Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat. Eriosa annab konkreetsete karistatavate tegude kirjeldused ning karitused nende eest. Eriosa määratleb süüteokoosseisud (karistusseadustiku § 12 lg 1 süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus). 1.5 Protsessiõigus Protsessiõiguse ehk menetlusõigusega määratakse kindlaks kohtupidamise kord. Protsessiõigus tagab õigusliku julgeoleku ja välistab kohtuliku omavoli. Menetlusõiguse normid on üldjuhul üpriski keerulised ja neid
tõendama. Pensioniameti peadirektor kehtestab oma käskkirjaga (jõustunud 2008) isiku tõendamise korra, millega kohustab töötajaid tegema väljamakseid üksnes suure turvalisusega dokumentide, st passi ja juhilubade alusel. Magdaleena pole otsusega rahul ja pöördub kohtusse. Kuidas peaks tekkinud vaidluse lahendama õiguse rakendaja? Lex superior derogat legi inferiori- hierarhiliselt kõrgem norm tühistab madalama. Täitsa nõus 4. Lahenda ülesanne Karistatavate tegude seadusega kriminaliseeritakse 2003.a 1.augustist kalliskivide vahendamine. Margus M on kalliskivide vahendustegevusega tegelenud ajavahemikul 1997 november kuni 2003 juuli. Tegevuse eesmärgiks oli Margusel elatise teenimine. Enne eeltoodud seaduse vastuvõtmist ei olnud kalliskivide vahendustegevus seadusega keelatud tegevus. Kas piisavate tõendite olemasolu korral on võimalik Margust karistada 20. detsembril 2002 aset leidnud vallasvara vahendustegevuse eest? Karistusseadustik
rändas lugedes läbi terve maailma. 2. Härra Koirohi, suur autoärimees Matilda isa müüs edasi kasutatud autosid. Ta oli oma äri rajanud pettusele. Keris tagasi spidomeetreid ja segas mootoriõlisse saepuru. Kui Matilda teatas, et see on pettus ja isa raha on vastik ja räpane, tuli sellest suur tüli. Vanemad nimetasid tütart lolliks ja harimatuks, ehkki nende endi maailm koosnes vaid pettusest ja telekavaatamisest. Matilda otsustas hakata ebaõigluse ja rumaluse vastu võitlema. Karistatavate nimekirjas oli esimene isa. 3. Kaabu ja liim. Lugu räägib sellest, kuidas Matilda isa kaabu servale superliimi määris ja kaabu enam peast ära ei tulnud. Ema pidi selle tükkidena peast ära lõikama. Isa soeng sai korralikult kannatada. 4. Kummitus Isa saabus töölt tigedana. Kui ta Matildat lugemas nägi, ärritus ta veelgi ja kui ta sai teada, et raamatu autor on ameerilkane, kiskus ta raamatu tükkideks. Matilda haudus kättemaksu
seadused pole välja antud peale käskkirja, aga nii ei ole, käskkiri on kõige viimasena välja antud. Sel juhul seal sätestatu kehtib ja kuna see on ka loogiliselt põhjendatud, siis peaks Magdaleena siiski pensionit soovides esitama passi või juhiloa. Selleks peaks ta endale uue passi tegema ja selle siis kohe esitama ning saama pensionit tagasiulatuvalt ka selle aja eest, kui ta veel uut passi polnud kätte saanud, aga ta oli juba pensioniikka jõudnud. 4. Lahenda ülesanne . Karistatavate tegude seadusega kriminaliseeritakse kalliskivide vahendamine. Margus M on kalliskivide vahendustegevusega tegelenud ajavahemikul 1997 november kuni 2003 juuli. Tegevuse eesmärgiks oli Margusel elatise teenimine. Enne eeltoodud seaduse vastuvõtmist ei olnud kalliskivide vahendustegevus seadusega keelatud tegevus. Kas piisavate tõendite olemasolu korral on võimalik Mihklit karistada 20. detsembril 2002 aset leidnud vallasvara vahendustegevuse eest? Karistusseadustik § 173
neis peegelduvad ajastule omased rahvuslikud ideaalid. „Lühikesed jutud armsa lastele“ (1873) Juhan Kunder. „Kalevipoeg“ (1855). Mõistis, kui vajalik oli niisugune raamat noorele lugejale, kellel pole veel püsivust eepose enese läbilugemiseks. Jutustamislaad on elav ja rahvalik ning see sobib eriti hästi lastele. Tema lastejuttudes on rohkesti inimlikku soojust ja heatahtlikkust, ka igapäevase elu lihtsust ning kodusust, mis varasemate rangelt karistatavate, hoiatavate ja hirmutavate lastejuttude kõrval mõjub kosutavalt. Kunder oli esimene, kes väljus loomuliku karistuse rangest skeemist. Kunder peab oluliseks lastekirjanduse vajadust ning teeb vahet laste ja noorte kirjanduse vahel. Rajas eesti lastekirjanduse teoreetilised alused. 6. Eesti lastekirjandus 20. ja 21. sajandil 20. sajand andis eeskätt teaduse ja tehnika saavutuste tõttu inimkonna arengule sellise kiirenduse, mida varem ei tuntud
süüdlase kinni peab. Maailmakuritegudeks, mis tulenevad rahvusvahelisest lepingust loetakse: Õhupiraatlus; Sõjakuriteod; Rahapesu; Terrorism; Piinamine ja ebainimlik kohtlemine; Narkoäri; Inimsuse vastased kuriteod; Korruptsioon; Illegaalne immigratsioon; Inimkaubandus; Tehingud võltsitud toodetega jne. Nagu loetelust selgub, on tegemist tõsiste ning väga raskelt karistatavate kuritegudega 3 (RT I 2001, 61, 364) §6 5 3. SÜÜTEOD Süütegude peatükis käsitlen mõistet süütegu, toon välja süüteokoosseisu tunnused ning seletan, millised on õigusvastasust välistavad asjaolud. 3.1 Süütegu Süütegu on tegu, mis on vastavalt seadustele karistatav. Süütegu peab vastama süüteokoosseisule. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuriteoks loetakse vaid neid süütegusi, mille
määruste alusel, ei oma õigust osaleda Parlamendi liikmete valimistest selle käesoleva akti osa määruste alusel. 2)Maoori, kes ei ole terve mõistuse juures, või maoori, kes on mõistetud mingis Tema Kõrguse valduses süüdi surmanuhtlusega või vanglakaristusega, mis pikem, kui aasta, või on süüdi mõistetud kui Uus-Meremaa avalike rahaliste vahendite raiskaja, või on süüdi mõistetud korra kaitse seaduse alusel karistatavate kuritegude eest kui isik, kes ei oma kindlat tegevusala ning rikkus korda, või kui hulkur ja kelm, kui selline õigusrikkujale ei antud armu või ei kandnud karistust ära, millisele ta oli mõistetud sellise kuriteo eest, ei oma õigust osaleda hääletamisel. 3)Ülemkohtu registraator või selle kohtu klerk, kus mingi isik ülalpool mainitud õigusrikkumistes süüdi mõisteti, peab hiljemalt kuu viiendaks päevaks, mis
Miks ta nii on? millepoolest on ta vajalik?) on kaitsta isikuid õigusvastaste ründate eest. Kes on isik? Füüsiline ja juriidiline (oluline, mis sõna tähendab). KÕ ülesanne on määratleda, mis on süütegu. Süütegu hõlmab 2 gruppi õigusrikkumisi: kuriteod ja väärteod. Kes neid lahendab? PS-st õigust mõistab kohus, aga mitte ainult. Kas kohus nagu institutsioon või inimesena? Mida selle kohtu all mõeldakse. KÕ määrab ka võimalikud karistatavate tegude hindamise reeglite (üldosa) => kolmeastmeline süsteem. KÕ määrab ette võimalikud karistused süütegude eest, kuid ka muud mõjuvahendid. Nii pea, kui jutu karistustest või karistatavusest, siis neid ükski mu akt ei määratle, peake seadust. KarS üldosa laieneb kõigile süütegudele (nii kuritegudele, kui ka väärtegudele). Järelikult on 2 eriosa. Sest süüteo mõte ja mõiste oli see, et ühtlustada KÕ ja viia seda kooskõla Euroopa riikide;
novembri 1997. aasta määrus nr. 39 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning eriarvestusele kuuluvate ainete meditsiinilisel ja seaduslikul eesmärgil käitlemise, sellealase arvestuse ja aruandluse korra ning lähteainete nimekirjade kinnitamine8. Alates 2002. aasta 1. septembrist määrab nii kriminaal- kui ka halduskorras karistatavad teod ning nende eest ettenähtud karistused Karistusseadustik9, mis võeti vastu 2001. aasta 6. juuni Riigikogu otsusega. Karistatavate tegude hulka kuuluvad narkootilise ja 1 RT II 1996, 19-22, 84 2 RT II 2000, 15, 92 3 RT II 2000, 7, 41 4 RT I 1995, 57, 978 /.../ RT I 2003, 26, 156 5 RTS §1, lg1 6 RT I 1997, 52, 834 /.../ RT I 2002, 63, 387 7 RT I 1997, 84, 1429 8 RTL 1997, 192/193, 1010 /.../ RTL 2003, 79, 1162 9 RT I 2001, 61, 364 /.../ RT I 2003, 4, 22 6
Seda on karistusõiguse materiaalne määratlus. 1. Üldosa sätestab allused ja piirid, millal karistussundi kohaldadakse 2. Eriosa Kriminaalõigus Väärteoõigus Üldosa sisaldab regulatiivseid ja definitiivseid sätteid, mis annavad teo karistatavuse üldised alused. Seal sõnastatakse karistusõiguse põhimõtteid, õpetus KarS-est, süüteost ja karistusest. KarS eriosa sisaldab konkreetsete karistatavate tegude kirjeldusi ning määrab kindlaks, millised karistused on nende eest kohaldatavad. Eriosa ülesanne ongi koosseisude määratlemine ja nende sidumine karistustega. Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse seadustiku erisosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. Üldine põhimõte, et kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu
Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat. Eriosa annab konkreetsete karistatavate tegude kirjeldused ning karitused nende eest. Eriosa määratleb süüteokoosseisud (karistusseadustiku § 12 lg 1 süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus). 2. MAKSUÕIGUS - maksuõigus kui õigusharu puudutab maksude olemust ja eesmärke, maksude liike, maksuõiguse allikaid, maksuõiguse üldpõhimõtteid, maksunõuete- ja kohustustega seonduvat, maksumenetlust ning maksukaristusõigust. 3. MENETLUSÕIGUS - 4
Karistusseadustikus sätestatakse väärteod, mille kohta eri seadust ei ole. Karistusseadustik jaguneb üld- ja eriosaks. Üldosa §-d 1 87 sisaldavad regulatiivseid ja definitsiivsed sätteid annab teo karistatavuse üldised alused, sõnastatakse karistusõiguse üldpõhimõtted. Üldosas sisalduvad ka vastavad määratused (nt süüteo katse, põhikaristuse kohaldamine mitme süüteo eest, ametiisiku mõiste jne). Karistusseadustiku eriosa §-d 88 451 sisaldavad konkreetsete karistatavate tegude kirjeldusi ning määrab kindlaks, millised karistused on nende eest kohaldatavad, koosseisude määratlemine ja nende sidumine karistustega. Süüteo koosseisud (hädakaitseseisund, hädaseisund, eksimus, tahtlus, kaudne tahtlus, süüteo toimepanija) Hädakaitseseisund on seotud õigusvastase ründe tõrumisega. KarS kohaselt (§ 28) ei ole tegu õigustvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku
Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat. Eriosa annab konkreetsete karistatavate tegude kirjeldused ning karitused nende eest. Eriosa määratleb süüteokoosseisud (karistusseadustiku § 12 lg 1 süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus). Protsessiõigus Protsessiõiguse ehk menetlusõigusega määratakse kindlaks kohtupidamise kord. Protsessiõigus tagab õigusliku julgeoleku ja välistab kohtuliku omavoli. Menetlusõiguse
annaabi.ee 
