n e u t r a a l n e ma t e r j a l ( mi t t e ko h u s t a v, a u ka r t u s t mi t t e äratav) intertekstuaalsele remiksile. Muidugi on lavastajahärra postmodernismi Kaval-Ants, kes armastab klassikuid oma pillide järgi tantsima panna. Aga isegi vana Will Shakespeare pole sellise metoodilise järjekindlusega l ä b i r a p i t u d k u i v a e n e P e e t - p o i s s . Va l l a k u t r e t s i t e e r i t a k s e , jauratakse, ümisetakse, eteldakse, räpitakse, karjutakse ja nii edasi. Andrus maimik Katkend kriitiku artiklist «Epp Pillarpardi Punjaba potitehas» Armastus ja erootika, asjad, mille adekvaatne tõlgendus sotsiaalsetel murranguhetkedel kõige rohkem viga kipub saama, on ideaalseks lakmuspaberiks teatriretseptsiooni hindamisel. Ühtlasi ka nii-öelda põhiväärtuste väljendamisel.
kiusamise. On palju arutletud, miks sellised olukorrad on tekkinud ja saadud teada, et sellel on mitmeid põhjuseid, kuid üks põhilisemaid tuleb kodust. Nagu öeldakse, et lapse käitumine peegeldab tema perekonna olukorda ning suhtlusviisi, agressiivse käitumisega lapsel enamus juhtudel pole kõik korras. Sellele lapsele pole õpetatud viisakust ning mõistlikku käitumist. Teda pekstakse kodus, karjutakse ta peale. Samuti on ka selliseid olukordi, kus laps ei saa piisavalt tähelepanu ja armastust vanematelt. Vanemad reisivad tööalastel põhjustel palju ringi, hellitavad lapsi kallite kinkidega, asendades nendega oma puudumist. Selline laps on ära hellitatud ning agressiivne. Teistega on ta üleolev, hoolimatu ja ebasõbralik. Kuid tihtilugu on sellised lapsed ka populaarsed. Koolis esineb nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda, millest vaimne on kõige hullem. Vaimse
Kooselu saab vaid siis toimida kui kõik üksteist aktsepteerivad ja ei hakka piirama kaaslase või kaas isiku tegemisi, maailmavaateid või tegema midagi muud mis teist tugevalt häiriks. Väikesed erimeelsused on tavalised, neid tuleb vahel ette ka kõige harmoonilisemas perekondades. Mina ei poolda selliseid perekondi mis on vaid koos laste pärast. Selliseid kus vanemad üksteist ei armasta ja ei salli üksteist silmaotsaski. Laste eemal oleku ajal kakeldakse ja karjutakse üksteisele selliseid sõnu mis paneksid isegi voorimehe punastama. Kuid kui laps peaks silmapiirile ilmuma teevad vanemad sellised näod ette, et armastaksid üksteist ja ei teeks kunagi üksteisele midagi halba. Kuid lapsed tunnetavad sellised suhted alati ära ja selline pereelu muudab seda last eluaegselt. See võib lüüa välja lapse õppimises, mõttemaailmas, tegudes või harjumustes. Tal väheneb enesekindlus ja on suur tõenäosus, et laps võib hakata
Poiste seas võib tekkida ka omavahelisi tõestamisi, et kes joob rohkem, kes talub rohkem alkoholi ning kes suudab kauem ärkvel püsida, kuid tihtipeale võib muutuda selline käitumine eluohtlikuks. Füüsilistele mõjutustele lisaks võib alkohol kahjustada inimestevahelisi suhteid ning rikkuda varasema elu. Vägijookide tarbmine muudab inimest emotsionaalsemaks ning siis ärritutakse kiiremini, räägitakse valjumini, isegib karjutakse. Mõni inimene on selline, kes joob päevas ühe pudeli õlle, kuna see on muutunud harjumuseks, kuid on ka selliseid, kes ongi pidevalt purjus. Inimene, kes kulutab enamus oma ajast joomisele kaotab kontrolli oma käitumise üle, muutub vägivaldseks ja seetõttu võib ta hakata oma pereliikmeid peksma. Selline käitumisviis viib sageli inimesi ka kuritegevuslikule teele. Raha puudumisel minnakse poodidesse vargile või isegi elamutesse. Noorte seas on populaarne külapoodides
korraga kaasnevad uued iniemsed ja väärtused, sellest pidi saama otsustav moment inimkonna ajaloos, kuid mida aeg edasi, seda enam nägi ta vigu, üks põhilisemaid kodanike seas levinud arvamus, luule, ja kunsti laiemalt, ebavajalikusest, ka kahjulikusest. Ajal, mil tavakodanikud ehiatsid üles maapealset paradiisi oma ihu ja higiga, tundus loomeiniemste kõlavad värsid ja segased metafoorid nende jaoks vastikutena. Mõnikord ületas see ka niinimetatud viisakusepiirid. Poeedile näkku karjutakse: ,,Tahaks näha sind treipingi taga. Luuletada oskavad isegi lapsed! Tööd sa pelgad, msi venitab naba..." (Poeet on tööline) Sellised kogemsued olid kindlasti ebameeldivad, kuid selline vaen ja halb käitumine aitas kaasa hoopis luuletajate suuremael eemaldumisele taaviniemste mõttemaailamst, üksindusest on saanud omaette rahulolu, see eristab teda teistest, paablist, kelle sõim ainult muudab solvatu enesekindlamaks ja veendunumaks, nagu selgub Jesseenini luuletusest ,,Huligaani
hommikust" öeldes; ma teen, mida iganes nad tahavad; ei pane televiisorit kõvasti mängima; jne. Abi otsivad kaitsekäitumised Neid kasutas 36% vastanuist. Abi otsitakse kõige enam jumalalt. Samuti perekonnalt, naabritelt, sõpradelt, haiglatöötajatelt ja politseilt. Agressioonilised kaitsekäitumised Neid kasutas 20% vastanuist. Näiteks lähenetakse inimestele ja öeldakse: ,,jäta mind rahule"; rünnatakse teisi avalikus kohas või karjutakse naabrite peale. Ettekujutavad kaitsekäitumised Vaid kaks vastanut (s.o. 8%) märkis, et on kasutanud kaitsekäitumist, mida ei saa loogiliselt seostada väidetava ohu ärahoidmisega. Üks vastanu ütles, et kavatseb minna puhkusele teise riiki, kuna seal ei ole Scotland Yard'i ja MI5'e (kes teda väidetavalt jälitasid). Päästefaktorite olemasolu ja nende efektiivsus Üheksa osalejat ütles, et on väljaspool nende kontrolli olevaid faktoreid, mis võivad nad halvast päästa
Ainult tugevamatel jäi püsima lootus, et agoonia lõpeb ja tunneli lõpus paistab valgus. Taavi vanglas veedetud aja peale on sõda lõppenud ja NKVD hakkab oma konge tühjendama mahalaskmiste abil. "Võitlus vabaduse eest oli neile iseendast mõistetav, aga keegi ei teadnud, kui kallihinnaline on vabadus. Nüüd teadis Taavi, et oli vähe maid maailmas, kus 8 vabaduse eest maksti nii kõrget hinda." (Viirlaid 1952: 19) Ühel ööl karjutakse välja ka Taavi nimi. Oma elu päästmiseks tuleb Taavile hiilgav mõte, ta lubab meestele Mannerheimi paberi anda. Taavi viiakse väidetavasse paberi peidukohta ehk vabrikusse, kus Taavi varem töötas. Üritades teeselda paberi otsimist, keerlevad Taavi peas põgenemisplaanid. Järsult kukutab ta end teise korruse aknast välja ning põgeneb. Pärast edukat põgenemist rändas Taavi mõnda aega teadmatuses ringi, kuni jõudis oma kaaslase Piibu Eesi tallu. Seal ootasid teda vanad head
Ise nad põlde ei harinud. Peamiselt kasvatati nisu. Gerontide nõukogu seal olid mehed üle 40. eluaasta. Neil oli õigus otsustada kõiki tähtsamaid otsuseid (nt. otsustasid nad spartiaatide elu üle). Otsustati koos Rahvakoosolekuga, kuhu võisid kuuluda üle 30. aastased mehed. Otsustamisel varjas Gerontide nõukogu ennast sirmi taha, et nad ei näeks, mis saalis toimus. Küsimus pandi rahvakoosolekul hääletusele ja nõukogu kuulas, kui kõvasti karjutakse. Nii toimus nt. ka ametnike valimine. Sõdurite kasvatamine oli põhiline. Sparta armee oli Antiik-Kreeka kõige täiuslikum. Spartalased olid Kreeka kõige professionaalsemad sõjamehed. Mehi koolitati 10 a enne, kui nad vaenlase vastu võidelda said (10.-20. eluaastal). Programm oli ühekülgne. Rõhk oli füüsilisel ettevalmistusel, relvade käsitlemisel, marssimisel, positsioonide hoidmisel, valu talumisel. Noormehi piinati ja nad ei tohtinud näolihastki liigutada
{38830}{38915}Aitab nüüd küll, Käsper!|- Liduda põgeneva vaenlase eest! {38921}{38992}Mina ei jooksnud esimesena!|- Lõuad! {38996}{39068}Me kõik oleme ühesugused.|- Mina ei ole niisugune nagu teie! {39072}{39099}Kes sina siis oled? {39103}{39163}Mina olen teise rühma juht,|kes jäeti üksinda lahingusse. {39168}{39231}Mina ei jooksnud esimesena. {39252}{39348}Aga mina olen teise rühma vabatahtlik|ja ei salli, kui minu peale karjutakse. {39352}{39427}Siis ära plaga nagu jänes!|- Seda kuradi jänest sa veel kahetsed! {39431}{39458}Poisid, poisid! {39481}{39560}Käsper, kuula ometi,|mina jooksin esimesena. {39675}{39733}Ma ei tea isegi,|kuidas see juhtus. {39750}{39810}Mina panin alles peale Ahast. {39818}{39945}See oli viimane kord. Enne suren,|aga enam ma ei jookse. {40090}{40195}Ärge pange pahaks, vennad,|näete isegi, läksin endast välja. {40364}{40426}Kurat, see oli esimene jooks elus,|mille ma kinni panin!
- Vahest on tunne, et polegi vahet, kas oled tunnis või vahetunnis, kuna õpilased jalutavad niisama klassis ringi, räägivad omavahel juttu. Õpetaja ei saa tundi läbi viia. On ka õpetajaid, kes on kehtestanud oma korra, millele õpilased ei julge vastu hakata. - Tunni ja vahetunni kord on üpris sarnane. See oleneb jällegi õpetajast (kui range ta on). Enamjaolt segadus ja kord puudub. Vahetunnid tunduvad rahulikumad, kui enne. - Tunnis on kord vaid rangemate õpetajatega. Tavaliselt karjutakse tunnis ega kuulata õpetajat. Vahetundides on suht rahulik. Pisikesed jooksevad mööda kooli. Kas koolis esines/ esineb koolivähivalda? Millisel kujul? - Eks vahel juhtub ikka, et mõni suurem näitab, kui kõva mees ta on, kuid üldiselt tundub, et kõik on ikka sõbrad ja hoiavad teineteist. - Iisaku koolis ikka tunduvalt vähem, kui linna koolides. Õigemini, ma polegi siin koolis vägivalda näinud. - Ei ole nüüd! Kus sa sellega! - Jah
näiteks meile soovitavamaks, tehakse ära tegemata asjad, saab selgeks, mis on mingi asja juures ebameeldiv jne. , samas ei kahjustu suhted. Agressiivsus sünnitab agressiivsust. See lause sobib hästi tagasiside juurde. Nimelt kui me tagasisidet andes riivame inimese tundeid ja enesehinnangut, ei võta ta meie kasulikku infot enam vastu. Temas tekib viha, hirm, trots ja ta võib hakata käituma vastupidiselt soovitule. Mida oled kogenud, kui sinu peale karjutakse ja kästakse kohe ja kiiresti oma käitumist muuta? (Mis sa koperdad siin, igavene loll, mine istu mujale!) Kuidas reageerisid? Kuidas anda tagasisidet nii, et sel oleks võimalikult positiivsem tulemus? Kasulik on järgmiste punktide arvestamine: rohkem kirjeldusi, vähem hinnanguid räägi käitumisest, mitte isiksusest räägi käitumisest siin ja praegu, mitte minevikust
alguses kaasa või lööb rütmi olenevalt laste oskusest. Distsipliini saavutamine seda on kohe vaja kätte saada esimesest klassist. Tundi alustatakse püsti. Istuda saavad siis, kui kõigil on kõik asjad väljas mida tunnis vaja, kõik on rahunenud ja keegi enam tsirkust ei tee. See võib võtta aega ka pool tundi aga kui seda vaikust ei saavuta, siis istudes jätkub see sagimine. Rohkem kuulatakse õpetajat, kes ei karju ja ei kriiska. Mida rohkem sa karjud, seda enam sulle karjutakse vastu. Karjumine peab olema ehmatava mõjuga, seega seda vaid nii kord aastas. Häält tõsta võib ikka. Samuti aitab distsipliinile aitab kaasa kui hakkad rääkima sosinal või jääd üldse vait. Klass taltub ja siis jätkad oma tööd. Eelkursuse raames tuleb hakata kasutama ka esimesi matemaatilisi mõisteid. Esimesed nädalad õpperaamatut ei võta ja ei anna lastelegi kätte. Enne seda on vaja neile arusaadavaks teha, et nad on koolis, nad peavad istuma pingis,
13.00 LÕUNASÖÖK 13.30 SIESTA 15.00- 16.00 16.15- 17.15 17.30- 18.45 19.00 ÕHTUSÖÖK 20.00 ÕHTUNE ÜRITUS 22.30 HEAD ÖÖD MUUDATUSED: SINA JA LAPS Kõik me teeme iga päev häid või halbu otsuseid. Sageli oskavad lapsed käituda nii armsalt, et täiskasvanudki võiksid neilt rohkem õppida. Ja samas, nagu täiskasva- nudki, võivad lapsed teha vigu ning käituda ebameeldivalt. Vahel vaieldakse, vahel trambitakse jalgu, vahel karjutakse tohutult kõvasti. Laagris viibivate laste ebaõnnestunud otsustega tegelemine ongi meie ülesanne. See pole küll meie lemmiktöö ega ka kergem ning mõnusam osa tööst, kuid me peame tundma uhkust oma juhiomaduste üle ja olema lastele toeks nii heas kui ka halvas. On päevi, kus lapsega juhtub kõikvõimalikke asju... nagu meil kõigil on omad "halvad" päevad. Sellistel puhkudel pole kasvataja laste jaoks just kingitus. Tundub, et sellistel aegadel
Corey loivab klassi tahaotsa kaaslase juurde. nutiline (või lühem) ajapiirang, et täita õppekavas kehtestatud eesmärke, ning 25-30 erinevat, unikaalset isiksust, kellest mõned isegi ei pruugi tahta seal viibida. Mõned meie õpilastest „Kuule, Craig, anna meile pastakas.“ tulevad väga toetavatest kodudest, mõned aga lähevad koju, kus pidevalt karjutakse ja nää- Craig vastab: „Ei saa sa mingit pastakat. Ma ei saanud eelmistki tagasi.“ geldakse, kus saab kehvasti süüa, kus pere ei toimi normaalselt või on asjad veelgi hullemad... Corey läheb tagasi õpetaja juurde (enamik klassist naudib nüüd seda väikest piinlikku vahejuhtumit). Võime ja motivatsioon sellises formaalses koolikeskkonnas õppida varieerub suuresti. Ning „Ta ei anna mulle pastakat,“ irvitab Corey.
ministreid päästa, ülemkohtunik on viljamaksud kahekordseks tõstnud või muud sellesarnast, ükskõik mida. Jätan oma töö kus seda ja teist, tulen poest välja tänavale ja karjun: «Läheb lahti!» Ikka leidub kuskil lähedal mõni põhjata vaat. Ronin sinna otsa ja karjun kõvasti mõned sõnad, mis südame peal on olnud ja parajasti keelele tulevad. Kui ise rahva seas oled, siis, majesteet, on ikka midagi südame pealt ära öelda. Varsti koguneb rahvast kokku. Karjutakse, taotakse kella, soldatitelt võetakse relvad ja varustatakse nendega maamehi, kilda löövad veel turukaupmehed ja asi muudkui läheb. Ja nii juhtub see alati, kuni feodaal-härrad istuvad oma lossides, linnakodanikud oma linnades ja maamehed maal.» «Ja kelle vastu te niiviisi mässate?» küsis kuningas. «Kas oma kohtunike vastu või feodaalhärrade vastu?» «Vahel nii, vahel naa. Vahel isegi hertsogi vastu.» Louis XI istus tagasi toolile ja ütles naeratades: «Ah nii
annaabi.ee 
