Õhus on tundeid ja emotsiooni. Uus kunstistiil, mis kajastas ellusuhtumist väljendus esmalt sisekujunduses. Elamute seinu kaunistati kergete, mänguliste ornamentidega, seinapinnad värviti heledaks, maalid olid heleda pastelse koloriidiga ja seinu ning mööblit katsid lillelised siidist kangapinnad. Sageli olid iseloomulikud rohked suured peeglid ja lühtrid ning põlevad küünlad nende ees, et luua muinasjutulist atmosfääri. Pannoodel kujutati galantseid pidustusi, salongistseene, karjaseelu, frivoolseid motiive mütoloogiast. Mütoloogia-ainestel piltidel kujutasid kunstnikud modelle Olümpose jumalatena. Pannoosi ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline väänlev taimornament ja merekarbimotiiv. Mööbel oli väiksem ja elegantsem, kergem. Pehmet mööblit kaeti erinevate kirjude siididega. Dekoratsioonis armastati pisikesi portselanist koketeerivaid nipasjakesi. Kõik see kajastas fanataasiat, mida viljeleti igapaäeva sisustamiseks.
oli talle soome rahvuseepos "Kalevala" mille oli kirjutanud Elias Lönnrot 10. Emakeelepäev: Emakeelepäev toimub eestis 14.märtsil. Just see päev, sest see päev oli Petersoni sünnipäev. Arvatakse, et Peterson oli esimene eesti soost luuletaja ning ta kirjutas antiiksetele eeskujudele toetuvad luuletused ajal, mil keegi ei osanud aimata et kunagi kujuneb eesti kirjakeel. 11. Mõisted: Ood - pidulik laul või luuletus, mis on pühendatud kellegile või millegile Pastoraal karjaseelu romantiliselt kujutav kirjandusteos eepos eepika suurvorm, kujutab endast müütilise sisuga värsilist lugulaulu
Skulptuuris viljeleti aia-ja pargiskulptuuri ning pisiplastikat. Skulptuuris näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. Teemadest eelistati nn ajaviiteteemasid. Kuulus meister oli EDME BOUCHARDON [edm bus`ar`don] (1698-1762), Lõbutsevaid faune ja nümfe kujutas CLODION [klodi`on](1738-1814). Üks tema kuulsamaid töid on "Saatür". "Cupido" Clodion "Saatür" Maalikunst ·Koloriit hele, pastelne ·Värvid roosa, helesinine ·Teemadeks karjaseelu, salongistseenid, mütoloogia ·Rokokoo naisetüüp meeleline ja pisut väljavenitatud proportsiooniga ·Lisaks õlimaalile levinud ka pastellmaal Maalikunsti kõige tüüpilisemaks esindajaks võib pidada FRANCOIS BOUCHER`d [bus`ee] 1703-1770). Tema maalid on eeskätt dekoratiivsed ning kohaldatud rokokoointerjöörile. Tema maalidel näeme lodevates poosides naisi, kelle ümber keerlevad kavalerid. Õhus lendlevad tiivulised putod ja väikesed Erosed.
▫ Tugevad poosid El Greco „Krutsifiks“ „Krutsifiks“ • Valisin, sest: ▫ Maali teema on pärit piiblist ▫ Kujtatud Kristuse kannatuslugu ▫ Kujutati pingelist stseeni • Hispaanias kasutati barokkmaali puhul tumedaid värve Rokokoo • 18. sajandi esimene pool • Tekkis Prantsusmaal • Kergem ja mänglevam kui barokk • Õrnad toonid, lillelised tapeedid • Palju peegleid • Skulptuurid õrnemaks, ümaramaks • Maalikunstis teemadeks karjaseelu, mütoloogia • Lisaks õlimaalile ka pastellmaal • Mööbel muutus väiksemaks • Merekarpe meenutavad nikerdused „Veenuse sünd“ „Veenuse sünd“ • Autor: Francois Boucher • Valisin, sest: ▫ Lodevates poosides naised ▫ Kohaldatud rokokoointerjöörile ▫ Heledad ja pastelsed toonid ▫ Kergemeelne teema (ei midagi murelikku) ▫ Veenust kujutav teos Klassitsism • 18. sajandi teine pool kuni 19. sajandi esimene pool • Tekkis Prantsusmaal
õlimaal, kujutab linnakodanike omakaitse üksuse liikmeid, kes tagasid öise korra ja kaitsesid linna võimukandjaid. 22. Rembrandt armastas neid, keda ta kujutas, mõistis nende nõrkusi ning andestas nende puudused. Ta püüdis esile tuua iseloomu 23. Hollandi kööki lisandus keeduplaatidega kahhelpliit. 24. Hügieen oli puudulik - ei pestud. Paleedest puudusid tualettruumid. 25. Rokokoo maal - armastatud värvid olid roosa, sidrunikollane ja helesinine, teemadeks karjaseelu, salongistseenid, mütoloogia, lisaks õlimaalile oli levinud ka pastellmaal. 26. Moes olid Prantsuse mõjud (Barokkajastul) ja Hiina mõjud (Rokokoo ajastul). 27. Meissenis loodi portselanivabrik. 28. Rokokoo kujunduses armastati kasutada teokarbi motiivi, lillemotiive ja loodusmotiive. 29. Rokokoo tõi värvikasutusse uued toonid: kasutati sidrunikollast, helesinist ja roosat. 30. Van Dycki pärandit viisid edasi Thomas Gainsborough ja Joshua Reynolds.
usuline õpetus Nümf- noore naisena kujutatud loodusvaim kreeka- Katarsis- hingepuhastuselamus, seesmine vabastus rooma mütoloogias Mimensis- Muusa- kunsti ja teaduse kaitsejumalanna Tragöödia- kurva lõpuga näidend, kus kõik vanakreeka mütoloogias surevad Pastoraal- idülliline karjaseelu kujutav kirjandus- v Komöödia- rõõmsa sisuga näidend muusikateos Skeene- lavatagune Ood- pidulik luuletus, ülistuslaul
● Rokokoo avaldub esmajoones sisekujunduses. Seinad kaeti suurte pannoode ja peeglitega, mida raamistasid lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Suurejoonelistes ruumides sulasid nikerdatud raamides maalid kokku arhitektuuri, struktuuri ja ornamentidega. Moes olid gobeläänid, millele tegid kavandeid ajastu tuntuimad kunstnikud. ● Maalide koloriit oli HELE ja PASTELNE. Valitsesid õrnroosad ja helesinised toonid. Loodi seina- ja tahvelmaale, millel kujutati salongistseene, karjaseelu, frivoolseid motiive mütoloogiast. Mütoloogia-ainestel piltidel kujutasid kunstnikud modelle Olümpose jumalatena. ● Antoine Watteau arendas iseseisvaks žanriks fête galante’i („galantne pidu“), maali, millel kujutatakse loodust nautiva seltskonna vabaõhupidu. Levinud olid ka nn. lamburistseenid, kus kaunilt rõivastatud armunudõukondlasest karjusepaar oli ilusa maastiku taustal.
KJP tõi eesti kirjandusse mütoloogilised motiivid. Kristjan Jaak Petersoni võib julgelt pidada Mõisted* Ood 1. kirj hümnile lähedane ülev lüüriline luuletus, ideele, isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele vm. pühendatud ülistus v. mälestuslaul. Pindarose, Horatiuse oodid. K. J. Petersoni oodid ,,Laulja", ,,Kuu". Oode laulma, kirjutama. 2.piltl piiritu (suuresõnaline) ülistus Pastoraal kirj, muus, kunst idülliline karjaseelu kujutav teos. Vähenõudlik, lihtne pastoraal. Pastoraal oli juba antiikse luule zanre. Puupillidelt kõlas mahe lüüriline pastoraal. | piltl Ah, millised päevad! Üksainus uni, idüllide idüll, pastoraalide pastoraal! F. Tuglas. * ,,Eesti keele seletav sõnaraamat" Päevik, millele Peterson pani K. J. Petersoni pealkirjaks ,,Kristian Jaak päevaraamat Peterson ehk see mis ta mõtles ja tegi ja kuidas ta
,,Madonna Laura eluajal" ja ,,Pärast madonna Laura surma", räägib armastuse pihtimusest. Teos pani alguse uusaegse lembelüürika sünnile. Petrarca luule on platoonilise armastuse võrdkuju. Petrarkistid on Petrarca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgijad. 4. Mõisted. - platooniline-meelelisusest vaba, puhthingeline, tegelikkuses teostamatu, madrigal-lembeteemaline, naljatlev lühiluulevorm., pastoraal-idülliline karjaseelu kujutav kirjandus- või muusikateos; pastoraalne kirjandus-lamburikirjandus, ekloog-karjaselaul, mis pärines juba Vergiliuse ,,Bucolicast" ja oli enamasti kirjutatud kahe karjase dialoogina. 5. Sonett. - Sonett koosneb 14 värsist. Kõige olulisemad värsiread on 1., 8. ja 14. Sonetipärg on 15 sonetist koosnev sonetisari. Kolm soneti liiki: *itaalia ehk Petrarca sonett (4+4+3+3), riimiskeem on abba abba/abab abab cdc dcd /cde cde/cdc cdc. *prantsuse
Pärnus on säilinud mitmeid 17. sajandi fassaade ilusate portaalidega ja linnakindlustuste osi, nt. Tallinna värav, Jekateriina kirik(ümarad kuplid, voluudid) Rokokoo sisekujunduses värvid, seinakaunistused, ruumid, mööbel, hiinatsemine Palju kaunistusi seitnel okstest, lehtedest ja lilledest, nikerdatud raamides maalid, ornamentika. Toonid olid heledad ja pastelsed, õrnroosad ja helesinised, loodi seina- ja tahvelmaale, millel oli karjaseelu, salongistseenid, mütoloogia. Mööbel paljude nikerdustega, istmed muutusid laiemaks ja madalamaks, et mahutada suurte kleitidega naisi istuma, toolijalad kaardus, nikerdustega. Moodi tulid tumbad. Hiinastumise puhul lisati maalidele hiinapäraseid detaile, luksuslikud ja eksootilised materjalid lisati sisekujundusse, kasutati hiina siidi katmaks buduaaride seinu ning armastati portselannõusid. Rokokoolik skulptuur- Portselan, mida kujutati? Kes olid lamburid? Skulptuuris baroki
Valitsesid hinnatuimad olid mütoloogilised, otsese ümbruse ja tõsielu, ühtsuse poole, vormikäsitluse õrnroosad ja helesinised toonid. Loodi religioossed ja allegoorilised maalid ja võltsimatu asjalik ja julge kindlus, liialduste seina- ja tahvelmaale, millel kujutati portreed, suure-formaadilised, objektiivne kujutamine, ainult vältimine, väärikus ja peen salongistseene, karjaseelu, frivoolseid kompositsioon tasakaalukas, seda, mida ta näeb, tehes maitse, IDEALISTLIKKUS, motiive mütoloogiast. Mütoloogia- sümmeetriline, teatraalsed poosid, seda ilustamata ja rahu, tasakaal, reeglipärasus ainestel piltidel kujutasid kunstnikud tagaplaanil väga vähe detaile, huvipuudus idealiseerimata, huvi argielu modelle Olümpose jumalatena
Inglismaa stiilinimetus François Boucher (1703-1770) Kesk-Euroopa Maalikunst: hele ja plastiline koloriit, õrnroosad Jean Honoré Fragonard (1732-1806) ja helesinised toonid, seina- ja tahvlimaalid, Jean Siméon Chardin (1699-1779) salongistseenid, karjaseelu, mütoloogia, diagonaalne kompositsioon, hajuvad piirjooned, figuurid tantsisklevas poosis, sinakaskollane ja roosa toon Skulptuur: pehmed, õrnad ja ümarad
Esitab küsimusi ja mitmeid tõlgendamisversioone. Esimeseks romaanis peetakse Cervantese ,,Don Quijotet". Tänapäevane romaanikuju tekkis aga alles 18.sajandil tekkis laialdane keskklassist lugejaskond. Eesti suurim romaanimeister on A.H. Tammsaare. Romaanil on mitmeid alaliike Seiklusromaan keskendub tegelaste elujuhtumistele. Rüütliromaan kujutab rüütlite õilsaid tegusid Pastoraalromaan kujutab idüllilist karjaseelu Kriminaalromaan esitab müsteeriumi ja selle lahenduse Ajalooline romaan käsitleb ajaloolist ainestikku Ulmeromaan tegevus on kujutlevad tulevikus Fantastiline romaan väljamõeldud tegelased ja sündmused, mis päris maailmas võimalikud ei ole Perekonnaromaan keskendub ühe perekonna argipäevasele elule Psühholoogiline romaan uurib tegelaste hingeelu Arenguromaan kujutab tegelase arengut, huvitub ka ümbritsevast
kultuuriline, rassiline jne. Topetteadvus- Mittekodusolemise tunne-ei ole kodus ei siin ega seal. Ökokriitika. Miks on vaja ökokriitilist lähenemist? Kuidas puutub keskkond kirjandusse? Looduskirjanduse põhitunnused, sh selle erinevus ilukirjandusest. Mil moel saab ökokriitikat rakendada klassikaliste kirjandusteoste analüüsimisel? Tooge mõni näide. Mida kujutavad endast sellised troobid (troop-kõnekujund), nagu wilderness(thoreau walden ehk elu metsas), pastoraal(idülliline karjaseelu kujutav teos, siin ; vastandus linnaga; maatöö), apokalüpsis? Kas oskate tuua mõne näite nende kasutamisest ilukirjanduses? Kas ökokriitika harrastaja peaks ka ise matkama ja taimi tundma või piisab lugemisoskusest? Kirjandusökoloogia analüüsib, kuidas esitab kirjandus inimeste ja looduse suhet eri ajalooperioodidel, milliseid väärtusi / omadusi loodusele omistatakse ning mispärast; uurib seda, kuidas meie arusaamad loodusest kujundavad kirjanduslikke kujundeid ja žanre
tappis. Ometi jäid kreeklased meenutama teda kui ühte suurimatest kangelastest. 17. Vergilius – sündis Põhja-Itaalias, sai hariduse Milanos, läks Rooma. Tahtis saada advokaadiks, aga naasis koju ja tegeles kirjanduse ning kodumõisaga. Looming jäi silma kõrgele võimukandjale, Rooma tagasi minnes oli tal soovituskiri, sai Maecenace ringkonda. „Bucolica“ – 10 laulust koosnev karjaseluule, dialoogi vormis. – ilustab karjaseelu, vestlused vaimsetel teemadel, armastus (südamepuistamine, piinad) + 4.laulus räägib poisi sünnist, mida peetakse Jeesus Kristuse sünniks. „Georgica“ – kirjutas 7 aastat, põllutöökäsiraamat. – maaelu ja –töö väärtustamine, kiidab Augustust. (Augustus innustas inimesi maale elama minema, et nad ei parasiteeriks linnades riigi kulul)
annaabi.ee 
