andmebaasid , bibliograafiad 26.Mis on bibliograafiline kirje? Viiteinfoallikad koosnevad teavikute bibliograafilistest andmetest (näit autor, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus, ilmumisaasta, lehekülgede arv jms). Neid andmeid nim bibliograafiliseks kirjeks. 27.Mis on kataloog? Kataloog on raamatukogus leiduvaid teavikuid (trükiseid ja muid dokumente) peesgeldav, standardsetel kaartidel või trükise kujul olev otsisüsteem või elektrooniline andmebaas. 28.Mis on kartoteek? Kartoteegid on standardsetel, nn kataloogi- või perfokaartidel realiseeritud käsiinfosüsteem, mis annab bibliograafilist teavet teemade, isikute, asutuste vms kohta. Erinevalt kataloogist sisaldavad kartoteegid reeglina analüütilist materjali (perioodikaväljaannete jne artikleid) ning võivad sisaldada andmeid ka raamatukogust puuduvate materjalide kohta. 29.Mis on andmebaas? Andmebaas on personaal- või suurarvuti mälus salvestatud otsingumootorit omav loogiliselt seotud andmete kogum.
arvamusi jpm. · Faktikirjandus on teadaolevaid tõsiasju esitav kirjandus, sageli populaarteadusliku kirjanduse sugemetega. Faktikirjandus püüab hoiduda oletustest ning esitab materjali kontrollitaval kujul. Erinevalt teaduskirjandusest ei pruugi faktikirjandus järgida teaduskirjanduse vorminõudeid. · Teabekirjandus on mingil alal kasutamiseks koostatud ja kergesti käsitletavad infokogumid: reisijuhid, kokaraamatud, käsiraamatud, juhendid, kartoteegid, andmebaasid, kaardid, atlased vms. · Õppekirjandus on õppeotstarbeline kirjandus: õpikud, töövihikud, juhendmaterjalid, näitlikud vahendid jmt. · Teatmekirjandus on süstemaatiliselt esitatud infokogumikud: sõnastikud, leksikonid, entsüklopeediad jmt. info kiireks leidmiseks. · Tarbekirjandus (utilitaarne kirjandus) on mingil praktilisel eesmärgil kasutamiseks koostatud tekstid: kataloogid, instruktsioonid, kasutusjuhendid, eeskirjad, lepingud,
ilmumiskoht, kirjastus, ilmumisaasta, lehekülgede arv jne) 28. Mis on kataloog? · Raamatukogus leiduvaid teavikuid peegeldav, standardsetel kaartidel või trükiste kujul olev otsingusüsteem või elektrooniline andmebaas. 29. Mis on kartoteek? · Standardne, nn kataloogi- või perfokaartidel realiseeritud käsiinfosüsteem, mis annab bibliograafilist teavet teemade, isikute, asutuste vms kohta. · Erinevalt kataloogist sisaldavad kartoteegid reeglina analüütilist materjali ning võivad sisaldada andmeid ka raamatukogust puuduvate materjalide kohta. 30. Mis on andmebaas? 3 · Personaal- või sülearvuti mälus salvestatud otsingmootorir omav loogiliselt seostatud andmete kogum. 31. Kuidas andmebaasid jagunevad? · Bibliograafilised · Faktiandmebaas · täistekstandmebaas 32. Mis on bibliograafia?
juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). 21. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. Kartoteegid jagunevad: Topograafiline kartoteek, Rahvaluulekogujate kartoteek, esitajate kartoteek, rahvamängude kartoteek, rahvatantsude kartoteek, rahvaviiside kartoteegid, rahvajutud, uskumused ja kombekirjeldused, nõidussõnad, rahvaarstide kartoteek, lühivormid, teiste rahvaste folkloor Vanasõnakartoteek 160 000 kirjet; Tüpoloogiline vanasõnakartoteek Temaatiliste indekste kartoteek Eesti-soome paralleelide kartoteek Eesti-vene paralleelide kartoteek 22
videosalvestusi juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). 21. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. Kartoteegid jagunevad: Topograafiline kartoteek, Rahvaluulekogujate kartoteek, esitajate kartoteek, rahvamängude kartoteek, rahvatantsude kartoteek, rahvaviiside kartoteegid, rahvajutud, uskumused ja kombekirjeldused, nõidussõnad, rahvaarstide kartoteek, lühivormid, teiste rahvaste folkloor Vanasõnakartoteek 160 000 kirjet; Tüpoloogiline vanasõnakartoteek Temaatiliste indekste kartoteek Eesti-soome paralleelide kartoteek Eesti-vene paralleelide kartoteek 22
19. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud? ERA asutati 1927 mõttega koguda võimalikult palju vaimset kultuuri ja seda paberkandjatele või videolintidele jäädvustada. Rahvaluule arhiivis on folkloorinähtusi jäädvustatud paberkandjale, fonogrammile ja videolindile. 20. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. Kartoteegid on tähestikulises järjekorras kohanimede järgi, et oleks lihtne leida kindla paiga folkloori. 21. Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugust ainest ja millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad. Juutide folkloor, mustlaste folkloor 22. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? 19. sajandil. 23. Kirjelda (T
tekst levib suuliselt ja seda ei esitata kunagi sõna-sõnalt ühtemoodi. Sellest lähtudes peab uurija kõigepealt välja selgitama uuritava jutu kohalikud redaktsioonid ja algse teksti ja siis neid võrdlema, et leida ühiseid jooni. 22. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloori jäädvustatud? 1927, ERMi allüksusena, et hoiustada Hurda kogusid. Registrid, kartoteegid, koopiamapid, käsikirjad, fotod, helisalvestused, videosalvestused. 23. Nimeta [K. Salve artikli põhjal] olulisemaid teiste rahvaste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis (min. 5 rahva kogud) ja kirjelda, missugust ainest ja millistel ajajärkudel jäädvustatud ainest need kogud sisaldavad. Läti- materjal osalt pärit Lätist, osalt Eestist, näiteks Valgast, kuhu 19. Saj lõpus kolis palju lätlasi. Ka Karula kihelkonna eestilätlastelt.
aastaks registreeritud ligi 9000 isikut. Käsile võeti daktüloskoopilise keskbüroo korraldamine. Monodaktüloskoopiakartoteek organiseeriti kolmekümnendatel aastatel Tallinna- Harju kriminaalpolitsei juures üleriigilise keskkartoteegina. Selles kartoteegis registreeriti röövimise ja varguse eest karistatud isikud. Eesti kriminaalpolitseis võeti kasutusele veel näiteks "kahtlaste isikute ja tagaotsitavate", "valeraha valmistajate ja levitajate", "professionaalsete kurjategijate" jne kartoteegid. 1940.aasta algul oli kriminaalpolitsei kartoteeke ja teadete kogusid 17. (1: 173) Kriminaalpolitsei ja välispolitsei koostöö oli siseministri 1931.aasta juhendite järgi korraldatud nõnda, et vähemates süütegudes toimetasid juurdlust valdades konstaablid, kriminaalpolitsei ametnikud sõitsid kohale üksnes suuremais ja tähtsamais asjus. Seoses kriminaalpolitsei haridustaseme tõusu ja praktikakogemuste suurenemisega, samuti
Tekkis vajadus luua ja korrastada keele oskussõnavara kõrgharidus- ja teaduskeele tasemel. Eestikeelse teadussõnavara rajamisel ning erialase terminileksika väljaarendamisel on oluline koht Johannes Voldemar Veskil, sest just tema mõjusale tegevusele terminoloogiakomisjonides fikseeriti eestikeelsete oskussõnade süsteem paljudel erialadel. (Kull 2000: 56-67) Jõudsalt areneva eestikeelse terminoloogia arengu katkestas Teine maailmasõda ning paljud kartoteegid ning materjalid hävisid või läksid kaotsi. Terminoloogiatööga hakati taas rohkem tegelema alles 1960. aastate keskpaigast. Terminoloogiatöö oli viljakas ning 1990. aasta alguseks oli Eestis koostatud ja välja antud umbes 120 sõnastikku, millele lisandub kümmekond tõlke-oskussõnastikku. (Kull 2000: 59-61) Eesti asjaajamiskeele roll muutus, kui taastati Eesti Vabariigi iseseisvus 1991. aastal. Eesti riigikord muutus vastavalt 1992
2.6. Kubatuurühiku maksumus Hoone kubatuur: 914,3 m2 *3,03 m = 2 770,329 m3 17 100 538,32 EEK / 2770,329 m3 = 6 172,8 EEK/m3 1 092 923,60 EUR / 2770,329 m3 = 394,51 EUR/m3 2.7. Üldpinna maksumus Hoone brutopind: 914,3 m2 17 100 538,92 EEK / 914,3 m2 = 18 703,42 EEK/ m2 1 092 923,60 EUR / 914,3 m2 = 1 195,37 EUR/ m2 3. KASUTATUD KIRJANDUS · Eke Nora · Ehitusseadus · ET kartoteegid · www.betoonelement.ee · www.isover.ee · www.glaskek.ee · www.peikko.ee · Gyproci käsiraamat
hankida informatsiooni inimese- ja terviseõpetusest. Eesmärk: Kultuuripärandi nõuetekohane talletamine ja kogumine Indikaatorid: · Koostatud on muuseumi kogumiskava (2009-2010) Eesti Meremuuseum · Fondiruumide hoiustamistingimused vastavad tänapäeva nõuetele (2010) · Muuseumis toimib Muuseumide Infosüsteem (2010) Meede: Muuseumi infosüsteemi (Muis) käivitamine 2009 aastal MUISi kasutuselevõtuga sisestatakse muuseumi kartoteegid digitaalsesse keskkonda, mis muudab museaalide kättesaadavuse nii muuseumi töötajatele kui huvilistele palju hõlpsamaks. Samuti muutub muuseumi kogude keskkond rahvusvaheliseks, sest ligipääs digitaalsele infosüsteemile toimub ka Eestimaa piiridest väljapool. Kultuuriministeeriumi poolt algatatud MUISi kasutuselevõtuga muuseumis kaob järk-järgult vajadus kartoteegikaartide ja kappide järele.
hankida informatsiooni inimese- ja terviseõpetusest. Eesmärk: Kultuuripärandi nõuetekohane talletamine ja kogumine Indikaatorid: · Koostatud on muuseumi kogumiskava (2009-2010) · Fondiruumide hoiustamistingimused vastavad tänapäeva nõuetele (2010) · Muuseumis toimib Muuseumide Infosüsteem (2010) Meede: Muuseumi infosüsteemi (Muis) käivitamine 2009 aastal MUISi kasutuselevõtuga sisestatakse muuseumi kartoteegid digitaalsesse keskkonda, mis muudab museaalide kättesaadavuse nii muuseumi töötajatele kui huvilistele palju hõlpsamaks. Samuti muutub muuseumi kogude keskkond rahvusvaheliseks, sest ligipääs digitaalsele infosüsteemile toimub ka Eestimaa piiridest väljapool. Kultuuriministeeriumi poolt algatatud MUISi kasutuselevõtuga muuseumis kaob järk-järgult vajadus kartoteegikaartide ja kappide järele.
Kronoloogiline Päevaraamat Arvelduste Kassaraamat Laoraamat register (Zurnaal) raamat Analüütiliste Süstemaatiline Pearaamat kontode Abiraamatud register kartoteegid Väljund Omakapitali Kasumi- Rahakäibe- Finantsaruanded Bilanss muutuste aruanne aruanne aruanne Kontrollregister e andmete õigsuse kontrollimine
koguti vastav andmestik kokku, selleks saadeti juhised, kes võiksid kuuluda vaenlaste hulka, panid paika erinevad kategooriad, Moksvas süstematiseeriti see andmestik ja loodi üleriiklik andmebaas. Kui 39-40 liideti NSV Liiduga uusi territooriume, siis hakkas ka nendelt territooriumitelt kartoteekidega koostamine - kuni 50. aastate keskpaigani väga oluliseks andmebaasiks. Liiduvabariigis oli oma poliitvärvingute kartoteek olemas, Moskvas kõikide liiduvabariikide kartoteegid. See ei tähendanud inimese puhul alati seda, et kohe oleks järgnenud repressioon või karistamine. See karistamine võis tulla päevakorrale alles mitmeid aastaid hiljem. Kui ka konkreetne inimene juba riigiametis oli, tema kohta oli teada, et ta oli mõne kodanliku partei liige, kui olud muutusid, siis võidi süüdistusena see esile tuua. Tegemist väga mastaapse andme kogumisega - põhiraskusi lasus mitte julgeolekuorganitel endil, vaid selle andmebaasi algandmed otsisid välja arhiivid.
annaabi.ee 
