Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Karl Ristikivi õpimapp "Hingede öö" (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.




“Hingede öö”, Karl Ristikivi (1953)
Karl   Ristikivi  
-   ristitud   eesnimega   Karp,   samuti   on   kasutanud   eesnime   Karl
Konstantin. Ta sündis 16. oktoobril 1912 ja suri 19. juulil 1977; oli eesti kirjanik. Osa   tema   loomingust Lasteraamatud:
"Lendav   maailm"   (1935) "Semud"   (1936) "Sinine   liblikas"   (1936) Tallinna   triloogia: "Tuli ja raud" (1938)
"Õige   mehe   koda"   (1940) "Rohtaed"   (1942) Looming   paguluses Diloogia:
"Kõik   mis   kunagi   oli"   (1946,   Vadstena)
"Ei   juhtunud   midagi"   (1947,   Vadstena)
"Hingede   öö" Olen ülikooli tarbeks lugenud tema viimaseks kirjutiseks jäänud romaani “Rooma päevik” - see on
raamat,   mida   soovitaksin   igas   vanuses   lugejaile,   eelkõige   reisihuvilistele.   K.   Ristikivi   ainsast
luulekogust “Inimese teekond” pärineb ka minu lemmikluuletus “Ei, meie ei tule kunagi tagasi siia
randa.”. Veel olen lugenud K. Ristikivi Tallinna triloogia viimast osa “Rohtaed”, kuid see on mul veel
pooleli. Seda tööd kirjutades sain esimest korda teada, et tema sulest pärineb lasteraamatuidki. ● Sisu: romaani “Hingede öö” esimene osa “Surnud mehe maja” kirjeldab maja, kuhu mees sattus, ja mehe seiklusi   selles.   Kummalises   majas   võis   kohata   kõike   -   ohtraarvulised   toad   täidetud   erinevate   üritustega:
matused,   teater,   näitus  jm.  Mees on  seal  küll  võõras, kuid  lugedes  jääb  mulje,  et  sealsed  töötajad-asukad
võtavad teda tuttavana ning keegi ei võõrasta. Tegelased, keda ta majas kohtab, ongi ilmselt hinged. Seetõttu
võib   ka   juhtuda,   et   nemad   meest   tunnevad. Raamatu teine osa “Seitse tunnistajat” räägib, kuidas minategelane on kohtus ja seitse pattu on kui tegelase
“teised minad” ning annavad tunnistusi pattudest, millega mees hakkama on saanud. Suurimaks patuks peab
tegelane  tujutust,   tegevusetust.   Sellega  võin  ka  end  suhestada.  Kõik  muu,  mis  võib olla   piibli   ja  normide
vastane, on minu silmis andeksantav, kuid kasutu olemine, tühja elu elamine ei näita inimest heast küljest. Eriti
raske   oleks   seda   iseenda   puhul   tunnistada.   Sellega   annab   kirjanik   aga   märku   oma   süütundest   Eestist   ära
kolimise   pärast. Tegevus toimub aastavahetuse öösel. Loost võib aimata, et tegevus toimub küllaltki pika aja vältel (juhtub palju
erinevaid asju), kuid majast väljudes avastab peategelane, et möödunud on vaid mõned minutid.  ● Žanr: “Hingede öö”  on kriitikute hinnangul modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt".   Kindel   saab   olla   aga   selles,   et   tegemist   on   romaaniga   (süžeeliinide   mitmekesisuse   poolest;
peategelasi on üks, kuid see kohtub loo jooksul paljude kõrvaltegelastega). Tegemist on pagulaskirjandusega,


sündmustik leiab aset Rootsis. Raamatu maht - 240 lehekülge proosateksti - viitab samuti sellele, et tegemist on
romaaniga. ● Korjasin   loost   ka   enda   jaoks   huvitava  teostkirjeldava   tsitaadi. 1) “Vanglad on tavaliselt mõeldud karistusena. Aga kas süütult või mitte, me kõik istume oma elu jooksul
aastaid ootamisvanglas. Oleme seotud kohaga ja ajaga, kõik elu normaalsed protsessid on enam-vähem ära
lõigatud või takistatud. Ootajal on sama vähe vabadust kui vangil.” See selgitab, kuidas minategelane justkui
ootas ja ootas midagi müstilist kohata oma hallis elus, tundis paratamatust. Kogenud aga miskit müstilist “sees”,
oskas   ta   hiljem   ka   välisilmas   silmad   müstilisele   ja   salapärasele   avatuna   hoida;   tema   mõtlemine   muutus
ratsionaalsemaks. See enesekohtuteekond aitas tal mõista enda suhet ümbritsevaga.
2)  “Olen  nii  kaua  püüdnud näha  inimestes  head,  et  ma  paratamatult  näen  kõigepealt  seda,  mis  mulle   ei
meeldi.” See ühildub minu mõtteviisiga - küll aga kahjuks, mitte õnneks. ● Minu arvates  tekitas see lugu mõnes kohas põnevust ja pinevust (vahepeal tekkis mõte, et äkki ta ei saagi sealt “maailmast” välja ning ta on saanud üheks neist hingedest), kuid vahepeal ka tüdimust (sündmuste
kulg oli siiski ääretult aeglaselt kulgev). Sellegipoolest jään K. Ristikivi fänniks - nüüd ka tema kui prosaisti
fänniks. (NB! Tänaseks olen seda raamatut kolm korda lugenud ja tunnen, et igal lugemisel veidi vanem olles
suudan seda uuel moel tõlgendada ja vanusega kaasneb loo sisu parem tõlgendamisoskus) ● Kuidas   eksamikirjandis   kasutada?   (teemad   +   kirjandilõik) Teemad:  eneseotsing,   identiteedikriis,   minapildi   kujunemine,   etteaimatavus/ootamatused Näide: Kodu ilu võib märgata vahel vaid kodust eemal olles. Tänapäeval ei peeta enam harulduseks, kui keegi
soovib asuda reisile või otsustada seikluse kasuks, et leida iseend - võtta selle nimel vastu mõni riskantne,
ebakindlustunnet tekitav otsus. Teel iseendani võib aga kohata inimesi, kes toovad rändajas esile omadusi,
millest varem teadlikud ei olda. Nii juhtus ka Karl Ristikivi romaanis “Hingede öö”, kus minategelane asus
tundmatule teekonnale, sest oli igapäevasest tüdimusest rampväsinud. Maailm, mis jäi väljapoole Surnud Mehe
maja, tundus minategelasele esialgu mõttetu, tülgastav ja hirmutekitav, seevastu seiklused uues keskkonnas
paelusid teda oma kummalisuse ja salapäraga. Teose lõpuks mõistab üksik hing, et ta argielu oli tegelikult
seesama,   mis   maagilises   hooneski   -   sama   juhuslik   ning   mõistatuslik.   Väliselt   läks   mees   küll   tagasi   oma
harjumuspäraste tegevuste juurde, kuid seesmiselt oli ta õppinud olema vähem resoluutsem ning hinges avatum
kõigele uuele ja erilisele. Eneseotsinguil tuleb valmis olla kõiksugusteks ootamatusteks - sageli mõistetaksegi
rännaku tulemust alles koju tagasi jõudes. Kasutatud materjal
Annaabi “KARL RISTIKIVI-HINGEDE ÖÖ-TEGELASED JA TSITAADID”
Ristikivi, K. (2019). Inimese teekond. Tallinn: Hea Lugu.
Ristikivi, K. (2016).  Hingede öö. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda
Wikipedia: Karl Ristikivi https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ristikivi (viimati kasutatud 6.04.2020)
Karl Ristikivi õpimapp-Hingede öö #1 Karl Ristikivi õpimapp-Hingede öö #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karin0231 Õppematerjali autor
See on Karl Risitkivi ja tema psühholoogilise romaani "Hingede öö" õpimapp. Sisaldab olulisi aspekte Ristikivi elust, raamatu tõlgendust, näidis kirjandi sisulõiku raamatu ainetel.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Karl Ristikivi
7
doc

Karl Ristikivi

XXXX Gümnaasium Karl Ristikivi Referaat Koostaja: XXX 12. klass Juhendaja: õpetaja XXX XXX 2008 1. Karl Ristikivi elulugu Karl Ristikivi (16.10.1912 ­ 19.07.1977) sündis Läänemaal Varbla kihelkonnas 16. Oktoobril 1912 aastal vallaslapsena. Ta lapsepõlv ja noorusaeg möödus kodukohas. Peale Varbla 6- klassilise kooli lõpetamist avanes Ristikivil võimalus õppima minna Tallinna Poeglaste Kaubanduskooli. Peale kaubanduskooli lõpetamist ei pääse Ristikivi tööle kuna on majanduskriis, ning töökohti napib. Ta alustab lisaraha teenimist kirjatöödega. Avalikkus kuuleb Ristikivist esmakordselt 1928. aastal

Kirjandus
Eesti kirjanikude kogumik
8
docx

Eesti kirjanikude kogumik

Ühe intensiivsemalt ja tundepuhtamalt kõneleb luuletaja armastusest, mida mõtestab suurima inimliku lähedusena, olemise mõtte ja algtingimusena. Koos sellega ilmneb tung humaanse valguse ja püha poole ning järjest tähtsamaks tõusevad inimolemise põlised küsimused ­ elu ja surm, ajaline ja igavikuline, lõpuks ka oma maa ja rahva saatus. "Me elu on me elu ainus mõte" 1978 Me elu on me elu ainus mõte. See pulss, mis verd me vaikimisse taob. Üks armastus. Üks päev, üks öö, üks lõke. Hirm hetke ees, mis puruneb ja kaob. Näo teeme, et me leekidest ei hooli, mis kuiva säsi õgivad me seest. Kord kukud kokku oma kõval toolil. Sa tead, ei päästa miski selle eest. Kord kukud kokku, seestpoolt õõnsaks söödud, sa tead. Kuid praegu vaikid sellest veel. Üks puudutus. Üks lõhn, üks hääl, mis möödub. Ja hirm ja võlu, kui sus katkeb keel. Heiti Talvik Heiti Talvik (9. november 1904 Tartu ­ 18. juuli 1947 Tjumeni oblast) oli eesti luuletaja.

Kirjandus
Tammsaare-Gailit-Ristikivi-Mälk-Vallak
4
docx

Tammsaare, Gailit, Ristikivi, Mälk, Vallak

saamisest, aga see jäi ära,sest nägemine kehv.Põgenes Rootsi, sealt Soome.Elatus tundide andmisest ja kirjutamisest Ristikivi loomingu ülevaade Eestis ilmusid 4 lasteraamatut(nt ,,Semud ja sellid", ,,Loomalood","Lendav maailm") ja romaanikolmik Tallinna triloogia. Pagulusperioodil avaldas ta 14 romaani, 1 novelli- ja 1 luuletuskogu. Oma romaanid kirjutas enamasti triloogiatena.Tema 12-teoseline ajaloofilosoofiline sari on ainulaadne eesti kirjanduses ja haruldane maailmakirjanduses. Ristikivi on Eesti suurim eepik Tammsaare kõrval.Tema teoseid on üsna vähe tõlgitud,sest ta kasutab orgaanilist eesti keelt,mis tõlkes kaotab palju oma elavast hingusest.Ta jätkas teadlikult eesti proosastiili traditsioone. Ristikivi on huumorilembeline ja tema stiilile lisab kordumatust tobe v kohtlane nali. Tallinna triloogia Ilmus Eestis. Koosn 3st romaanist: ,,Tuli ja raud"(1938), ,,Võõras majas" e ,,Õige mehe koda"(1940) ja ,,Rohtaed"()1942). Romaane ühendab tegevuspaik ja ­aeg(Tallinn

Kirjandus
Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks
21
doc

Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks

keerukus. Loodus, mis vihjab kõiksusele ja saatusele. Olulisele kohale tõuseb esseistlikkus, tegelaskõnes hargnev arutlus. Ajaluulega liikus proosasse ekspressionism (Kivikase tekstid). Impressionistlikud katsetused (Tammsaare lühiproosakogu ,,Pöialpoiss" (1923)), ,,Noor-Eesti" ja ,,Siuru"-vaimuline uusromantism. 1920ndate I pooles domineeris novell romaani üle. Uusromantiline proosa vähenes järk-järgult realismi pealetulekuga. Autorid: Tuglas, Gailit, Hiir, Kivikas, Oks, Tammsaare, Karl Rumor, Aleksander Tassa, Juhan Jaik. Karl Rumor ­ novellikogu ,,Sammud kaduvikku" (1928) kuulub tolleaegse novellistika paremikku. Tegelastekesksed novellid, sotsiaalse suunaga, naturalismilähedane õhustik. Hiir Erni Hiir ja Albert Kivikas koostöös ilmunud teos ,,Ohverdet konn" (1919). Need polnud ainult naljategemisega teosed, vaid neis oli ka kirjanduslik tähendus. Kivikas ja Hiir olid Eesti futurismi rajajad ­ esimesed futuristlikud katsed. Gailitil on nö kindel süzee, nende lugude

Kirjandus
Prima talvearvestus - Eesti kirjandus-Vene kirjandus
16
odt

Prima talvearvestus - Eesti kirjandus, Vene kirjandus

Tema põline kodu asus Hiiumaal. Isa oli koolmeister, Marie oli pere teine laps. Varsti koliti Tallinna, kus Under läks 4-aastasena saksa väikelaste kooli. Selle tõttu ei osanud ta varsti enam eesti keelt. 1901, kui Under oli 18, sai kool läbi ning ta läks tööle ,,Teataja" toimetusse. Samas töötas ka Vilde, kellesse Under lootusetult armus. Kui Vilde luges Underi saksakeelseid luuletusi, arvas ta, et naine peaks hakkama eesti keelt õppima. 1902 abiellus Under raamatupidaja Karl Hackeriga, neid sidus omavahel Hiiumaa. Kahekesi kolisid nad Moskvasse, kus mees sai tööd majandusülemana. Venemaal sündisid ka kaks tütart, kuid abielu katkeb 1917. 1924 abiellus ta uuesti luuletaja Artur Adsoniga. Esimese luuletuse, mis oli saksa keeles, kirjutas Under siis, kui ta oli 13. 1904 (oli 21) sai ajalehte ,,Postimees" trükki esimene luuletus, trükki aitas selle Ants Laikmaa. Under kasutas pseudonüümi Mutti. Oma nime all ilmusid esimesed Noor-Eesti albumis 1905

Kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu II
42
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

Luuleinnustus tuleb saksa keelest esimesed Underi luuletused on saksakeelsed. Otustavaks keelevalikus saab see, et ta läheb tööle Tallinnas ajalehe ,,Teataja" talitluses, mis aga oli tollaegne Eesti kultuuriline keskpunkt. Seal ta kohtub oluliste mõjutajatega ­ E. Vilde. Vilde mõju on kirjanduslik, samuti ka Ants Laikmaa mõju ­ mõlemad soovitavad tal kirjutada eesti keeles. Armulood Underil jätkuvad (ise ka kirglik armuja). Natuke ülepeakaela abiellub Karl Hakkeriga. Kolib 1905. Moskvasse ja jääb Eesti kultuurielust mõneks ajaks kõrvale. Tallinnasse jõutakse tagasi I maailmasõja eel. Underi kodust kujuneb kultuurisalong, sealt kasvab välja Siuru rühmitus ja ka uued isiklikud sidemed. Hiljem abiellub Uner Artur Adsoniga. Under ja Adson on elanud nii Tallinnas kui ka Tartus, sõja lõpul lahkuvad aga Rootsi ­ Stockholmi eeslinna. Underi majja, mis Tallinnas Nõmmel asus, kolis Tuglas, tänaseks asub seal Tuglase ja Underi kirjastuskeskus.

Kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt
40
doc

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt

Viis avalikku romantikut: Tuglas, Tassa, Gailit, Rumor ja Jaik + rida libarealiste (Mälk) 27. september 2010 Gailiti kõrval Aleksander Tassa (Pallase kunstikooli asutaja), oli seotud nii N-E kui Siuru rühmitusega. Ametlik liige oli Tarapitas. Novellikogu "Nõiasõrmus" 1919 ­ uusromantikale üldiselt tunnuslik, domineerib lühiproosa. Karl Rumor (Ast) ­ Gailit kõrval teine olulisem uusromantiline kirjanik ja mitut pidi oluline kuju Eesti kultuuriloos. Tema kodanikunimi on Karl Ast. Uusromantiliste tekstideni jõuab Rumor enne Esimest maailmasõda, kõrgtasemeni jõudmine tuleb iseseisvumisega. 1919 Tuled sügisöös, 1929 Kui Saara naerab, 1960 Krutsifiks ­ romaan. Väga eripärane romaan Eesti kirjanduses kas või teemavaliku poolest ­ aineks on äärmuslikud usuliikumised Brasiilias. Juhan Jaik ­ Juhan Jaigi proosa on kokku pandud neljast asjast: Võrumaa, muinasjutt, õudus ja lapsed. Jaik saab ainest sellest folkloorist ja ka jutustamisstiil on sellevõrra

Kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu II
14
doc

Eesti kirjanduse ajalugu II

kirjanduslikke jõude. 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) 1923 ,,Looming" (peatoimetajad aastatel 1923 ­ 40 Tuglas, Kärner ja Semper) 1925 Kultuurkapitali seadus 1927 algavad ,,Looduse" romaanivõistlused 6. Anton Hansen Tammsaare proosa- ja draamalooming. ANTON HANSEN TAMMSAARE (1878 ­ 1940) 1907 Raha-auk 1913 Vanad ja noored 3 1907 Uurimisel 1908 Pikad sammud 1909 Noored hinged 1910 Üle piiri 1915 Poiss ja liblik 1917 Varjundid 1917 Kärbes 1921 Juudit 1922 Kõrboja peremees 1923 Pöialpoiss 1926 - 33 Tõde ja õigus I - V 1934 Elu ja armastus 1935 Ma armastasin sakslast 1936 Kuningal on külm 1939 Põrgupõhja uus Vanapagan Üliõpilasnovellid: uus ainestik ­ ajastuomane impressionism, külarealistlikust laadist ärapöördumine. Süveneb tegelaste siseelu kujutamine, huviobjektiks saavad mehe-naise suhted

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun