11. Üleeuteutektoidse terase struktuuris toa temp on perliit ja tsementiit 12. Terase Vene tähistussüsteemis on ,,P"- kiirlõiketeras 13. Kõrgtugeva malmi struktuuri tunnuseks on keragrafiit 14. Malmide struktuuri ,,valgendab" mangaan 15. Valgemalmi kiirjahutus A1 temp piirkonnas peale lõõmutamist soodustab perliidi teket 16. Ferriitstruktuuriga malmid on tugevamad 17. Väävel malmis mõjutab vähendab vedelvoolavust 18. Terase karastuse tunnuseks on kõvaduse kasv 19. Terase normaliseerimine on jahutamine temperatuurist üle A1 õhus 20. Terase läbikarastuvus on karastunud kihi paksus , kõvaduse sõltuvus jahutuskiirusest Variant 2 - 41 1. Ferriit on süsiniku tardlahus -rauas 2. Süsiniku sisaldus austeniidis on 2,14% 3. Grafiidiga malm sisaldab kuni 0,5% Mn ja 3,5% Si 4. Süsiniku sisaldus ledeburiidis on 4,3% 5. Rahulikterase tunnuseks on deoküdeerimine ferrosiliitsiumiga 6
kombineeritud moodus läbi vee õlisse) eristatakse mitmeid karastusviise: tavakarastus, katkendkarastus, astekarastus, isotermkarastus jt. Tavakarastus e. ühes keskkonnas (vannis) karastus (vees või õlis) on lihtsamaid karastusviise. Vajaliku temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse karastusvedelikus kuni täieliku mahajahtumiseni. Seda viisi kasutatakse süsinik- ja legeerterastest lihtsate detailide karastamisel. Katkendkarastuse e. kahes keskkonnas karastuse korral jahutatakse detaili alguses kiirelt, seejärel aeglaselt jahutavas keskkonnas. Tavaliselt jahutatakse esmalt vees, et vältida austeniidi lagunemist, seejärel aga õlis või õhus, mis tagab detaili aeglase jahtumise martensiidi tekke piirkonnas. Sellist karastusviisi kasutatakse süsinikterastest tööriistade valmistamisel. Astekarastuse korral jahutatakse detaili keskkonnas, mille temperatuur on antud terase martensiitmuutuse algtemperatuurist kõrgem.
Pindkarastamist kasutatakse selleks, et anda detaili pinnakihile suur kõvadus, mis annab suure kulumiskindluse; samal ajal säilib sitke südamik, mis ühtlasi tagab detaili vastupanu dünaamilisele koormusele. Sel eesmärgil kasutatakse ka termokeemilist töötlust, kuid viimasega võrreldes on pindkarastus märksa kiirem. Terase noolutus Terase karastamisel, mil austeniit muutub martensiidiks, saavutatakse suur kõvadus see on ka karastuse põhieesmärk. Ühelt poolt jahtumisel tekkivad termopinged, teiselt poolt martensiidi suur kõvadus tingivad karastatud terase vähese vastupanu löökkoormustele ja deformatsioonidele. Neid omadusi aga on võimalik karastatud terase järgneva töötlemisega noolutamisega parandada. Noolutus seisneb terase kuumutamises temperatuurini alates 200 °C, seisutamises sellel ja jahutamises. Selline noolutus sobib eriti tööriistaterastele, millelt nõutakse suurt kõvadust.
b. kaitsva gaasina saab kasutada hapnikku c. Kaitsva gaasi keskkonnas on süsiniku väljapõlemine väike või olematu d. Õhu käes põleb pinnakihist välja süsinik ja toimub oksüdeerumine Küsimus 9 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised väited on õiged pindkarastuse kohta? Vali üks või enam: a. Pindkarastuse korral ei muudeta südamiku või ülejäänud osas detaili omadusi või termotöötlust. b. Pindkarastusel reguleeritakse karastuse sügavust kuumutuse sügavusega ehk peale karastamist ja noolutamist on suurema kõvadusega ainult austenitiseerunud alad. c. Pindkarastuse korral kasutatakse induktsioon- või leek kuumutust, et kiiresti pinnakiht soovitud sügavuses austenitiseerida ja seejärel jahutada. d. Peale pinna austenitiseerimist ja jahutamist tehakse noolutus, mis annab sobiva kõvaduse pinnale mõjutamata südamiku omadusi (südamiku noolutamiseks kasutati kõrgemat temperatuuri) Küsimus 10 Õige Hinne 1 / 1
d. Kaitsva gaasi keskkonnas on süsiniku väljapõlemine väike või olematu Küsimus 9 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised väited on õiged pindkarastuse kohta? Vali üks või enam: a. Pindkarastuse korral kasutatakse induktsioon- või leek kuumutust, et kiiresti pinnakiht soovitud sügavuses austenitiseerida ja seejärel jahutada. b. Pindkarastusel reguleeritakse karastuse sügavust kuumutuse sügavusega ehk peale karastamist ja noolutamist on suurema kõvadusega ainult austenitiseerunud alad. c. Pindkarastuse korral ei muudeta südamiku või ülejäänud osas detaili omadusi või termotöötlust. d. Peale pinna austenitiseerimist ja jahutamist tehakse noolutus, mis annab sobiva kõvaduse pinnale mõjutamata südamiku omadusi (südamiku noolutamiseks kasutati kõrgemat temperatuuri) Küsimus 10 Õige Hinne 1,0 / 1,0
dünaamilisele koor¬musele. Sel eesmärgil käsutatakse ka termo-keemilist töötlust (tsementiitimist, nitriitimist jt.), kuid viimasega võrreldes on pindkarastus märksa kiirem. Pinnakihi kuumutamine võib toimuda a) atsetüleenihapnikuleegiga, b) induktsioon- e. kõrgsagedusvooluga, c) elektrolüüdis, d) sulametallis või -soolas, e) laser- või elektronkiirega. Noolutamine Terase karastamisel saavutatakse suur kõvadus, mis on ka karastuse põhieesmärk. Jahtumisel tekkivad termopinged ja martensiidi suur kõvadus tingivad karastatud terase vähese vastupanu löökkoormustele ja deformatsioonidele. Neid omadusi aga on võimalik parandada karastatud terase järgneva töötlemisega ehk noolutamisega. Eesmärk: 1) ühtlase struktuuri saamine, 2) sisepingete kaotamine (vähendamine), 3) sitkuse, plastsuse suurendamine, 4) kõvaduse ühtlustamine ja 5) hapruse vähendamine
saj alguses.1905.a. revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule. Hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud. Tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes (kogemused), arenes kooperatiiv- liikumine. Lõplikult kujunesid poliitilised eeldused välja I maailmasõja käigus. Sõja algul kitsendati baltisaksa mõju. Eestlaste rahvuslik enesetunne kasvas. Mobilisatsiooni käigus rindele võetute tagasitulnutest sai hiljem sõjalise karastuse saanud kaader tulevasele Eesti rahvaväele. 1917. aasta Veebruarirevolutsioon tsaarivalitsuse kukutamine ja Ajutine Valitsuse loomine Venemaal, mille ühe tulemusena ühendati kogu Eesti ala esmakordselt üheks administratiiv-üksuseks (Eestimaa kubermang), mis sai piiratud autonoomia (Ajutine Maanõukogu e. Maapäev). Loodi eesti rahvusväeosad. Järk-järgult muutus aina mõjukamaks äärmuslik enamlaste erakond, mis valmistus jõuga võimu haarama. 1917. a.
Normaliseerimine - täislõõmutuse eriliik, mille puhul kuumutatud ja seisutatud detaile jahutatakse seisvas õhus 16. Tavakarastus, karastuskeskkonnad Eesmärk on ebastabiilse martensiitstrukt saamine. Tavakarastus seisneb terase kuumutamises, et tagada lähtestruktuuris austeniidi teke; seisustamises, et tagad kogu detaili ulatuses ühtlast stukti; jahutamises kiirusega, mis tagab martensiitstrukt tekke. Jahutuskiirus peab olema suurem karastuse kriitil.kiirusest. Karastuskeskkondadeks on vedelikud – vesi, vesilahused ja õlid. Vees karastamise puudusteks on deaile ebaühtlane jahtumine ristlõike ulatuses ja suur jahtumiskiirus T vahemikus 200…300˚C, mis põhjustab suuri sisepingeid. Õlis jahutamisel peab arvestama õli süttimist ja detaili kattumist õhukese oksiidikilega (mustamine). Karastuskeskkonnad: 1) Ühes keskkonnas- kuumutatud dettail sukeldatakse vedelikku, kus toimub lõplik mahajahtumine
üksnes sisepingeid vähendada ja puudub vajadus muuta terase struktuuri st kui terase algstruktuur on sobiv. Kuumutustemperatuur on tavaliselt 500-650 C o , kestus 1tund 25mm detaili paksuse kohta. Jahutus peab olema aeglane. a) Madallõõmutuse üheks liigiks on rekristalliseeriv lõõmutus, millega kõrvaldatakse terase kalestumine. Kuumutustemperatuur on tavaliselt 650-700 o C . 7 TERASE KARASTUS Karastuse eesmärgiks on ebastabiilse martensiitstruktuuri saamine. Tavakarastus seisneb: 1) Terase kuumutamises, et tagada lähtestruktuuris austeniidi teket; 2) Seisutamises, et tagada kogu detaili ulatuses ühtlast struktuuri; 3) Jahutamises kiirusega, mis tagab martensiitstruktuuri tekke. Kuumutustemperatuur valitakse (joon.3) alaeutektoidterastele (kuni 0,8% oC ), 30-50 C o üle
Kevadel, nii kui tingimused lubavad, piiravaks (määratud) tingimuseks on sel juhul temperatuur, hakkavad taimed kasvama. Nii skust on mullas küllaldaselt, valgust, palju vaja, tempetatuuri on külmakindlate taimede tärkamiseks vaja ainult 2-4 plusskraadi. Kes on see köögiviljakasvataja, kes selliste tingimuste puhul mõteb külvile? Kuid taimed ise teavad paremini, millal on õige aeg hakata kasvama. Sellele lisaks, mullas saavad seemned talvise karastuse ja nendest kasvavad juurviljakultuurid taluvad paremini öökülmi. Kuna tõusmed tärkavad märgatavalt varem, kui kevadise külvi puhul, siis suvise põua saabumiseks jõuavad taimed moodustada korraliku juurekava, mis on vajalik niiskuse ammutamiseks mullast ja kasvatada küllaldaselt lehti. Seetõttu talveelse külvi puhul saadakse saak mitte ainult varem, vaid ka parem. Näiteks kimbuporgandit saate juba juunis, kui kevadises külvid on alles 3-4 lehe moodustamise faasis. Vaatleme
toimub aga õhus. Madalsüsinik- ja madallegeerteraseid tavaliselt lõõmutamise asemel normaliseeritakse, sest omadustel pole vahet. Normaliseerimise tulemusena muutub teras peeneteralisemaks, tugevus ja kõvadus on suuremad kui lõõmutatud terasel. Normaliseerimist kasutatakse terase lõiketöödeldavuse parandamiseks sageli karastamise eeloperatsioonina. Karastamiseks või karastuseks nimetatakse TT viisi, mille tulemusena saadakse ebastabiilne martensiitstruktuur. Eristatakse järgmisi karastuse viise:- tava- ja pindkarastus, - laus- ja kohtkarastus jt. Tavakarastuse etapid: terase kuumutamine üle faasipiiride Ac1 või Ac3 , et tagada vajaliku austeniidi teke. Seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava homogeense struktuuri teke. Jahutamine kiirusega, mis on karastava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem, et vältida austeniidi laguproduktide (F ja T) teket. Levinuim jahutuskeskkond karastamisel on vesi
terase kõvadust ja tugevust (punapüsivust) hüppeliselt, ent tugeva oksüdeerumise tõttu halvendab keevitatavust. Titaan ja Nioobium ning selle mõjud keevitatavas terases Titaani ja nioobiumi lisatakse roostekindlatesse ja kuumakindlatesse terastesse 0,5...1,0%, et suurendada nende korrosiooni- ja kuumakindlust. Samas soodustab nioobium kuumapragude teket. Süsinik selle mõjud keevitatavas terases Süsinik on terase tähtsaim lisand. Ta määrab terase plastsuse, tugevuse, karastuse ja keevitatavuse. Harilike konstruktsiooniteraste kuni 0,25% süsinikusisaldus ei halvenda nende keevitatavust. Sellest suurema süsinikusisalduse korral aga halveneb keevitatavus tugevalt, sest soojusmõju piirkonnas moodustub karastunud ala, kus võivad tekkida praod. Süsiniku suur hulk muudab keevisõmbluse poorseks. Mangaan ja selle mõjud keevitatavas terases Mangaani on terases harilikult 0,3...0,8% ja ta ei halvenda keevitatavust. Keskmise mangaani sisaldusega 1,8..
terase kõvadust ja tugevust (punapüsivust) hüppeliselt, ent tugeva oksüdeerumise tõttu halvendab keevitatavust. 2.6 Titaan ja Nioobium ning selle mõjud keevitatavas terases Titaani ja nioobiumi lisatakse roostekindlatesse ja kuumakindlatesse terastesse 0,5...1,0%, et suurendada nende korrosiooni- ja kuumakindlust. Samas soodustab nioobium kuumapragude teket. 2.7 Süsinik selle mõjud keevitatavas terases Süsinik on terase tähtsaim lisand. Ta määrab terase plastsuse, tugevuse, karastuse ja keevitatavuse. Harilike konstruktsiooniteraste kuni 0,25% süsinikusisaldus ei halvenda nende keevitatavust. Sellest suurema süsinikusisalduse korral aga halveneb keevitatavus tugevalt, sest soojusmõju piirkonnas moodustub karastunud ala, kus võivad tekkida praod. Süsiniku suur hulk muudab keevisõmbluse poorseks. 2.8 Mangaan ja selle mõjud keevitatavas terases Mangaani on terases harilikult 0,3...0,8% ja ta ei halvenda keevitatavust. Keskmise mangaani sisaldusega 1,8..
1905. aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule. · Hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud. · Tõusis eestlaste tähtsus maa- ja linnaomavalitsustes (kogemused), arenes kooperatiivliikumine. Lõplikult kujunesid poliitilised eeldused välja I ms käigus. Iseseisvuse eeldused · I maailmasõja ajal kitsendati baltisakslaste mõju. Eestlaste rahvuslik enesetunne kasvas. Nendest, kes sõjast tagasi pöördusid, sai sõjalise karastuse saanud kaader tulevasele Eesti rahvaväele. Iseseisvuse eeldused 1917. aasta alguseks oli I maailmasõda viinud Venemaa krahhi äärele. · Kütusepuudus · Toiduainete nappus · Tarbekaupade puudulikkus · Häired transpordisüsteemis · Inflatsioon · Väest omavoliline lahkumine Iseseisvuse eeldused Kasvas sõjatüdimus. Räägiti nii vabariigi kehtestamisest kui ka keisri väljavahetamisest uue ja radikaalsema vastu. Veebruaris 1917
..50 °C üle faasipiiri Ac3 (Acm), seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse siis õhus. Normaliseerimise tulemusel vähenevad sisepinged ja toimub terase faasiline ümberkristalliseerumine, mis muudab valandite, sepiste ja keevisõmbluste jämedateralise struktuuri peeneteralisemaks. Karastus - terase karastamisel, mil austeniit muutub martensiidiks, saavutatakse suur kõvadus – see on karastuse põhieesmärk. Eristatakse mitmeid karastustviise: tava- (detaili kuumutamisega kogu ulatuses) ja pindkarastust, laus- (jahutamisega kogu detaili ulatuses) ja kohtkarastust jt. Tavakarastus eeldab järgmisi etappe: - terase kuumutamine üle faasipiiride Ac1 või AC3, et tagada lähtestruktuuris vajaliku austeniidi teke; - seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava homogeense struktuuri teke;
surve all autoklaavi meetodil. See kokkupanemismeetod võimaldab palju erinevaid klaasi tüüpe ja paksusi ning erinevaid paksusi ja värvi vahekihte kombineerida kokku ühte klaaasilehte (Joonis 1). [3] Saadavus Max. mõõt (mm) 2800 x 6000 Min mõõt (mm) 300 x 500 Max kaal 1000 kg Joonis 1. Lamineerimis masin [3] 1.10 Digitaalne trükkimine Printimisel kantakse värv eri kihtidena klaasi pinnale, seejärel läbib klaas kuivatuse ning karastuse. Digitaalselt rükitud klaasi näol on tegemist karastatud klaasiga, mis tähendab, et seda klaasi hiljem enam töödelda ei ole võimalik. Värvikate põletatakse klaasi karastusprotsessi käigus osaliselt klaasi pinna sisse, mis muudab klaasi äärmiselt vastupidavaks ilmastiku ja mehaaniliste vigastuste suhtes. [3] GlassJet Pro digitaalne printer (Pilt 6) on loodud koos Dip-Tech- i digitaalsete keraamiliste värvidega ja Dip-Techi DXL XL tarkvaraga
keevitatavust. 11 5.7 Titaan ja Nioobium ning selle mõjud keevitatavas terases Titaani ja nioobiumi lisatakse roostekindlatesse ja kuumakindlatesse terastesse 0,5...1,0%, et suurendada nende korrosiooni- ja kuumakindlust. Samas soodustab nioobium kuumapragude teket. 5.8 Süsinik selle mõjud keevitatavas terases Süsinik on terase tähtsaim lisand. Ta määrab terase plastsuse, tugevuse, karastuse ja keevitatavuse. Harilike konstruktsiooniteraste kuni 0,25% süsinikusisaldus ei halvenda nende keevitatavust. Sellest suurema süsinikusisalduse korral aga halveneb keevitatavus tugevalt, sest soojusmõju piirkonnas moodustub karastunud ala, kus võivad tekkida praod. Süsiniku suur hulk muudab keevisõmbluse poorseks. 5.9 Mangaan ja selle mõjud keevitatavas terases Mangaani on terases harilikult 0,3...0,8% ja ta ei halvenda keevitatavust. Keskmise mangaani sisaldusega 1,8..
metalli seis, mis oli temal kõrgel temperatuuril. Selline karastusviis nimetatakse ehtseks või I-lliigi karastuseks. Tavaliselt aga karastamine fikseerib mitte struktuuri ja omadused, mis olid metallis enne jahutust, vaid mingi vaheldane struktuur, sarnane sellega, mis oli kõrgel temperatuuril. Sellist karastusviisi nimetatakse II liigi ehk polümorfse muutusega karastuseks. II- liigi lõõmutuse ja karastuse vahel on ühine see, et mõlemal juhul kuumutus peab kutsuma esile faasimuutus (kas polümorfne või mitte), erinevus aga seisneb jahutuskiiruses. Lõõmutuse eesmärgiks on saada metall maksimaalselt tasakaaluseisus, milleks on vaja difusiooniprotsesside täieliku realiseerimist, selleks on vaja aeglast, väikse kiirusega jahutust. Karastamisel vastupidi on eesmärgiks fikseerida toatemperatuuril metalli struktuur ja omadused, mis tema saab kuumas olekus. Selleks vaja jahutamisel mahasuruda
kova(?)pritsiga. Jääklaas kaetakse klaasi 1 pind liimikihiga ja kuumutatakse kõrgel temp. liim kuivab, praguneb ja tõmbab kaasa klaasiosakesi >muster. Reljeefklaasid saadaksa valtsimise käigus. Armeeritud klaas, 2 klaasilehte poolsulasolekus surutakse kokku, keskele jäetakse armeeritud võrk. Lamineeritud klaas koosneb kahest klaasilehest, mille vahel on laminaadikiht (PVBkiht) klaasitükid jäävad purunemisel kluge. Karastatud klaas horisontaal karastuse meetodil klaasi tugevus 5 kordistub. Turvaklaas puruneb ümarnurgelisteks tükikesteks. Värviline klaas kallid MUUD KLAASTOOTED: Klaaskeraamika Klaasblokid, ruudu kujulised, Mõõdud Ameerika süsteem Euroopa süsteem: põhi ruut 190x190(240x240), paksus 80 mm/100 mm Viimistlusmaterjalid: värvmaterjalid, kleepmaterjalid, plaatmaterjalid LIIMID SÜNTEETILISED vaikliimid, PVA LOODUSLIKUD, kliister(tapeet),tärklisest.
dünaamilisele koormusele. Sel eesmärgil kasutatakse ka termokeemilist töötlust (tsementiitimist, nitriitimist jt.), kuid viimasega võrreldes on pindkarastus märksa kiirem. Pinnakihi kuumutamine võib toimuda a) atsetüleenihapnikuleegiga, b) induktsioon- e. kõrgsagedusvooluga, c) elektrolüüdis, d) sulametallis või -soolas, e) laser- või elektronkiirega. Terase noolutus Terase karastamisel, mil austeniit muutub martensiidiks, saavutatakse suur kõvadus see on ka karastuse põhieesmärk. Ühelt poolt jahtumisel tekkivate termopingete ja martensiidi tekkest tingitud faasipingete olemasolu, teiselt poolt martensiidi suur kõvadus tingivad karastatud terase väikese vastupanu löökkoormustele ja deformatsioonidele. Neid omadusi aga on võimalik karastatud terase järgneva töötlemisega noolutamisega (tempering) parandada. Noolutus seisneb terase kuumutamises temperatuurideni alates 200 °C, seisutamises sellel
Ühes keskkonnas ehk vannis karastus Ühes keskkonnas karastus vees või õlis on lihtsamaid karastusviise. Vajaliku temperatuurini kuumutatud detailid jahutatakse karastusvedelikus kuni täieliku mahajahtumiseni. Seda viisi kasutatakse süsinik legeerterastest lihtsate detailide karastamisel. Süsinikterastest detailide läbimõõduga üle 5 mm karastus vedelikuks on vesi, väiksemate mõõtmetega detailide ja paljude legeerterastest detailide karastuskekkonnaks on õli. Vees karastuse puuduseks on detaili ebaühtlane jahtumine kogu ristlõike ulatuses ja liiga suur jahtumiskiirus martensiidi tekke piirkonnas, mistõttu detailis tekivad suured sisepinged. Õlis karastuse puuduseks on õli põlemine ja ka detaili kattumine õhukese oksiidikihiga. Katkendkarastus Ehk kahes keskkonnas karastamise korral jahutatakse detaili alguses kiirelt, seejärel aeglaselt jahutavas keskkonnas. Tavaliselt jahutatakse esmalt vees, et vältida austenniidi lagunemist,
Seda viisi kasutatakse süsinik- ja t legeerterastest lihtsate detailide karastamisel. Katkendkarastuse e. kahes keskkonnas F+P M karastuse korral jahutatakse detaili alguses kiirelt, seejärel aeglaselt jahutavas keskkonnas. Tavaliselt jahutatakse esmalt vees, et vältida austeniidi lagu-
karastus jt. Tavakarastus e. ühes keskkonnas (vannis) | Karastamine | | Noolutamine | karastus (vees või õlis) on lihtsamaid karastusviise. Vajaliku temperatuurini kuumutatud detail jahuta- Sele 1.32. Terase parendamine takse karastusvedelikus kuni täieliku mahajahtu- miseni. Seda viisi kasutatakse süsinik- ja legeer- T terastest lihtsate detailide karastamisel. Katkendkarastuse e. kahes keskkonnas karastuse korral jahutatakse detaili alguses kiirelt, seejärel aeglaselt jahutavas keskkonnas. Tavaliselt jahutatakse esmalt vees, et vältida austeniidi lagu- nemist, seejärel aga õlis või õhus, mis tagab detaili aeglase jahtumise martensiidi tekke piirkonnas. Sellist karastusviisi kasutatakse süsinikterastest töö- t riistade valmistamisel. Astekarastuse korral jahutatakse detaili kesk-
annaabi.ee 
