JAANIPÄEV L I I S A TA M M 10.A JAANIPÄEV • Peetakse Ristija Johannese sünnipäevaks. • 24. juuni • Tähistamist alustatakse jaanilaupäeval (23. juunil). • Tegemist oli tähtsa pühaga. Karjastele ja teenijarahvale anti vaba päev. RISTIJA JOHANNES • Sündis kuus kuud enne Kristust. • Prohvet ja ristija. • Eestis kannab nime Jaan. • Noor tantsija Salome nõudis valitsejalt, kes oli lubanud täita iga ta soovi, et talle toodaks kandikul Ristija Johannese pea. Salome sai soovitu, ehkki valitseja kahetses oma rumalat lubadust ja rahvas oli löödud prohveti surmast. RISTIJA JOHANNESE PEA KOMBESTIK
Laulmine on jaanitulest lahutamatu, nii et perekonna või sõpruskonna lõkke ääreski lauldakse ja mängitakse, kuid reeglina on need vaiksemad ettevõtmised. Jaanilaupäeva öösel on läbi aegade paadiga sõidetud, põletatud seal tõrvikuid või küünlaid, mis hämaruses pimedaks ju õigupoolest ei lähegi peegelduvad tumedal veel. Rituaalsed toidud jaanipäeval olid sõir, kohupiimakorbid ja kohupiimatoidud. Jaanipäeval ainti vaba päev karjastele, teenijarahvale ja noortele. Tehti vaid väga tähtsaid töid. Kasutatud kirjandus 1) Google: www.google.ee 2) Miksike: www.miksike.ee 3) Wikipedia: et.wikipedia.org
Laulmine on jaanitulest lahutamatu, nii et perekonna või sõpruskonna lõkke ääreski lauldakse ja mängitakse, kuid reeglina on need vaiksemad ettevõtmised. Jaanilaupäeva öösel on läbi aegade paadiga sõidetud, põletatud seal tõrvikuid või küünlaid, mis hämaruses pimedaks ju õigupoolest ei lähegi peegelduvad tumedal veel. Rituaalsed toidud jaanipäeval olid sõir, kohupiimakorbid ja kohupiimatoidud. Jaanipäeval ainti vaba päev karjastele, teenijarahvale ja noortele. Tehti vaid väga tähtsaid töid. Kasutatud kirjandus 1) Google: www.google.ee 2) Miksike: www.miksike.ee 3) Wikipedia: et.wikipedia.org 4) Kultuuriaken: www.Kultuuriaken.tartu.ee 5) BERTA: www.folklore.ee 6) Postimees: http://www.postimees.ee
Soome muusika Ettekanne J. Tulvik 5. klass Soome rahvamuusika • Soome rahvamuusika on väga omanäoline ja originaalne. Soomlastele on läbi aegade muusikal olnud praktiline ja ka maagiline tähendus: pillidega imiteeritakse linnulaulu, uinutatakse lapsi, erinevate muusikaliste rütmide saatel kulgeb nende töö kergemini. • Seejuures on oluline ka muusika maagiline toime, mis oli eriti tähtis talupidajatele ja karjastele. Näiteks on olemas kindlad vilemeloodiad saagi viljakuse mõjutamiseks, õnneussi välja kutsumiseks või tuule ja tormi esile kutsumiseks. • Vanima Soome rahvalaulu kihistu moodustavad huiked, loitsud, karjaselaulud, itkud ja runod. Sageli on need lihtsad kõnelähedased leelotused. • Enamasti on Soome rahvalaulud nukra meloodiaga, rahuliku rütmiga ja ühehäälsed. Iseloomulik on silbiline laulmine. Esituslikult on omane eeslaulja ja koori vaheldumine.
Uuem rahvalaul on lõppriimiline salmilaul, mis hakkas Eestis levima 18. sajandil eelkõige linnade ümbruses, saavutades keskse koha 19. sajandi lõpuks. Uuema rahvalaulu sisu ja elukäsitlus sobisid muutuva maailmaga, värsiehitus oli kooskõlas kaasaegse keelega, lauluviisid aga uueneva muusikalise maitsega. Ka enamik tänapäeval tekkivatest rahvalauludest kuulub uuemate riimiliste laulude kihistusse. Hüüded Hüüete abil peeti eelkõige sidet: perenaiste hüüded karjastele, häälitsused loomade kutsumiseks ja tõrjumiseks, karjaste ja marjuliste vastastikused huiked, jahimeeste signaalhõiked jm. Helletused (ka õlletused, aetused, õetused) on pikemalt välja arendatud karjasehõiked, mida huilati kas täiesti ilma sõnadeta, näiteks mõnel vokaalil (a, u), või lauldi eriliste hüüdsõnadega (helle, ella, õlle, alleaa, õe). Mulgi-, Tartu- ja Võrumaal kujunesid välja üsna kindla vormiga helletused, mis sisaldasid ka karjasepillide meloodiate elemente.
Evangeeliumide järgi sündis Jeesus ajal, mil keiser Augustus käskis esimest korda üles kirjutada kõik impeeriumi elanikud. Igaüks pidi end kirja panema oma sünnilinnas. Joosep Galileast Naatsareti linnast läks end koos oma naisega kirja panema Juudamaale Taaveti linna Petlemma, kuna ta oli Taaveti soost. Petlemmas sünnitas Maarja nende esimese poja ja asetas ta sõime, sest linn oli saabunuid täis ja muud aset ei olnud. Linna lähedal ütles karjastele ingel, et on sündinud Õnnistegija, Kristus. Tema tunnuseks on sõimes magamine. Siis käisid teda kummardamas karjused ja kolm idamaist tarka (kuningat). Jeesuse sündi tähistavad jõulud, mida peetakse kogu maailmas, ka mittekristlikus. Tema elus kuni 33 aastaseks saamiseni pole midagi erilist. Alles siis asus ta levitama oma õpetust ainujumalast, kes seab maa peal jalule õigluse. Ta liikus ringi Juudamaal koos oma lähemate järgijate ehk jüngritega
ehk jauram, mis kujutab endast vibukujulist instrumenti. Selle külge on kinnitatud metall-litrid. Takti löömisel vastu põrandat litrid kõlisevad. Sarvepill Trompeti tüüpi puhkpillid on igasugused sarved ja pasunad. Karjasarvi ja -pasunaid puhuti hommikul karjaga välja minnes ja õhtul koju tulles. Suur karjapasun (kuni 2 meetrit pikk) oli külakarjase tööriist ja seda poisikesed puutuda ei tohtinud. Seda valmistati puuoksast või juurest. Noortele karjastele jäid kasutada väikesed pasunad ja sarved. Nendega sai signaale mängides üksteisele teateid anda ja metsloomi karjast eemale peletada. Väikseid pasunaid valmistati põhiliselt puukoorest ja need asetati ööseks vette, et nad katki ei kuivaks. Väikseid sarvi valmistati looma sarvedest, mis õõnestati seest ära ja peale lõigati mänguavad. Selliste pillidega sai osav mängumees ka meloodiat mängida. Meloodiaid saab mängida: kannel, viiul, hiiu kannel, torupill,
üht või teist ülemheli. Parmupill on Eestisse jõudnud ilmselt sakslaste vahendusel. Vanim Eestimaal leitud parmupill on pärit 13. sajandi algusest. Sarvepill Trompeti tüüpi puhkpillid on igasugused sarved ja pasunad. Karjasarvi ja -pasunaid puhuti hommikul karjaga välja minnes ja õhtul koju tulles. Suur karjapasun (kuni 2 meetrit pikk) oli külakarjase tööriist ja seda poisikesed puutuda ei tohtinud. Seda valmistati puuoksast või juurest. Noortele karjastele jäid kasutada väikesed pasunad ja sarved. Nendega sai signaale mängides üksteisele teateid anda ja metsloomi karjast eemale peletada. Väikseid pasunaid valmistati põhiliselt puukoorest ja need asetati ööseks vette, et nad katki ei kuivaks. Väikseid sarvi valmistati looma sarvedest, mis õõnestati seest ära ja peale lõigati mänguavad. Vilepill Vilepille valmistati puukoorest (pajupill), männikasvust (vilepill), putkest(putkepill),
ergutamiseks. Torupillimängijatele oli määratud mõisas isegi torupillipäevad, mil nad pidid põllul töölisi oma mänguga ergutama. Trompeti tüüpi puhkpillid ... on igasugused sarved ja pasunad. Karjasarvi ja -pasunaid puhuti hommikul karjaga välja minnes ja õhtul koju tulles. Suur karjapasun (kuni 2 meetrit pikk) oli külakarjase tööriist ja seda poisikesed puutuda ei tohtinud. Seda valmistati puuoksast või juurest. Noortele karjastele jäid kasutada väikesed pasunad ja sarved. Nendega sai signaale mängides üksteisele teateid anda ja metsloomi karjast eemale peletada. Väikseid pasunaid valmistati põhiliselt puukoorest ja need asetati ööseks vette, et nad katki ei kuivaks. Väikseid sarvi valmistati looma sarvedest, mis õõnestati seest ära ja peale lõigati mänguavad. Selliste pillidega sai osav mängumees ka meloodiat mängida. KEELPILLID Keelpillidest on Eestis kõige vanem kahtlemata kannel
Alles hüpnoosis meenub neile rohkem. Selles raamatus on ka lugusid ühe ja sama inimese korduvast äraviimisest, naiste rasestamisest humanoidide poolt, kuid Maale pole ühtki sellist last jäetud. On ka lugusid, kus inimene on kaasa võetud näiteks Indiast ja maha pandud Portugalis. Vahel ei oska ta ise üldse seletada, kuidas ta teise maailma otsa sattus. Ufoloogid on tõendeid külastuste kohta otsinud ja arvanud leidvat ka Piiblist. Inglid, kes ilmusid karjastele, ütlesid: ,,ärge kartke!´´, võisid vabalt olla humanoidid. Prohvet Hesekiel viidi taevasse tulises vankris, Jeanne d´Arcile ütlesid inglid, mida tuleb teha... 9) LÕPPSÕNA Alates ufo probleemi taas- või muidu-sünnist selle sajandi keskpaiku on kogu fenomen omandanud tõeliselt laia ulatuse, omades füüsikalisi, metafüüsilisi, somaatilisi, psühholoogilisi ja sotsioloogilisi aspekte. Ufod on üks meelisteemasid nii filmikunstis kui ka
päevas sööma. Veelgi enam, sageli maksti isegi osa töötasu soolaheeringates. Just sellest perioodist võime otsida ka juuri eestimaalaste üldisele soolalembusele, mis meid tänini saadab. XX sajandi algupoolel loobuti paljudes taludes väikestes kogustes heeringa ostmisest ja selle asemel varuti terve tünn, millest piisas kauemaks. Soolaheeringas oli ka hea nälgakustutav toidupoolis moonakotti nii koolilastele, karjastele kui ka metsameestele. Muide, heeringatünnide soetamise komme säilis kunagistel elatanud talupidajatel veel XX sajandi kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel aastatel. Paarkümmend aastat tagasi muutus aga heeringas suhteliselt defitsiitseks kaubaks, mida sageli pikka aega tulutult poelettidelt otsiti. Nüüdisajal on heeringaid jälle külluslikult saada nii tükikaupa kui ka fileedena, suitsutatult või soolatult, magusates ja vähem magusates
Evangeeliumite järgi sündis Jeesus ajal, mil keiser Augustus käskis esimest korda üles kirjutada kõik impeeriumi elanikud. Igaüks pidi end kirja panema oma sünnilinnas. Joosep Galileast Naatsareti linnast läks end koos oma naisega kirja panema Juudamaale Taaveti linna Petlemma (tänapäeva kirjaviisis Bethlehem), kuna ta oli Taaveti soost. Petlemmas sünnitas Maarja nende esimese poja ja asetas ta sõime, sest linn oli saabunuid täis ja muud aset ei olnud. Linna lähedal ütles karjastele ingel, et on sündinud Õnnistegija, Kristus. Tema tunnuseks on sõimes magamine. Siis käisid teda kummardamas karjused ja kolm idamaist tarka (kuningat). Jeesuse sündi tähistavad jõulud, mida peetakse kogu maailmas, ka mittekristlikus. Tema elus kuni 33 aastaseks saamiseni pole midagi erilist. Alles siis asus ta levitama oma õpetust ainujumalast, kes seab maa peal jalule õigluse. Ta liikus ringi Juudamaal koos oma lähemate järgijate ehk jüngritega
Evangeeliumide järgi sündis Jeesus ajal, mil keiser Augustus käskis esimest korda üles kirjutada kõik impeeriumi elanikud. Igaüks pidi end kirja panema oma sünnilinnas. Joosep Galileast Naatsareti linnast läks end koos oma naisega kirja panema Juudamaale Taaveti linna Petlemma, kuna ta oli Taaveti soost. Petlemmas sünnitas Maarja nende esimese poja ja asetas ta sõime, sest linn oli saabunuid täis ja muud aset ei olnud. Linna lähedal ütles karjastele ingel, et on sündinud Õnnistegija, Kristus. Tema tunnuseks on sõimes magamine. Siis käisid teda kummardamas karjused ja kolm idamaist tarka (kuningat). Jeesuse sündi tähistavad jõulud, mida peetakse kogu maailmas, ka mittekristlikus. Tema elus kuni 33 aastaseks saamiseni pole midagi erilist. Alles siis asus ta levitama oma õpetust ainujumalast, kes seab maa peal jalule õigluse. Ta liikus ringi Juudamaal koos oma lähemate järgijate ehk jüngritega
kes need asjad oskas kokku panna ja jutuks teha. Neljandale küsimusele vastas 13%, et ei tea, teine 13%, et tegemist on püha maaga ja 7%, et väidetavalt kutsusid õigeusklikud ( ja mitte ainult) Kuremäe kanti Pühtitsaks nendesamade vanausuliste asula pärast – pühad mehed ju- habe põlvini ja palvetasid hoolega. Viiendale küsimusele vastas 33%, et Jumalaema ilmutas end mäel ja ikoon leiti püha tamme juurest. 7% teab ka teist versiooni, kus Jumalaema ilmutas ennast karjastele allikal. Paraku ei tea me seda, kus sel ajal karjatamiseks paremad tingimused olid. Kui tahta midagi oletada, siis oleks loogilisem, et karjased liikusid seal, kus loomad ka juua said- allika juures. Aga legend ongi sellepärast legend, et igaüks saab seda mugandada endale sobivaks. Kõigile viiele küsimusele vastasid ka viis turisti ehk 33%. Esimesele küsimusele vastas 27%, et nähti Jumalikku ilmutust ja seepärast lasti ehitada klooster just sinna, kus ta täna asub
otstarbest. Varast vokaalmuusikat esitati üksi, see oli ühehäälne (v.a mõrsjaitkud). Laulutekstis (kui seda oli) öeldi rõhuline silp tavaliselt kõrgema hääletooniga, rõhutu(d) madalamaga. Laulu lõpus oli sageli "üllatus" senisest erinev osa, näiteks hüüe tsärr! pääsukeselaulu lõpul. 4.1. Hüüded Hüüete abil peeti eelkõige sidet: perenaiste hüüded karjastele, häälitsused loomade kutsumiseks ja tõrjumiseks, karjaste ja marjuliste vastastikused huiked, jahimeeste signaalhõiked jm. Rütmi koordineerivate hüüete saatel lasti laeva vette, parvetati palke, tõsteti raskusi jne. Omaette alaliigi moodustavad rituaalsed hüüded, näiteks pulmahõisked, millel võis kunagi olla maagiline, kurje jõude peletav eesmärk. 4.2
Miikael on haigete ja sõdalaste kaitsepühak, kalmistute patroon. 6. sajandil võitles ta katkuga. Miikaeli kutsuti appi tormisel merel ja ka võitluses kiusatusega. Eesti rahvakalendris tähistatakse Miikaeli nimepäeva ehk mihklipäeva 29. septembril. Raafael (hbr ,,Jumal tervistab") - on kaitseinglite pealik ja inimkonna kaitseingel. Eriti kaitseb ta lapsi, palverändajaid ja teekäijaid. Tema atribuudid on kepp, sau, reisipaun. Pärimuse järgi oli just Raafael see, kes kuulutas karjastele Jeesuse sündi. Raafael saatis kaitseinglina Toobijat tema pikal ja raskel teekonnal, et Toobija saaks oma isale tagasi tuua raha, mis oli hoiule antud juut Gabaelile. Jumala käsul aheldas peaingel Raafael deemonite juhi Azazeli kõrbesse. Vangistusse jäi Azazel viimse kohtupäevani, mil ta igavesse tulle heideti. Gaabriel (hbr ,,Jumal on minu jõud", ,,Jumal on tugev") taevaste varade valvur ning taeva ülemkäskjalg, peasaadik
annaabi.ee 
