.Eesmärgid: emakeelse hariduse edendamine, silmaringi laiendamine, rahva kultuuriharrastuse toetamine, väljaarendada eliitkultuur, et vähendada saksa kultuuri mõju. Seltsiliikumine: 1865 Tartus asutatud Vanemuine; 1866 Tallinnas Estonia; 1869 esimene eestlaste üldlaulupidu tartus; 1870 tartus eesti põllumeeste selts; 1872 eesti kirjameeste selts. Jakobson- s. Tartu; lõpetas Cimze kooliõpetajate seminari; õpetaja Tormas; koduõpetaja; kaastöö Eesti Postimehele;propageerides karskusideid, astus välja usuõpetuse vastu, nõudis haridusolude parandamist. Hurt- õppind usuteaduskonnas; tegeles rahvusliku ärkamisega; huvitus filoloogiast; tuntud kõnemees; Otepää kirikuõpetaja. Jannsen- rahvusliku liikumise eestvedaja, postipapa, ajaleht Eesti Postimees, asutas Perno Postimees, käster, laulupeo korraldaja. I laulupidu/vanemuine- vanemuine-tartus 1865; laulupidu 1869, eestvedaja vanemuine ja Jannsen, eesmärk tekitada ühtekuuluvustunne,laulukooride asustamine
Erilist tähelepanu pöörati seltsis eesti keele arendamisele ja selle õiguste kaitsele. Eesti Kirjameeste Seltsi otsusel mingi 1872. aastal üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on eesti keeles käibel tänapäevani. Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna etteotsa tõusis Carl Robert Jakobson. 1865. aastal ilmusid Jakobsoni esimesed kirjad "Eesti Postimehes", kus ta nõudis kooliolude parandamist, sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu, propageeris karskusideid. 1878. aasta märtsis ilmuma hakanud ,,Sakala" sai kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks. Nii käredasti kui Jakobson polnud seni keegi arvustanud meie ühiskondlikke olusid. Jakobsoni kohati liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu seniste mõttekaaslastega. 1878. aastal tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel tõsised lahkhelid viimase teravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu, kuhu ameti poolest kuulus ka Hurt. 1881
- 1882a. Jakobsoni surm - 1883a. Aleksandrikooli komiteede sulgemine ja venestusaja algus. 3)Juhid: Hurt- lõi agaralt kaasa Vanamuise seltsi tegemistes, osales juhtivalt eest rahvusliku liikumise suurüritustes (tuntud kõnemees). Esindas Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Jakobson- algselt tegi kaastööd Eesti Postimehega, propageerides karskusideid, astudes välja liigse usuõpetuse vastu ning nõudes haridusolude parandamist. Osales Eesti Kirjameeste seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. Pidas Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet. Toimetas ajalehe ''Sakala''. Hiljem valiti Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. (Esindas radikaalset suunda) Jannsen- Asutas ''Perno Postimehe''. Hiljem Tartusse kolides tegi uue ajalehe ''Eesti Postimees''.
Eesti patriootide rühma juht oli J. Köler Jansen- · Asutas seltsi Vanemuine · võttis kasutusele mõiste ,,eestlane" · ,,Kalevipoeg" hakkas ilmuma · Ajaleht ,,Perno Postimees" · Tema arvates eestlane väärib võrdsust sakslastega, ta tahtis teha koostööd sakslastega Hurt- · Eestlased peavad vaimselt suureks saama · Osales Vanemuise seltsi loomises · Õppis tartu ülikooli usuteaduskonnas · Oli väga usklik Jakobson- · Propageeris karskusideid · Oli liigse usuõpetuse vastu seetõttu läks vastuollu Hurdaga · Isamaakõned- valgus(muistne iseseisvus), pimedus(sakslaste aeg) ja koiduaeg(Alexander II reformid) · Eesti Kirjameeste Seltsi president Seltsi liikumine: · Loodi baltisaksa ja Soome seltside eeskujul · Jansen asutas Vanemuise Tartus- laulu- ja mänguselts, see pani aluse eesti rahvuslikule teatrile · 1869 esimene üldlaulupidu- ligi 1000 osalejat
10 kroonisel rahatähel. 1870 a poliitilised vastased Jakobsoniga. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu lõpetas ka oma kaastööde saatmise Sakalale. 1880 lahkus Eestist ja asus tööle Peterburi Jaani kirikus. Carl Robert Jakobson (1841-1882) Sündis Tartus, lapsepõlve veetis Tormas. Lõpetas J. Cimze seminari Valgas. 1863. Sai temast suurvürsti tütre koduõpetaja. Ta hakkas tegema koostööd Eesti Postimehele, propageerides karskusideid, astudes välja liigse usuõpetuse vastu ning nõudes haridusolude parandamist. 1870 a algul tuli ta tagasi Peterburist Eestisse, ostis endale Uue-Vändrasse Kurgja talu, kavatsedes täielikult pühenduda põlluharimisele. Kuid põlluharimise kõrvalt jätkas kirjutamist. Temast sai ka Põllumeeste seltsi president. Ta pidas kolm tähtsat isamaakõnet. 1863 „ Eesti rahva valguse-, pimeduse- ja koduaeg“, 1870 „võitlemised eesti vaimupõllul“ ja „Nõia usk ja nõia-protsessid“. 1878
vanavara kogumine. President – Hurt. Tähelepanu pöörati eesti keele arendamisele ja selle õiguste kaitsele. 1872 mindi üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on eestis käibel tänapäevani. Carl Robert Jakobson Tõusis rahvusliku liikumise radikaalsema suuna etteotsa. Kasvas üles saksa vaimus. 1865 ilmusid esimesed kirjas Eesti Postimehes. Nõudis kooliolude parandamist, sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu ja propageeris karskusideid. 1868 valguse, pimeduse ja koiduaja kõne. 1870 sai temast põllumees. „Sakala” Pika nõudmise järel sai Jakobson 1878 luba ajalehe asutamiseks. Arvustas meie ühiskondlikke olusid. Mõneks kuus sulges vene valitsus ajalehe. Kohati liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu seniste mõttekaaslastega. Suur Lõhe 1878 tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel tõsised lahkhelid Jakobsoni teravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu, kuhu ameti poolest kuulus ka Hurt
asemele. 25. J. V. Jannsen ja tema tegevus. – ajaleht Eesti Postimees, rahvusliikumise eestvedaja Tartus (1864) , mänguselts Vanemuine 26. L. Koidula ja tema tegevus. – poetessi looming sai tuntuks, pani aluse eesti teatrile 27. J. Hurt ja tema tegevus. – Temast sai tuntud kõnemees, („Kui me ei saa suureks arvult, saagem suureks vaimult!”) 28. C.R.Jakobson ja tema tegevus. – Sakala toimetaja, propageeris karskusideid, 1868 isamaakõne Vanemuise seltsis eestlaste valguse,- pimeduse- ja koiduajast. Sihiks oli jõukama talupoegkonna huvide eest seismine. 29. J.Köler ja tema tegevus. – Peterburis õuemaalija, aitas 1864 a. Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II palge ette, 30. Mõõdukas ja radikaalne tiib, nende lahkhelid. – Lahkhelid : Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus. Hurdal pingestusid suhted sakslastest
vabastajale. Jakob Hurt rahvusliku liikumise tunnustatud juht. Hurt oli usulise kasvatusega. Temast sai usuteaduskonna õpilane. Lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes. Temast sai tuntud knemees. 1870. aastal tuli vläja seisukohaga "eestlased peavad vaimult suureks saama ". Otepää kirikuõpetaja Carl Robert Jakobson lõpetas Cimze kooliõpetajate seminari ja püüdis leiba teenida õpetajana. Läks Peterburi. Tegi kaastööd postimehega, propageeris karskusideid, astus välja liigse usuõpetuse vastu. Asutas ajalehe Sakala. Nõudis eestlastele poliitika õigust. Eepos; Faehlmann tegi eeltööd ning alustas, Kretuzwald viis asja lõpule. Eepose nimi on Kalevipoeg. Tegelane, kellessse on koondatud kogu rahva iseloomujooned ja taotlused Venestusaeg. Reimani ja Hermanni tegevus; Võimule tuli Aleksander III ning eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Üritati vabaneda
Ta ei saanud valitsuselt luba oma ajalehte asutada. Oli ,,Eesti Postimehe" lisalehe toimetaja. Tema ajalookäsitlus ei meeldinud baltisakslastele ja Jannsen oli sunnitud ta eemaldama toimetusest. Sai kirikuõpetajaks Otepääle, mis tugevdas tublisti tema ühiskondlikku seisundit. Carl Robert Jakobson - Oli radikaalsema suuna eesotsas. Tema kirju avaldati ,,Eesti Postimehes", kus ta nõudis kooliolude parandamist, sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu, propageeris karskusideid. Oli väga venemeelne ja baltisakslased vihkasid teda seetõttu. Esitas kõnesid. Oli väga aktiivne taluperemees. Sai loa oma ajalehe ,,Sakala" asutamiseks. Arvustas väga intensiivselt meie ühiskondlikke olusid. Jakobsoni poliitika toetus eelkõige jõukale talurahvale. 7. Rahvusliku liikumise languse põhjused. Tõsised lahkhelid tekkisid usu pärast Hurda ja Jakobsoni vahel. Hurt läks ,,Sakala" kaastööliste seast ära. Taas tekkisid pinge Jakobsoni ja Jannseni vahel. Tülid kandusid
pidi kreiskooli tasemele vastama. Kogus annetusi-koolid kõikidesse kihelkondadesse. 1874 osteti Põltsamaa lähedale mõisasse koolimaja. Jakobson-(1841-) lõpetas J.Cimze kooliõpetajate seminari, oli Tormas õpetajaks. Vastuolud mõisnikega sundisid teda lahkuma, Jakobson läks Peterburi, sooritas ülemkooli õpetaja eksami-sai suurvürsi tütre koduõpetajaks. Peterburis lävis sealsete eestlastega, kes ta rahvusliku liikumise juurde tõid. Tegi kaastööd Eesti Postimehele, propageerides karskusideid, astus välja liigse usuõpetuse vastu, nõudis haridusolude parandamist. 1868 esimene isamaakõne. Astus vastu baltisakslaste ülemvõimu vastu, 1870 naasis eestisse, ostis Kurgja talu, jätkas põlluharimise kõrvalt kirjutamist. 1878 asutas ajalehe Sakala-kujunes kõige loetavamaks väljaandeks.jätkas peatoimetajana ühiskonna arvustamist, baltisakslaste ründamist. Nõudis eestlastele "poliitika õigust". Sihiks eelkõige jõukama talupoegkonna huvide eest seismine
Lõi Vanemuise Seltsi. Peab väga tähtsaks kultuurielu arendamist rahvusliku kandjana. Oli vanameelne. Jakob Hurt- Pärit Põlvamaalt. Sündis 1860a. TÜ usuteaduskonna üliõpilane. Tegi Vanemuise Seltsi tegemistes kaasa. 1872 oli Otepää kirikuõpetaja. Tuntud kõnemees. Seisukoht: eestlased peavad vaimult suureks saama. Pooldas kirikut. C.R.Jakobson- lõpetas J.Cimze kooliõpetajate seminari ja teenis leiba Tormas õpetajana. Hakkas kaastööd tegema Eesti Postimehega, propageeri karskusideid, nõudis hariduselu paranemist. 1878a. Asutas Sakala. Seisis talupoegade huvide eest. Boikoteeris eestimeelset kirikuõpetajat. Pöördus tülli Jannseniga. Oli kirikuvastane. Uskus, et eestlased saavad võrdsed õigused. Seisis eelkõige jõukamate talupoegkondade huvide eest. Lahkhelid Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus ning seetõttu lõpetas ta ka oma tööde saatmise Sakalasse.
Hurt 1872 asutati Eesti Kirjameeste Selts (eesti keele reeglid ja eestikeelsed õpikud 1878 asutas C.R. Jakobson ajalehe Sakala põllumajanduse edendamine 1880 lahkus Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetaja kohast Eesti Kirjameeste Seltsi etteotsa C. R Jakobson 1882 suri Jakobson 4) Iseloomusta juhte: vaated, tegevus J.Jannsen, C.Jakobson, J.Hurt: Jannsen Ajaleht Eesti Postimees Jakobson Tegi kaasa Eesti Postimehele, propageeris karskusideid, astus välja liigse usuõpetuse vastu, nõudis haridusolude parandamist, pühendus ka põllumajandusele, ajaleht Sakala, nõudis eestlastele ,,poliitika õigust" , sihiks oli jõukama talupoegkonna huvide eest seismine Hurt Tundis huvi rahvaluule vastu ja pani aluse rahvaluule kogumise kampaaniale. Temast sai tuntud kõnemeister, oli 3 isamaakõne autor. Seisukohalt ütles, et
Lõi Vanemuise Seltsi. Peab väga tähtsaks kultuurielu arendamist rahvusliku kandjana. Oli vanameelne. Jakob Hurt- Pärit Põlvamaalt. Sündis 1860a. TÜ usuteaduskonna üliõpilane. Tegi Vanemuise Seltsi tegemistes kaasa. 1872 oli Otepää kirikuõpetaja. Tuntud kõnemees. Seisukoht: eestlased peavad vaimult suureks saama. Pooldas kirikut. C.R.Jakobson- lõpetas J.Cimze kooliõpetajate seminari ja teenis leiba Tormas õpetajana. Hakkas kaastööd tegema Eesti Postimehega, propageeri karskusideid, nõudis hariduselu paranemist. 1878a. Asutas Sakala. Seisis talupoegade huvide eest. Boikoteeris eestimeelset kirikuõpetajat. Pöördus tülli Jannseniga. Oli kirikuvastane. Uskus, et eestlased saavad võrdsed õigused. Seisis eelkõige jõukamate talupoegkondade huvide eest. Wilhelm Reiman rahvusliku suuna järgija, oli kirikuõpetaja. Aktiivselt pühendus karskusliikumise pühendumisele. On seotud Eesti Üliõpilasseltsi rajamisega. Ta kirjutas EÜS-i põhikirjale alla (1 8-st)
annaabi.ee 
