karud Liilia ehrlich 4.Klass Karude liigid pruunkaru Grisli Jääkaru bariba Prillkaru malai karu kaeluskaru Pruun karu KehamõõtmedTüvepikkus 160...250 cm K1 e5 Kehamass150...250 kg h0 Arvukus EestisÜle 500 a... m2 Koht ökosüsteemisKaru on tippkiskja, keda ohustab ainult a5 s0 inimene s k g SigimineJooksuaeg on enamasti aprillist juulini. See on nii pikk muutuva pikkusega latentsperioodi tõttu. Tiinus vältab tavaliselt 7...9 kuud. Pojad sünnivad jaanuaris. Ühes pesakonnas on tavaliselt 1...2 (harva kuni 5) abitut poega. Pruun karu pildid Grisli Grislil ei ole looduslikke vaenlasi. Ta ei elutse ühel kindlal kohal, vaid väldib hoopis teisi enda liigi esindajaid. Ka muude loomadega võitleb ta harva. Sügisel söövad grislid palju, et ...
Bears Uljana Brezgina Bears Bears are mammals of the family Ursidae. Bears are classified as caniforms, or doglike carnivorans, with the pinnipeds being their closest living relatives. Bears Black bears Black bears live in north America and central and eastern Asia. Black bears are smaller than brown bears. Black bears Polar bear Polar bears live near the north pole. They are good swimmers and the like to ride on pieces of ice. Polar bears eating fish , seals and birds. Polar bears Sun bears Sun bears live in southeast Asia And they live in trees. Sun bears ...
tühemeid. Taliuinaku kestus sõltub laiuskraadist. Karupojad Karude innaaeg on kesksuvel. Tiinus kestab umbes seitse kuud. Talvel sünnitab emakaru üks kuni neil, enamasti aga kaks karvadega kaetud pimedat poega, kes kaaluvad umbes 500 g. Nägijaks saavad need 30.elupäeval ja toituvad kuni viiekuuseks saamiseni ainult emapiimast. Karuema liigub poegadega koos kaks aastat, kuid perekonna huku korral indub juba samal aastal. Karu jäsemed Karudest jääb nende elupaika suurte mõõtmete ja kaalu tõttu maha mitmesuguseid jälgi. Pehme pinnasega metsateedel pärast vihma ja veekogude savistel või liivastel kallastel on nende pikkade küünistega viievarbaliste käppade sügavad jäljed hästi märgatavad. Karu esikäpa jälg koosneb viiest varbapäka jäljendist ja ristipidi nende taga asetsevast piklikust kämblapäka jäljendist, mis on eriti sügav ja selge pehmel pinnasel. Peale selle on neil
Lehtede pikkus 4...24 (28) mm ja laius 3...20 mm. Noorte võrsete lehed võivad püsida ka üle talve. Paljuneb peamiselt vegetatiivselt maa-aluste võsunditega, mis annavad emataimest 10...40 cm kaugusel uue osapõõsa. Vähemal määral paljuneb seemnetega. Rahvapärasteks nimetusteks on kukesilmad, seesikmari, tõrvakad, heinsinikad, mustikud, sinimarjad. Mustikas mängib väga olulist rolli nii loomade kui ka inimeste seas. Igasugused ulukid, karudest kuni musträstasteni, armastavad mustikatega maiustada ning söövad neid enamasti suurel hulgal, et talvel oma rasvatagavaradega vastu panna. Inimeste jaoks pole mustikas umbrohi, vaid hoopis väga kasulik taim igapäeva eluks. Nad on mustikaid kasutanud(ja kasutavad siiani) mahlade ja keediste valmistamiseks. Kasutatakse ka värvitaimena veinitööstuses. Samuti kasutatakse mustika võrseid nahkade parkimiseks, lehti riidele musta, sinise ja lilla värvuse andmiseks
nimetas selle Uus-Ameerika mandriks, kuna tema oli sellel enne neid. Edasi anti nimed ka teiste meeste järgi, läheduses asuv saar nimetati Johnsoni saareks ning läheduses olev mägi nimetati Belli mäeks. Ühel päeval, kui koik läksid küttima, jäi doktor üksi. Järsku hakkasid karud mehi taga ajama ning nad piirasid sisse Doktorimajja. Kõige enam muretsesid mehed doktori pärast, kel polnud aimugi karudest ning kes võis rahulikult jalutada otse nende haardesse. Siis nad kuulsid kraapimist ühe maja nurgas. Nad arvasid, et karud hakkasid kraapima teed sisse. Lõpuks siiski selgus, et see oli hoopis doktor, kes üritas sisse saada. Ta seletas, et ta oli kuulnud püssipauke, roninud mäe otsa ning näinud karusid ümber maja. Siis kraapis ta läbi püssilao endale tee majja. Peagi tuli ta mõttele, kuidas karudest lahti saada. Neil oli püssilaos püssirohtu ning ka elekter
youtube.com/watch?v=RzuLtfdWz gc https://www.youtube.com/watch?v=O3GlS-QT uFM https://www.youtube.com/watch?v=G4uDX-_b 9n4 Näiteid Kivirähu omapärasest stiilist “Kas siis munk on mees? Mina mõtlesin, et ta on raudmehe naine.” “Korra pidigi Rääk alla prantsatama, aga õnneks olid tal tissid vaiguse tüve külge kleepunud ja see päästis ta elu.” “Vanasti, kui suurem osa meie rahvast veel metsas elas, tuli alalõpmata ette, et karudest said naiste armsamad.” Huumor Andrus Kivirähk on toonud eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Vana huumor oli sotsiaalne, uus on absurdne. Naerab eestlaste rahvustunnete ja kõigi pühade asjade üle. Tunnustused 1993. aastal: Lutsu huumoripreemia 1995. ja 2000. aastal: Eesti kirjanduse aastapreemia 1998. aastal: Friedebert Tuglase novelliauhind 2001. aastal: Virumaa kirjandusauhind 2006. aastal: Nukits –
veel huvitamaks. Kindlasti soovitan ka teistel seda lugeda, sest see on midagi muud kui teised raamatud ja annab omamoodi mõtlemiseks aega. Ja tsitaate mis mulle meeldisid: ,,Kas siis munk on mees? Mina mõtlesin, et ta on raudmehe naine.", ,,Korra pidigi Rääk alla prantsatama, aga õnneks olid tal tissid vaiguse tüve külge kleepunud ja see päästis ta elu.", ,,Vanasti, kui suurem osa meie rahvast veel metsas elas, tuli ette, et karudest said naiste armasmad." 10 Kokkuvõte Uurisin raamatut nimega ,,Mees kes teadis ussisõnu". Sain teada ka miks sellel raamatul selline suur menu on. Kindlasti ei kahetse, et seda lugesin vaid hoopis vastupidi, see andis mulle suure elamuse. Sain teada uusi ja huvitavaid asju, millest mul polnud varem aimugi näiteks seda, et üks inimene on suuteline sellist müstilist asja kombineerinud eestlaste tavadega ja ajalooga. 11
vastupidises suunas tavalisele karvakasvule. Selle toon varieerub tumekollasest, kreemjast või määrdunud valgest ookerkollaseni. (lisa 1) Ülahuule kohal on tal paljas nahk. Keel on tal pikk ning seda on võimalik jõuga veel rohkem väljapoole lükata. (lisa 2) Kõrvad on väiksed, ümarad ja laiaaluselised ning võimaldavad väga vähe liikumist. Esijalad on mõnevõrra kõverdunud tänu sissepoole pöördunud käppadele ja küünised on kreemjad. (viide 2) Päikesekaru on karudest kõige väiksem. Täiskasvanud on umbes 120-150cm pikad ja kaaluvad 27-65kg. Isased on 10-20% suuremad kui emased. Koon on lühike ja heleda värvusega ning hele piirkond ulatub enamasti üle silmade. Käpad on suured ja nende tallad on paljad. Arvatakse, et põhjuseks on see, et need on kohanenud puudel ronimiseks. Küünised on suured, kaardus ja teravad. Nad on sirbikujulised ja kaalult suhteliselt kerged. Saba on 3-7cm pikk. (viide 2)
Liivimaa kubermangu. Tänapäeval eraldab piir Jõgeva, Järva ja Lääne-Viru maakondi. Ääremaal ei kutsu looduslikud tingimused piire muutma. Praegu elab looduskaitseala lääneosas ainult 3 inimest, idaosa rabaalad on inimtühjad. Soosaartel asunud talukohad on hääbunud. Viimane perenaine lahkus Navalt 1974. aastal. Palkidest hooned hakkavad varisema, inimeste elupaiga võib ära tunda õitsva sirelipõõsa, karudest räsitud õunapuu või ammu istutatud nulgude järgi. Loodus võtab tagasi selle, mis kunagi raske tööga ülesse hariti. Luhaheinamaad on kattunud hõreda sookaasikuga, põllud metsastatud või võsastunud. Teed olid kehvad, ühendust aitasid pidada ka jõed ja taliteed. Üle Endla järve kulges Tartu-Tallinna talitee, kõrtsid olid Naval ja Haaval. Nüüd on vanad teed kinni kasvanud ning soostunud.
koeral. Karu on Lahemaa suurkiskjaist vahest kõige tavalisem. Ta liigub nii metsamassiivides kui asulate ümber märtsist novembrini, mõnikord talvelgi. Vanaloomade üle 12 cm laiad käpajäljed on kergesti äratuntavad. Alla-aastase karupoja käpajälg on 5-6 cm, üle-aastasel 8-9 cm, noorel suguküpsel üle 10 cm, soliidsematel vanahärradel aga 17 cm ja rohkem. Karu ründab lisaks metsloomadele vahel ka koduloomi ja rüüstab mesipuid. Metsa jääb karudest maha lõhutud kände ja sipelgapesi. Ta saagiks võib langeda täiskasvanud põder, vasikast rääkimata. Raipelehk levib soojaga kaugele, tõmmates ligi teisigi lihatoidulisi. Kuna isastel on komme teise karu poegi murda ronivad karujuntsud puulatva peitu. Pätsu ootamatult trehvates püüa ründe vältimiseks jääda rahulikuks. Ära pista punuma ega vaata talle silma, vaid lase tal oma teed minna. Tagane tasa ümisedes tuldud teed, osutades, et sul pole kurjust meelel.
Parim viis kõrgustega tutvumiseks on sõita tõstukiga 15002000 meetrit, jätta kogu varustus mägihütti, cabana'sse, ning matkata paar päeva ümbruskonnas. Erinevalt Lääne- Eurpoopast Rumeenias alpinistipassi ei nõuta, kuid teeradade märgistus on suhteliselt vilets. 15 aastat mägedes teejuhina leiba teeninud mees hoiatab, et ümbruskonna kurudesse on jäänud sadu inimesi. Muuseas, Rumeenia Karpaatides elab 60% Euroopa karudest. Hingematvalt kaunis loodus vaheldub Rumeenias sokeerivate paikadega näiteks Copsa Micas on tööstussaaste majade katused pigimustaks värvinud. Inimesed olevat ses linnas väga põdura tervisega. Omaette elamuse saate, kui satute Rumeenia pulma see on tõeline etendus. Pidu algab pärastlõunal. Kõigepealt kogutakse kokku peiu suguvõsa, siis minnakse ristivanemate poole ning lõpuks pruudile järele. Kogu aeg on rongkäigu lahutamatuteks kaaslasteks
Ülgasel häbi millest sündis uus raev kuidas igavese suppi on Leemet kokku keetnud lastes seda hirmast looma vette ning ohverdada tuleb nüüd kogu Leemeti pere hundikari. Leemet ehmus sellise juttu peale ja jooksis koju jättes Intsu ja Pärtlile täi koju viimise. Koju jõudes aga tabab meid veel laine draamat, sest peale lahke ema kes pakkub öökullimune on seal ka Salme ja tema pistab kohe mõnitama miks Leemet seal käib inimahivdega suhtlemas, et nad nii rõvedad. Jutu tuleb jälle karudest kui Salme teatab, et võib lasta ühel karul täi maha lüüa mille peale ema kohe valvele sattub ja rohkem selle mõmmi kohta pärima hakkab, sest nagu teada tema karusi ei usalda. Leemet ei suuda kaua oma süümepiinasi sees hoida ja nuttab emale järve ääres toimunu välja. Sama kohkunud ema leiab ja nii saabki, et onu Vootele oodatkse ära, et see oma nõu ja jõuga asjad korda seaks. Onu Vootele jõuab koju ja leiab samuti Ülgase plaani
Tartu Ülikooli Narva Kolled. Rannut, Ü. 2000. Eesti keel kui teine keel alus- ja algõpetuses. Tallinn. Rannut, Ü. 2003. Mitteverbaalsed strateegiad ja keeleline rikastamine teise keele õppes. Tallinn: TPÜ kirjastus. Ruusamäe, P. 2002. Asjad sinu kodus. Koolibri. Saarso, K. 2000. Sõnavara õpetamine. Tallinn: TEA Kirjastus. Asjad minu kodus. Pildimäng. ILO 2002. Loeme koos (sari). ILO 2004. 1. Maire Kebbinau, Nonna Meltsas. Meile meeldib. 2. Liivi Türbsal. Lugu Katist ja karudest. 3. Meeri Tampere, Heda Kala. Tere, mida sa teed? 4. Maire Kebbinau, Nonna Meltsas. Tants ümber puu. 5. Liivi Türbsal. Olen juba suur. 6. Liivi Türbsal, Jana Pillmann. Meie pere. 21 Õpetajaraamat 7. Maire Kebbinau. Ehitame maja. 8. Jana Pillmann. Kui ma suureks saan. 9. Maire Kebbinau, Nonna Meltsas. Meie läheme. 10. Ülle Rannut. Seemnest kasvab puu. 11. Ülle Rannut. Meie vaatame muna. 12
annaabi.ee 
