11:32 Merovingid Kaunistatud sõjarelvad. Miniatuurmaalraamatu illustratsioon.Raamatue illustreerimisega tegelesid mungad. Põimornamentlinidtaoline riba,veits nagu raam pildi ümber. Iirmiaal loodi palju miniatuure.Kaunistati esittähti. Karolingid Nt.Evangelist Markus.Kunst läks ruumilisemaks,hakati rohkem mängima valguse ja varjuga.Lorschi kloostri värav.Pannakse lõpp antiikkunsti traditsioonidele (v.a. Itaalia). 11:32
Toimus ka vaimulike autoriteedi tõus, mis päädis ristiusu levitamisega Põhja-Euroopas: Briti saared, Germaania. Algas ulatuslik kloostrite rajamine. Frangi riigile pandi alus 5. saj. Chlodovechi poolt. 6. saj. Frangi riigi esimene õitseng, mis siiski killustus sajandi lõpul. Riigi killustumine 7. saj.: Neustria, Austraasia, Akvitaania. Riigi taasühendamine 7. saj. Lõpul (687) majordoomuse Pippin Keskmine poolt. Valitseva Merovingide dünastia hääbumine. De facto valitsesid riiki karolingidest majordoomused. Karl Martell (714 – 741) tõrjus tagasi araablaste kallaletungi 732. Poitiers' lahingus. Karl Martell kujundas välja frangi ratsaväe, hakates vasallidele maid läänistama. Võib väita, et Karl Martell pani alguse keskaegsele feodaalkorrale. Martelli poeg Pippin Lühike (741 – 768) tugevad Frangi kuningate ja Rooma paavsti liitu seoses Itaalia keskosa andmisega paavsti ilmaliku võimu alla 754. Pippin kuulutati kuningaks 751. Sellega
eriliselt ilusalt. Külakirikud ja kiviristid. 20. Karolingide kunst Karl Suur pani aluse Karolingide dünastiale. Pööratakse tähelepanu antiikkultuurile. Arhitektuur 8. saj. elavnes kivihoonete püstitamine. Lossid Karl Suurele. Aacheni losskabel kaheksatahuline tsentraalehitis, eeskujuks San Vitale kirik. Valitsevaks kirikutüübiks karolingide ajal oli BASIILIKA. Tolle aegne arhitektuur oli suhteliselt tagasi- hoidlik. Karolingidest sai alguse keskaegse ehituskunsti suur õitseng. Pärgament. Kujutav kunst antiiktraditsioonide elustumine. Miniatuurmaal oli juhtiv. Looduslähesus suurenes, kasvas tehniline meisterlikkus. Nüüd oli põhiliseks miniatuurmaali juures initsiaali kujundamine. Inimeste ja loomade kujutised. Püüe modelleerida kehasi valguse ja varjuga, kujutada ruumi ja maastikku. Figuure ümbritseb roomapärane raamistik. ''Pühakud looduse taustal''
· Veneetsia ja Genova said poliitilise ja kaubandusliku ülevõimu Vahemerel tänu Konstantinoopoli kui konkurendi rüüstamisele 1204. · Laienes eurooplaste silmaring. Euroopasse levisid Idamaadest uued tavad ja ideed. · Sõjad õhutasid Euroopas usulist vaimustust rüütlid nägid end Kristuse eestvõitlejatena paganate vastu. 5. Tsentraliseeritud monarhia kujunemine tugev ja hästi toimiv kuningavõim. a. Prantsusmaal: · Karolingidest kuningate nõrkus, kuna puudus tegelik võim vasallide üle. · 987.a. läks kuningatroon üle Capet'le (kapetingide dünastia algus), kes pani aluse kuningavõimu tugevdamisele. · Tema järglased allutasid uusi alasid, suurendades kuninga domeeni. b. Inglismaal: · 1066.a. tungis William Vallutaja (Normandia hertsog) Prantsusmaalt Inglismaale, saades kuningaks. · Ta pani aluse feodaalsuhetele ja tugevale kuningavõimule nõudes
Lisaks Poola, Rootsi, Taani tugevnemine ja nende oma kaubanduspoliitika - Kristlus on süsteem, milles keskaeg toimis - Kuidas katoliku kristus valdavaks sai? - Riigi kiriku sümbioos kujunes Bütsantsis Keiser Justinianiuse ajal. 6 sajandil - Kirik võim mis pretendeeris riigi valitsejate ülemluseni - Esialgu oli kohalik kirik kohaliku valitseja võimu all - Keskaja kirikulugu on periodiseeritud mitmel moel: - Laias laastus kujunes keskaegne kirik karolingidest kuni 11. Saj keskpaigani - 11. Saj.13 saj lõpp kirik omandab universaalmonarhia jooned kirik kui aparaat - Hiliskeskajal kirik muutub tsentraalseks organisatsiooniks, kujuneb huvide põrkumine kiriku kahjuks, esile kerkivad taas regionaalsed eripärad. Poliitilised vastuolud kiriku enese sees - Katollikluse pea: rooma paavst - Piiskopkond Diötsees - Piiskopkonnad olid eri hindadega ntx Lääne-Saksamaal olid kallid, kuna need olid suured
Lotringi, v. a Itaalia, mis jäi Ludwig II (Lothari poeg ja nimelisel keiser) kätte. Ribemonti jagamine nihutas Lotringi itta, Ida-Frangi riigi poole. Pärast seda tundus keisririigi ühtsus hetkeks taastuvat Ludwig Saksase kolmanda poja Karl Paksu ajal. Pärast tema surma lagunes Karolingide ühtsus kiiresti. Pärast karoling Armulfi kandsid keisritiitlit ainult väksed itaalia kuninga ning tiitel kadus 924. Sootuks. Lääne-Frangi riigis muutusid kuningad taas valitavaks ja Karolingidest kuningad vaheldusid kuningatega Odode suguvõsast. Saksamaal hääbus Karolingide dünastia koos Ludwig Lapsega. VÄLISINVANSIOONIE AJAJÄRK: VIIKINGITE RÜÜSTERETKED (800-1050): mindi kas kaubandustehinguid tegema või haritavat maad otsima. Rüüsteretked toimusid peamiselt kahte teed pidi: idatee (Soome lahest mööda jõgesid Konstantinoopolisse) ja läänetee (Inglismaa ja Prantsusmaa kaudu Vahemerele)
kogudes avalikus ruumis, concerning the Protection of the arheoloogilistes (ka veealustes) World Cultural and Natural Heritage). parkides, Heaks kiitnud 190 riiki. muuseumides. Praegu: antiigi materiaalset pärandit kaitse all 21 riigis. Antiigipärandi laialivedamine ja 1031st kultuuripärandi objektist taaskasutus antiigipärandiga seotud üle 70, Karolingidest alates (9.saj pKr): viimastel aastatel lisandunud: 2013 Nt: Kolme kuninga kirst Chora ja Chersonesos (Ukraina), (Dreikönigsschrein) 2014 Pergamon, 2015 Ephesos Kölni Toomkirikus, suurim (Türgi). kullassepatöö UNESCO eriti ohustatud nimekirjas keskaja Euroopas, mh 300 antiikset praegu 4 gemmi antiigiga seotud paika: Hatra Iraagis ja kameed. (2015),
Ribemont'i jagamine (880) nihutas Lotringi itta, Ida-Frangi riigi poole. Pärast sed tundus keisririigi ühtsus hetkeks taastuvat Ludwig Sakslase kolmanda poja Karl Paksu ajal. Pärast tema surma lagunes Karolingide ühtsus kiiresti. Pärast karoling Arnulfi (896-899) kandsid keisritiitlit ainult väiksed itaalia kuningad ja tiitel kadus 924.aastal sootuks. Lääne-Frangi riigis muutusid kuningad taas valitavaks ja Karolingidest kuningad vaheldusid kuningatega Odode suguvõsast. Saksamaal hääbus Karolingide dünastia koos Ludwig Lapsega (911). Välisinvasioonide ajajärk: 9.-11. sajand invasioonide aeg Euroopas languse aeg, seda peetakse varakeskaja lõpuks. viikingite rüüsteretked 800-1050, mindi kas kaubandustehinguid tegema või haritavat maad otsima (nooremad pojad, sest rahva juurdekasv oli suur ja maad vähe). Rüüsteretked toimusid
Veneetsia ja Genova said poliitilise ja kaubandusliku ülevõimu Vahemerel tänu Konstantinoopoli kui konkurendi rüüstamisele 1204. Laienes eurooplaste silmaring. Euroopasse levisid Idamaadest uued tavad ja ideed. Sõjad õhutasid Euroopas usulist vaimustust rüütlid nägid end Kristuse eestvõitlejatena paganate vastu. Tsentraliseeritud monarhia kujunemine tugev ja hästi toimiv kuningavõim. Prantsusmaal: Karolingidest kuningate nõrkus, kuna puudus tegelik võim vasallide üle. 987.a. läks kuningatroon üle Capet'le (kapetingide dünastia algus), kes pani aluse kuningavõimu tugevdamisele. Tema järglased allutasid uusi alasid, suurendades kuninga domeeni. Inglismaal: 1066.a. tungis William Vallutaja (Normandia hertsog) Prantsusmaalt Inglismaale, saades kuningaks. Ta pani aluse feodaalsuhetele ja tugevale kuningavõimule nõudes truudusvannet kõikidelt ülikutelt. Seisuste esinduskogud.
Idamaades. Veneetsia ja Genova said poliitilise ja kaubandusliku ülevõimu Vahemerel tänu Konstantinoopoli kui konkurendi rüüstamisele 1204. Laienes eurooplaste silmaring. Euroopasse levisid Idamaadest uued tavad ja ideed. Sõjad õhutasid Euroopas usulist vaimustust rüütlid nägid end Kristuse eestvõitlejatena paganate vastu. Tsentraliseeritud monarhia kujunemine tugev ja hästi toimiv kuningavõim. Prantsusmaal: Karolingidest kuningate nõrkus, kuna puudus tegelik võim vasallide üle. 987.a. läks kuningatroon üle Capet'le (kapetingide dünastia algus), kes pani aluse kuningavõimu tugevdamisele. Tema järglased allutasid uusi alasid, suurendades kuninga domeeni. Inglismaal: 1066.a. tungis William Vallutaja (Normandia hertsog) Prantsusmaalt Inglismaale, saades kuningaks. Ta pani aluse feodaalsuhetele ja tugevale kuningavõimule nõudes truudusvannet kõikidelt ülikutelt. Seisuste esinduskogud.
Idamaades. Veneetsia ja Genova said poliitilise ja kaubandusliku ülevõimu Vahemerel tänu Konstantinoopoli kui konkurendi rüüstamisele 1204. Laienes eurooplaste silmaring. Euroopasse levisid Idamaadest uued tavad ja ideed. Sõjad õhutasid Euroopas usulist vaimustust – rüütlid nägid end Kristuse eestvõitlejatena paganate vastu. Tsentraliseeritud monarhia kujunemine – tugev ja hästi toimiv kuningavõim. Prantsusmaal: Karolingidest kuningate nõrkus, kuna puudus tegelik võim vasallide üle. 987.a. läks kuningatroon üle Capet’le (kapetingide dünastia algus), kes pani aluse kuningavõimu tugevdamisele. Tema järglased allutasid uusi alasid, suurendades kuninga domeeni. Inglismaal: 1066.a. tungis William Vallutaja (Normandia hertsog) Prantsusmaalt Inglismaale, saades kuningaks. Ta pani aluse feodaalsuhetele ja tugevale kuningavõimule nõudes truudusvannet kõikidelt ülikutelt. Seisuste esinduskogud.
mis jäi Ludwig II kätte, kes oli Lothar I poeg ja nimeliselt keiser. Ribemont'i jagamine (880) nihutas Lotringi itta, Ida-Frangi riigi poole. Pärast sed tundus keisririigi ühtsus hetkeks taastuvat Ludwig Sakslase kolmanda poja Karl Paksu ajal. Pärast tema surma lagunes Karolingide ühtsus kiiresti. Pärast karoling Arnulfi (896-899) kandsid keisritiitlit ainult väiksed itaalia kuningad ja tiitel kadus 924.aastal sootuks. Lääne-Frangi riigis muutusid kuningad taas valitavaks ja Karolingidest kuningad vaheldusid kuningatega Odode suguvõsast. Saksamaal hääbus Karolingide dünastia koos Ludwig Lapsega (911). Välisinvasioonide ajajärk: 9.-11. sajand invasioonide aeg Euroopas languse aeg, seda peetakse varakeskaja lõpuks. Invasioon ehk sõjaline invasioon on mingi riigi sõjaväe tungimise teise riigi territooriumile(). Viikingite rüüsteretked 800-1050, mindi kas kaubandustehinguid tegema või haritavat maad otsima
doktriine ja paavsti. Õpetuslikult ja poliitiliselt lääne kirik aga välimuse poolest ida kirik. 313 keiser Constantianus Suur andis kristlastele tegutsemisvabaduse. Constantianus ristiti surivoodil. 380 keelati paganlus. 527 565 Justianus, kelle ajal kujunesid doktriinid. Kirik riigi aluseks. Kirik ise kui riik, kui võim, mis pretendeerib sellele, et olla ülemuslik kõigi valitsejate suhtes. Keskaja kirikulugu periodiseeritud mitmel moel. · Keskaegne kirik kujunes Karolingidest kuni 11. sajandi keskpaigani, kujunesid välja põhialused. · 11. saj keskpaigast kuni 13. saj lõpuni omandab kirik universaal -monarhia jooned. · Hiliskeskaeg kirik kui tsentraalne organisatsioon, riikide (regionaalsete organite) ja kiriku põrkumine. Poliitilised vatsuolud kiriku organisatsiooni sees. Nt paavstide ja kirikukogude vastasseis, Õhtumaa kirikulõhe. 21
annaabi.ee 
