Viimastel sajanditel on karjalastele teenistust andnud metsatööd. Tänapäeva Karjala põllumajanduses on karjakasvatus olulisem kui maaviljelus. Enamik Karjala karjalasi elab linnades ja linna tüüpi asulais ning on tegevad mitmesugustel kaasaegsetel elualadel. Tveri karjalaste seas on põllumajandusega tegelejaid enam. Maal elajatest on suurem osa vanemad inimesed. (vaata joonist 3) (Eesti Rahva Muuseum, 2015) Joonis 3. Karjala vanem põlvkond 3.4 Kirjakultuur Karjalastel on olnud väga rikas ja omapärane rahvaluule. See on püsinud ehedamini ja kauem kui teistel läänemeresoome rahvastel. Karjalastelt pärineb enamik Kalevala laule. Kui kõrvale jätta rahvaluule- ja teaduslikud tekstiväljaanded, on karjalakeelset kirjandust väga vähe. Olgu siiski mainitud vanim karjalakeelne tekst, Novgorodi arheoloogilistel väljakaevamistel 1957 avastati tohtkiri 13. sajandist, mis on teadaolevail andmeil vanim säilinud läänemeresoome tekst üleüldse
Venemaa karjalastest. 14% karjalastest valdavad oma rahva keelt teise keelena (1989. aasta andmed). Ajalugu I aastatuhande II poolel pKr oli karjalaste tuumikalaks ilmselt Laadoga järve ja Soome lahe vahel asuv Karjala maakitsus (kannas). Elatuti peamiselt maaviljelusest ja karjakasvatusest, ent ka kalapüük ja küttimine olid jätkuvalt olulised. Skandinaavia ja Islandi saagades esineb Karjala (Kyrjala, Kaerjaland, Karela) juba alates 8. sajandist. Ilmselt oli karjalastel Skandinaavia viikingitega nii sõjalisi kui kaubanduslikke kokkupuuteid. 10. sajandist on teateid Korela-nimelisest asulast Laadoga läänerannal (soome keeles Käkisalmi, praegu Priozjorsk). Vene allikais mainitakse Karjalat (Korela) esmakordselt 1143. 9. sajandi lõpul tekkinud Kiievi Russ ulatus karjalaste aladeni ning järgnevate sajandite jooksul läks Karjala kannase lõuna- ja idaosa selle riigi koosseisu. Idapoolsetest karjalastest said Kiievi Russi
Ajaloolaste ja keeleteadlaste arvates on tegu umbes 13. sajandi keskpaigast pärineva karjalakeelse tekstiga. Ajalugu I aastatuhande II poolel pKr oli karjalaste tuumikalaks ilmselt Laadoga järve ja Soome lahe vahel asuv Karjala maakitsus (kannas). Elatuti peamiselt maaviljelusest ja karjakasvatusest, ent ka kalapüük ja küttimine olid jätkuvalt olulised. Skandinaavia ja Islandi saagades esineb Karjala (Kyrjala, Kaerjaland, Karela) juba alates 8. sajandist. Ilmselt oli karjalastel Skandinaavia viikingitega nii sõjalisi kui kaubanduslikke kokkupuuteid. 10. sajandist on teateid Korela-nimelisest asulast Laadoga läänerannal 5 (soome k Käkisalmi, praegu Priozjorsk). Vene allikais mainitakse Karjalat (Korela) esmakordselt 1143. 9. sajandi lõpul tekkinud Kiievi Russ ulatus karjalaste aladeni ning järgnevate sajandite jooksul läks Karjala kannase lõuna- ja idaosa selle riigi koosseisu.
müüdis on sukeldumise ja maa loomise elemendid, samuti vastandlikud tegelased: hea-halb, Jen-Omöl, Jumal-Saaatan. 11. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Sarnanevad: kõigis lind muneb muna, millest algab maailma loomine Erinevused: Eestis pesapaigaks koppel ja põõsad, Karjala lauludes meres ujuva Väinämöise veest väljaulatuv põlv Regilaulud läänemeresoome rahvaste folklooris · Regivärsilised laulud tuntud karjalastel, soomlastel, isuritel, vadjalastel ja eestlastel (pole vepslastel ja liivlastel); regivärss ka loitsudes, vanasõnades, mõistatustes; · eesti/seto: leelo; vanad laulud; pikad laulud; regilaul (< sm. rekivirsi, rekiviisu `neljarealine uuem rahvalaul' < alamsaksa rege, reig, reie, rei `tants; tantsulaul; laul'); · soome/karjala: virsi, laulu, runo; runolaulu (ka KalevalamiDainen laulu); · vadja: soomõõ virrõd; ka isuri: lörpötykset jms. Laulutüüp "Loomine"
(silpnoodid on üldiselt sama pikkusega). Trohheiline värsimõõt ning neli värsijalga reas. Kvantiteet ja rõhk kui värsijala tugevat ja nõrka positsiooni vastandavad tegurid.Vanem rahvalaul algriimiliste tekstidega. 3 tunnust:1)algriim;2)värsiridade parallelism-järjestikused read väljendavad ühte ja sama mõtet;3)trohheiline neljajalaline värsimõõt, mis koosneb kaheksast silbist. Rõhud kahel lause poolel.Vanema rahvalaulu traditsioon peale eestlaste esineb ka soomlastel, karjalastel, vadjalastel, isuritel. Liivlastel ja vepslastel pole. Regivärsilise rahvalaulu puhul tekst tähtsam kui muusika. Keskne koht regilaulu helide ja nendevaheliste suhete kujundajana kõrvuti helikõrgusega on kestusel e.vältusel. Esma vältelised õnad on vaadeldavad lühikese rõhulise ja pika rõhutu silbi järgnevusena, teise-ja kolmandavältelised aga pika rõhullise ja lühikese rõhutu silbi järgnevusena.
Rahvalaulu variant ja tüüp Tüübi mõiste kasutusel arhiivitekstide süstematiseerimisel Tüüp on üldistus, abstraktsioon (tüüpi koondatakse teatud tunnuste järgi sarnased tekstid e variandid). Teksti võime hoida alal (paindlikult muutes) oma põhikuju Variant kui konkrteetse laulu esitus, selle üleskirjutus Nt regilaulu tüüpe on u 3000, variante u 205 000. Laulutüüp ,,Loomine" Laulutüüp tuntud kogu läämeresoome regilaulu alal (karjalastel, soomlastel, isuritel, vadjalastel ja eestlastel) Karjalas: müüt > ...> kangelaseepika (nn. Sampotsükkel) Eesti ja Ingeris: müüt >...>kiigelaul, ringmängulaul Aluseks ühiskujutelm, mille järgi kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu munas: ilmalind lendab mere kohal ja otsib kindlat kohta, kuhu pesa teha; ta muneb muna või munad, millest kujunevad maa, taevakehad ja muud eluks vajalikud asjad. Olulised väljaanded
) Pellonpecko rahvale õlut tegev jumal, kevadkülvi edendaja. Egres maa viljakus Rongoteus rukkihaldjas Wirankannos kaerahaldjas Kekri tähistas 1. novembrit (päev, mil karja enam välja ei lastud, söödi teatud laadi keedust ja sooviti karjaõnne, karjale tervist ja õnne pikaks siseruumides olemise ajaks) Tonttu Soome päkapikk Tapio ja Hiisi olid metsahaldjad Wirankannos oli kaerahaldjas Ahti hämelaste veehaldjas, karjalastel Vee Ema Cratti maasse peidetud aardeid valval kummitus, hämelastel Liekkiö Hämelaste Calevanpojad olid hiiglased. Juba Agricola tegi vahet ida- ja läänesoome rahvatraditsioonidel. Rahvausundit hakati tõsisemalt uurima 18. sajandil. 1789. ilmus Gananderi soome minevikku ja maailmapilti käsitlev teos Mythologia Fennica. Alfabeetiline soome mütoloogilisi sõnu ja nimesid sisaldav teatmeteos soome rahvausundit kästilevate allikate hulgas üks olulisemaid.
Egiptuse mütoloogias kosmiline muna, India maailmamuna, Tiibeti kosmogoonias esinev muna, Okeaania ja Austraalia saarestike munamüüdid - kõik need kinnitavad, et muna kui elu allikas on omanud suurt mütoloogilist tähtsust üle kogu maailma. 8. Missugustes vormides on läänemeresoome rahvaste mütoloogias tuntud arusaamad maailma eri sfääre ühendavast ilmapuust? Suur Tamm: Laulutüüp tuntud karjalastel, soomlastel ja eestlastel Karjalas: müüt > ... > rabanduseloits Eestis: müüt >... > kosjafantaasia Aluseks kujutelm pühkmetest kasvanud eriliselt suurest puust, mis katab kinni taeva, varjutab kuu ja päikese ning seab ohtu senise maailmakorra. Endise olukorra taastamiseks otsitakse tamme raiujat, kelleks saab eriline mees või mehed (vennad). Raiumisel tekkinud laastudest ja muudest puu osadest tekivad
) Pellonpecko rahvale õlut tegev jumal, kevadkülvi edendaja. Egres maa viljakus Rongoteus rukkihaldjas Wirankannos kaerahaldjas Kekri tähistas 1. novembrit (päev, mil karja enam välja ei lastud, söödi teatud laadi keedust ja sooviti karjaõnne, karjale tervist ja õnne pikaks siseruumides olemise ajaks) Tonttu Soome päkapikk Tapio ja Hiisi olid metsahaldjad Wirankannos oli kaerahaldjas Ahti hämelaste veehaldjas, karjalastel Vee Ema Cratti maasse peidetud aardeid valval kummitus, hämelastel Liekkiö Hämelaste Calevanpojad olid hiiglased. Juba Agricola tegi vahet ida- ja läänesoome rahvatraditsioonidel. Rahvausundit hakati tõsisemalt uurima 18. sajandil. 1789. ilmus Gananderi soome minevikku ja maailmapilti käsitlev teos Mythologia Fennica. Alfabeetiline soome mütoloogilisi sõnu ja nimesid sisaldav teatmeteos soome rahvausundit kästilevate allikate hulgas üks olulisemaid.
Pohjalaks, Hiitolaks; uurali rahvaste mütoloogias ususti, et teispoolsuse asukoht on jõgede alamjooksul. Usutakse seosesse veega. Samuti on teispoolsust paigutatud ka kõrgele taevasse, eestis on mardilauludes see uskumus sees, mardid omakorda seotud surnute ja lindudega kohati, samanistlik arusaam hingerännakust. Surnute asupaik on seotud hauaga, maa all, soome-karjalas usutakse, et manala on maa all, kalmistu on surnute küla, nt vepslastel ja karjalastel on kalmistumajad. Soome-ugrilased usuvad, et surnute maailmas elatakse nagu elavate juures koos perekondade ja sugulastega. Kogu oli on maisega sarnane, aga veidi äraspidine, nt see, mis maises elus on katki, surnumaailmas terve. Eriti oluline on, et surnud jääks teispoolsusesse ega tuleks sealt tagasi ning selleks on ka tõrjemaagilised toimingud. Arusaam kaugest teispoolsusest on arhailisem kui see, et teispoolsus on lähedal, nt maa all või kalmistul. 43
Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) N 10.09.09 Esiaeg ja arheoloogia alused · Eksam - jaanuar 2010. Küsimused - seejärel suuline voor (à 10 min) UURIMISSUUNAD - a) Perioodide järgi (Esiaja; Keskaja; Uusaja; Klassikaline (antiik); b) Maade ja etnoste järgi (Eesti; Ameerika; soome-ugri; slaavi); c) Tüübi järgi (eksperimentaal- - katseliselt tehakse koopiaid, sarnaste tööriistadega töö tegemine; linna-; asustus-; majandus-; arhitektuuri-; religiooni- piibli, kristlik, islami jm; surma-; allvee-; koobaste-; aeroarheoloogia) MÕISTE AJALOOST - 4. saj eKr kasutas Platon terminit "arheoloogia" (archaios + logos ehk vana/muistne + sõna/kõne/mõiste/käsitlus/teadus), mille all mõtles kogu varasemat ajalugu (kangelaslood, geoloogilised avastused, linnade rajamine jm). Hiljem tähistas antiikse kunsti ekspertiisi, al 19. saj vanema ajaloo uurimine kaevamise teel. Tuleb mainida ka, et pikka aega suhtusid ajaloolased sellesse...
ru köide 4, tabel 4 ja 5). 14% karjalastest valdavad oma rahva keelt teise keelena (1989. aasta andmed, Narodõ 1994: 441). Ajalugu I aastatuhande II poolel pKr oli karjalaste tuumikalaks ilmselt Laadoga järve ja Soome lahe vahel asuv Karjala maakitsus (kannas). Elatuti peamiselt maaviljelusest ja karjakasvatusest, ent ka kalapüük ja küttimine olid jätkuvalt olulised. Skandinaavia ja Islandi saagades esineb Karjala (Kyrjala, Kaerjaland, Karela) juba alates 8. sajandist. Ilmselt oli karjalastel Skandinaavia viikingitega nii sõjalisi kui kaubanduslikke kokkupuuteid. 10. sajandist on teateid Korela- nimelisest asulast Laadoga läänerannal (soome k Käkisalmi, praegu Priozjorsk). Vene allikais mainitakse Karjalat (Korela) esmakordselt 1143. 9. sajandi lõpul tekkinud Kiievi Russ ulatus karjalaste aladeni ning järgnevate sajandite jooksul läks Karjala kannase lõuna- ja idaosa selle riigi koosseisu. Idapoolsetest karjalastest said Kiievi Russi vasallid ning nad võtsid vastu õigeusu
annaabi.ee 
