metsa alla või prügilatesse, reostades pinnast ja veekogusid;
Kulonen, 1991) 4 silm süda nimi kala vesi tuli säew s'ei n'umq hal'e iiq tu Tabel 2. Neenetsite rahvaarv ja neenetsikeele oskus (1995) 1.4 Neenetsite tegevusalad Peamiselt tegelevad neenetsid kalastamise ja küttimisega. Neenetsid kasvatavad ka põhjapõtru ja karusloomi. Neenetsite elukäiku on mõjutanud nafta leiukohad nende territooriumil. Naftatööstuse planeerimisel ei arvestatud põlisrahvaste elukeskkonda. Neenetseid on veel mõjutanud tuumakatsetused neenetsite asualas, mille tagajärjel on suur osa neenetsite karjamaid ja metsa reostunud. Raskemetallid on läbi söögi jõudnud inimkeha kudedesse. Neenetsite keskmine iga on suhteliselt madal 45-50 eluaastat. (Neenetsid, 1995; Neenetsid, 2018) 2. Eenetsid 2.1 Nimetus
Karusloomakasvatuse eesmärgiks on toota karusnahku. Viimastest valmistatakse peale parkimist kasukaid, kraesid, mütse jm., mida saab talvel külma kaitseks kasutada. Karusnaha väärtus sõltub aastaajast, kõige väärtuslikumad on karusnahad tavaliselt talvel. Karja kujundamiseks on vaja valida põhikarja isas- ja emasloomad, järglasi saadakse üks kord aastas. Ajalooliselt väljakujunenud kogemuse alusel kasvatatakse karusloomi puurides. Loomade puuris pidamisel on vaja anda neile vajalikus koguses täisväärtuslikku sööta, juua, jälgida hoolikalt puuride puhtust. Saadavad karusnahad realiseeritakse kohapeal või saadetakse müüki Skandinaaviamaade Oksjonikeskustesse. Eestis on olemas traditsioon ja mõningased kogemused järgmiste karusloomade kasvatamiseks: Hõberebane (Vulpes vulpes) - Eestis tegeletakse selle karuslooma kasvatamisega alates 1928. aastast
8. Inimtegevus 8.1 . Sahhalin on tähtis kala- ja krabipüügipiirkond. Kütitakse ka vaalu ja kotikuid. Saarel kaevandatakse kivisütt, naftat ja maagaasi, peetakse veiseid ning kasvatatakse kartulit ja köögivilja. (2) 8.2 Susunai madalikul on põllu- ja heinamaa. Seal kasvatatakse kartulit ja köögivilja. (7) 8.3 Seedermänd, nulg, amuuri korgipuu, mandzuuria pähklipuu ja teised väärtuslikud puuliigid on hinnaliseks puiduallikaks. Metsades elab palju karusloomi. Kaug-Ida majanduses on suur tähtsus kala- ja krabipüügil, kogutakse ka merevetikaid ja limuseid. Kütitakse ka haruldasi mereloomi kotikuid ja kalaane, kel on väärtuslik, vastupidav ja ilus karusnahk. Nende loomade laskmine on aga piiratud ja seadusega rangelt reguleeritud. (3) Leidub naftat ja maagaasi (saare põhjaosas ja Aniva lahe selfil), kivi- ja pruunsütt, rauamaaki ja kulda. (7) 8.4 Merisaarmaste küttimine. Kalaani nahk on äärmiselthinnatud. Seetõttu kütiti teda
Nende tüvepikkus on 15 kuni 120- 150 cm, mass 100 g kuni 40 kg. Kõigil kärplastel on lühikesed kõrvad ja viis varvast nii esi- kui ka tagajäsemetel, neil on pikk saba ning pikad mitte sissetõmmatavad kõverad küünised. Enamikul kärplastest on suurepärane haistmismeel, mis aitab neil jälitada saaki ja vahetada üksteisega informatsiooni. Kõigil neil on päraku juures õlist tugevalõhnalist vedelikku tootvad lõhnanäärmed. Kärplaste seas leidub erakordselt hinnatud karusloomi. Nende hulgas on tuntud jahiobjekte, aga ka farmides kasvatatavaid, samuti neid, keda aklimatiseeritakse väljaspool looduslikku levilat. Paljud toovad inimesele suurt kasu kahjurnäriliste hävitajatena. Mõned lihatoidulised liigid võivad tekitada teatavat kahju linnukasvatusele ja jahimajandusele. (Loomade elu 7. köide Imetajad). 1 Kärp ( Mustela Erminea) Kehaehitus ja välimus
7. OHUSTATUS JA KAITSE 13 Saarmas on Eestis III kategooria kaitse all olev liik (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka) (Saarmas veehunt, 2007) . Saarmas on olnud üks ihaldatumaid karusloomi, kelle karusnahk on erakordselt vastupidav ja võetud seetõttu etaloniks karusnahkade vastupidavuse hindamisel. Teda on võrdsustatud kotiku nahaga ja hinnatud tugevamaks ka kopra nahast. Saarma hinnaline karusnahk meelitas seda liiki küttima ja selle liigi arvukus, koosmõjus inimtegevusega nende elupaikadele, järsult kahanes. Kriitiliselt madalale tasemele langes saarma arvukus 1973- 1975, mis sundis selle liigi võtma kaitse alla. Saarmale keelati jahipidamine alates 1975. aastast
Kehamassi suurenem: nuum- ja noorloomade masssi-iive tuleb kindlaks määrata rmp sise-eeskirjades näid per kohta (tav kvartalis/ 1/2a möödumisel), seakasvatuses iga kuu. Kaaluda kõik noorveised ja sead, 91 lambaid võib kaaluda valik kaalumisega st kaaluda 5% lammaste üldarvust ja nende keskm massi-iibe alusel arvutada kõigi noor- ja nuum loomade massi-iive. Varssu, karusloomi, küülikuid ja linde ei kaaluta. Loomade massi-iibe määramine on vajalik: loomade üleviimisel ühest vanuse rühmast teise ja üleandmi ühelt talitajalt teisele. Loomade kaalumise tulemused kantakse loomade kaalumise lehele, millised täidetakse eraldi iga talitaja ja talle kinnist iga looma rühma kohta. Loomade üleviimisel 1t rühmast 2 vormist loomade üleviimise aktiga üleviimise päeval, kus näidat talitaja, kes üle annab, kes vastu võtab-loomad loetakse
annaabi.ee 
