struktuuriga. Enamasti on ränipronksid legeeritud väikestes kogustes Mn-ga (kuni 1%). Ühefaasilisest struktuurist tulenevalt on ränipronksid hästi survetöödeldavad nii külmalt kui ka kuumalt. Ränipronkside omadused on ligilähedased tinapronksidele, ent nad on odavamad, mistõttu neid kasutatakse sageli tinapronkside asemel. Berülliumpronksid on suurima tugevusega vasesulamid. Sulamid on termotöödeldavad (karastatavad ja vanandatavad) analoogselt Al-Cu-sulameile, mille tulemusena saavutatakse tugevus kuni 1400 N/mm2. Enimkasutatav berülliumpronks sisaldab 2% Be. Berülliumpronksi kasutatakse vedrude, membraanide, sädet mitte andvate tööriistade jm. valmistamiseks. Messing Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks. Suurema Zn-sisaldusega sulamid on samuti survetöödeldavad, ent seda kõrgematel temperatuuridel
tärklise lahus. Sellist omadust nimetatakse superplastilisuseks. Muuhulgas kasutatakse seda sulamit ka efektiivse poolstatsionaarse seismilise summutina, mis kaitseb ehitisi maavärinate korral. Lähtuvalt toodete valmistamise moodustamisest jaotatakse alumiiniumisulamid: deformeeritavad (survetöödeldavad) sulamid valusulamid Termotöödeldavuse põhjal liigitatakse alumiiniumisulamid termotöödeldavad (karastatavad ja vanandatavad) mittetöödeldavad Enamik deformeeritavaid alumiiniumisulameid on ka termotöödeldavad, millega saab suurendada nende sulamite tugevust ja kõvadust. Tugevuse tõstmiseks sulameid karastatakse ja vanandatakse kas loomulikult või kunstlikult. Seejuures saavutatakse tugevus mitte karastamisega , nagu terastel, vaid vanandamisega. 7.1. Duralumiinium Duralumiinium (ladina keelest durus - kõva ; teistel andmetel esimese tootmiskoha järgi
vähendades tehisvalguse kasutuse vajadust. [5] 6 1.4.Musterklaasid Dekoratiiv- ehk musterklaasi kasutatakse uste, akende, vaheseinte ja kapiuste valmistamisel ning privaatsust nõudvates kohtades. Dekoratiivklaase on erinevates toonides ja paksustes. Musterklaase on võimalik lõigata, lihvida, puurida ning olenevalt mustri sügavusest on enamus ka karastatavad ja lamineeritavad. [6] 1.5.Matsistatud klaas Matistatud klaasi põhiline eesmärk on lasta läbi valgust, kuid samal ajal takistada läbipaistvust. Mattklaas on töödeldav nagu tavaline klaas, st. seda saab lõigata, lihvida, puurida, karastada, lamineerida jne. [6] Matistatud klaasid jagunevad. [6] 1. Keemiliselt matistatud ehk söövitatud klaasi puhul töödeldakse klaasi pinda spetsiaalse happega, mille tulemusena muutub klaas matiks
Samuti kasutatakse alumiiniumoksiidi katalüsaatorina. [9] Kloriidid Alumiiniumkloriidi (AlCl3) kasutatakse nafta rafineerimiseks ning sünteetilise kummi ja polümeeride tootmiseks. [9] 1.6. Alumiiniumi sulamid Lähtuvalt toodete valmistamise moodustamisest jaotatakse alumiiniumsulamid [10]: - deformeeritavad (survetöödeldavad) sulamid - valusulamid Termotöödeldavuse põhjal liigitatakse alumiiniumsulamid - termotöödeldavad (karastatavad ja vanandatavad) - mittetöödeldavad (mittekarastatavad ega –vanandatavad) Alumiiniumi sulameid kasutatakse palju konstruktsioonides. Enamik deformeeritavaid alumiiniumsulameid on ka termotöödeldavad, millega saab suurendada nende sulamite tugevust ja kõvadust. Tugevuse tõstmiseks sulameid karastatakse ja vanandatakse kas 8 loomulikult või kunstlikult
on heliisolatsiooni paranemine märkimisväärne. [2] 16. Dekoratiivklaasid Dekoratiivklaasidel on reljeefne pind, mis valtsitakse kuuma klaasimassi klaasi valmistuse käigus. Dekoratiivklaase on saadaval mitmete erinevate mustritega, rohkem ja vähem läbikumavaid, olenevalt mustrist. Dekoratiivklaase on palju erinevaid toone kirgastest kuni tumedate toonideni välja. Klaasi paksus on üldjuhul 4mm, kuid on ka sorte mille paksus ulatub 10mm-ni. Enamus dekoratiivklaasid on karastatavad ja lamineeritavad olenevalt mustri sügavusest. [2] 17. Matistatud klaasid Matistatud klaasid jagunevad matistamise tehnoloogia järgi satiin klaasideks ja liivapritsitud klaasideks. Satiin klaasid on läbikumavad ning tema töödeldud pind on viimistletum. Satiin klaasi on kerge käsitleda nind ta on karastatav. Liivapritsitud klaasi pind on liivaga tasaselt matiks pritsitud. See tehnika võimaldab ka mustriga pindu valmistada. Liivapritsitud pindasid
võimalikult suuremaks on heliisolatsiooni paranemine märkimisväärne. Dekoratiivklaasid Dekoratiivklaasidel on reljeefne pind, mis valtsitakse kuuma klaasimassi klaasi valmistuse käigus. Dekoratiivklaase on saadaval mitmete erinevate mustritega, rohkem ja vähem läbikumavaid, olenevalt mustrist. Dekoratiivklaase on palju erinevaid toone kirgastest kuni tumedate toonideni välja. Klaasi paksus on üldjuhul 4mm, kuid on ka sorte mille paksus ulatub 10mm-ni. Enamus dekoratiivklaasid on karastatavad ja lamineeritavad olenevalt mustri sügavusest. Matistatud klaasid Matistatud klaasid jagunevad matistamise tehnoloogia järgi satiin klaasideks ja liivapritsitud klaasideks. Satiin klaasid on läbikumavad ning tema töödeldud pind on viimistletum. Satiin klaasi on kerge käsitleda nind ta on karastatav. Liivapritsitud klaasi pind on liivaga tasaselt matiks pritsitud. See tehnika võimaldab ka mustriga pindu valmistada. Liivapritsitud pindasid on raske puhastada, mistõttu on
Kasutusvõimalused: uksed, aknad, vaheseinad. Dekoratiivklaasidel on reljeefne pind, mis valtsitakse kuuma klaasimassi klaasi valmistuse käigus. Dekoratiivklaase on saadaval mitmete erinevate mustritega, rohkem ja vähem läbikumavaid, olenevalt mustrist. Dekoratiivklaase on palju erinevaid toone kirgastest kuni tumedate toonideni välja. Klaasi paksus on üldjuhul 4mm, kuid on ka sorte mille paksus ulatub 10mm-ni. Enamus dekoratiivklaasid on karastatavad ja lamineeritavad olenevalt mustri sügavusest. [8] 4.8 Matistatud klaasid Mattklaaside pind hajutab valgust ja sõltuvalt kasutatud tehnoloogiast muudab klaasid kas siis osaliselt või täielikult läbipaistmatuks. Satiin klaasid on läbikumavad klaasid, millel on eriti kõrge ja ühtlane valguse läbivus (LT u.82- 85%). Satiin klaasi töödeldud pind on viimistletum võrreldes liivapritsitud klaasiga. Satiin klaasi on kerge käsitleda ja ta on karastatav
Enamasti on ränipronksid legeeritud väikestes kogustes Mn-ga (kuni 1%). Ühefaasilisest struktuurist tulenevalt on ränipronksid hästi survetöödeldavad nii külmalt kui ka kuumalt. Ränipronkside omadused on ligilähedased tinapronksidele, ent nad on odavamad, mistõttu neid kasutatakse sageli tinapronkside asemel. Berülliumpronksid on suurima tugevusega vasesulamid. Sulamid on termotöödeldavad (karastatavad ja vanandatavad) analoogselt Al-Cu-sulameile, mille tulemusena saavutatakse tugevus kuni 1400 N/mm2. Enimkasutatav berülliumpronks sisaldab 2% Be. Berülliumpronksi kasutatakse vedrude, membraanide, sädet mitte andvate tööriistade jm. valmistamiseks. Vaseniklisulamid Vaseniklisulamid on tugevad ja plastsed ning suurepärase korrosioonikindlusega ja heade elektriliste omadustega. Cu-Ni-sulamite joonpaisumistegur Ni-sisaldusel 40...50% on nullilähedane, samas elektrieritakistus
Mustrilisi klaase kasutatakse privaatsust nõudvates kohtades ehk seal, kus võõras silm ei pea kõike nägema. Põhilisteks musterklaasi kasutuskohtadeks on uksed, aknad, vaheseinad, kapiuksed. Musterklaase on erinevates toonides ja paksustes ([12]Joonis 1. Musterklaas [12]). Üldjuhul on klaasi paksus 4 mm, kuid on ka sorte, mille paksus ulatub 10 mm-ni. Musterklaase saab lõigata, lihvida, puurida. Sõltuvalt mustri sügavusest on enamus musterklaase ka karastatavad ja lamineeritavad. [12] Joonis 1. Musterklaas [12] 2.8. Energiasäästuklaas Energiasäästuklaas koosneb tavalisest kirkast klaasist, mis on pinnatud selektiivse pinnaga. Ta laseb läbi päikese lühilainelise kiirgusenergia ja peegeldab tagasi pikalainelise, ruumist välja pürgiva soojuskiirguse. [13] Pehmepindne Low-E klaas - pind kantakse valmis kirka klaasi peale erilises protsessis float- klaasi valmistamise järel
pind, mis valtsitakse kuuma klaasimassi klaasi valmistuse käigus. Dekoratiivklaase on saadaval mitmete erinevate mustritega, rohkem ja vähem läbikumavaid, olenevalt mustrist. Dekoratiivklaase on palju erinevaid toone kirgastest kuni tumedate toonideni välja. Klaasi paksus on üldjuhul 4mm, kuid on ka sorte mille paksus ulatub 10mm-ni. Enamus dekoratiivklaasid on karastatavad ja lamineeritavad olenevalt mustri sügavusest. 20 Matistatud klaas Satiin klaasid on läbikumavad klaasid, millel on eriti kõrge ja ühtlane valguse läbivus (LT u.82-85%). Satiin klaasi töödeldud pind on viimistletum võrreldes liivapritsitud klaasiga. Satiin klaasi on kerge käsitleda ja ta on karastatav. Ideaalne klaas vaheseintele, ja kohtades kus vajatakse privaatsust kuid ei soovita loobuda valgusest.
vastavalt sinu soovidele. [12] 3.2 Dekoratiivklaasid Dekoratiivklaasidel on reljeefne pind, mis valtsitakse kuuma klaasimassi juba klaasi valmistuse käigus. Dekoratiivklaase on saadaval mitmete erinevate mustritega, rohkem ja vähem läbikumavaid, olenevalt mustrist. Dekoratiivklaase on palju erinevaid toone kirgastest kuni tumedate toonideni välja. Klaasi paksus on üldjuhul 4mm, kuid on ka sorte mille paksus ulatub 10mm-ni. Enamus dekoratiivklaasid on karastatavad ja lamineeritavad olenevalt mustri sügavusest. [12] 3.3 Matistatud klaasid 3.3.1 Satiin klaas Satiinklaasid on läbikumavad klaasid, millel on eriti kõrge ja ühtlane valguse läbivus (LT u.82- 85%). Satiinklaasi töödeldud pind on viimistletum võrreldes liivapritsitud klaasiga. Satiinklaasi on kerge käsitleda ja ta on karastatav. Ideaalne klaas vaheseintele, ja kohtades kus vajatakse privaatsust kuid ei soovita loobuda valgusest. [12] 3.3.2 Liivapritsitud klaas
lihvida, puurida, karastada, lamineerida, taustvärvida jne. [4] 3.5 Musterklaas Mustrilisi klaase kasutatakse, nagu mattklaasegi, privaatsuse eesmärgil ning kujunduselemendina. Musterklaase on erinevates toonides ja paksustes. Üldjuhul on klaasi paksus 4mm, kuid on ka sorte, mille paksus ulatub 10mm-ni. Põhilisteks musterklaasi kasutuskohtadeks on uksed, aknad, vaheseinad, kapiuksed jms. Musterklaase saab lõigata, lihvida, puurida. Sõltuvalt mustri sügavusest on enamus musterklaase ka karastatavad ja lamineeritavad. ,,Enim kasutatavad klaasid vaheustel, põhitoonid on kirgas, kollane ja pronksne, kuid pakume ka värvilisi musterklaase." ,,Kuna piltidel on klaasi õiget struktuuri raske edasi anda, siis soovitame külastada meie esindust, et tutvuda füüsiliste näidistega", soovitab Klaasissepa OÜ oma kodulehel. [4] 10 3.6 Karastatud klaas
läbikarastavus koos nõuetega vormitavuse, keevitatavuse jms. suhtes). Mittelegeervääristerased on määratletud alljärgnevaga: - neile esitatakse nõuded löögisitkuse suhtes parendatud olekus, - tuuakse andmed läbikarastuvuse ja pinnakõvaduse kohta (karastatult ja noolutatult), - nende S- ja P-sisaldus on kuni 0,020 % sulatises ja kuni 0,025 % tootes, nt. valtstraadis jm., - purustustöö löökpaindel on vähemalt 27 J (-50 oC), - need on terased C-sisaldusega üle 0,25%, karastatavad kontrollitava jahutusega kuumtöötlustemperatuurilt ja sisaldavad mikrolegeerivaid elemente (V, Nb) lubatud piires. Legeerterased Kooskõlas Eurostandardiga (EN 10020) jagunevad legeerterased: a) legeerkvaliteetterasteks (quality alloy steel), b) legeerkõrgekvaliteetterased e. legeervääristerasteks (high-grade alloy steel). Legeerkvaliteetteraste kasutusalad on samad mis mittelegeerterastel, kuid esimesed erinevad valmistusviisi ja elementide sisalduse poolest
vähendamiseks lisatakse sulamitele berülliumi kuni 0,001%. Titaani sulamid Puhtal kujul titaani looduses ei esine. Puhas titaan on hõbevalge metall, mille sulamistemperatuur on 1665oC ja tihedus on 4500 kg/m3 . Puhas titaan on tugev võrdlemisi rabe. Treida ja puurida on raske kuid keevitatav. Hõõguvpunasena on sepistatav. Titaan ja titaanisulamid on korrosioonikindlad, titaanisulamid on kergemini töödeldavad, sitkemad, lõõmutatavad, karastatavad ja noolutatavad. Titaani ja sulamite pinnale tekib õhu käes TiO2 mis tugev ja tihe ning kaitseb metalli. Titaani legeeritakse alumiiniumi, vanaadiumi, kroomi, molübdeeni ja mangaaniga, millede sisaldus sulamis on 2...5%. Titaani ja alumiiniumi sulam, mis sisaldab 50% alumiiniumi on kerge tugev ja temperatuurile 800oC vastupidav. Titaani ja nikli sulamist, milles 50% niklit, saab valmistada vastupidavaid vedrusid. Laagriliuasulamid Need sulamid peavad hästi vastu hõõrdekulumisele
Heal värvil ei tohi tekkida kriimustusi ja kildu. Voolavuse ja kuivamisaja tasakaal - Vedel värv moodustab ühtlase pinna, liiga vedel värv voolab vertikaalselt pinnalt alla. Voolavus sõltub suurel määral kasutatud solvendist ja selle hulgast. Pilet 4 Rauasulamite omaduste sõltuvus süsiniku sisaldusest. Rauasulamid: Malm (>2.14%.) head valuomadused ja kehv keevitatavus. Teras (kuni 2.14% süsinikku. <0.5% sisaldusega on pehmed terased ja 0.5-1.5% sisaldusega on karastatavad terased), Praktikas kasutatakse teraseid kuni 1.4% ning malme kuni 4.5% süsinikusisaldusega. Süsinikusisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir, samuti vastupanu väsimuspurunemisele. Kahanevad aga plastsus- ning sitkusnäitajad. Süsinik avaldab mõju ka terase külmahapruslävele, soodustades terase haprumist madalatel temperatuuridel. Süsinikusisaldduse suurenemisega kaasneb terase tiheduse vähenemine, kasvab eritakistus,
ühefaasilise struktuuriga. Enamasti on ränipronksid legeeritud väikestes kogustes Mn-ga (kuni 1%). Ühefaasilisest struktuurist tulenevalt on ränipronksid hästi survetöödeldavad nii külmalt kui ka kuumalt. Ränipronkside omadused on ligilähedased tinapronksidele, ent nad on odavamad, mistõttu neid kasutatakse sageli tinapronkside asemel. Berülliumpronksid on suurima tugevusega vasesulamid. Sulamid on termotöödeldavad (karastatavad ja vanandatavad) analoogselt Al-Cu-sulameile, mille tulemusena saavutatakse tugevus kuni 1400 N/mm 2. Enimkasutatav berülliumpronks sisaldab 2% Be. Berülliumpronksi kasutatakse vedrude, membraanide, sädet mitte andvate tööriistade jm. valmistamiseks. 30) Vaseniklisulamid ja nende omadused. Kasutamine. Vaseniklisulamid on tugevad ja plastsed ning suurepärase korrosioonikindlusega ja heade elektriliste omadustega. Cu-Ni-sulamite joonpaisumistegur Ni-sisaldusel 40..
Tinapronksidele analoogsete omadustega on alumiiniumpronksid. Neid iseloomustab väga hea korrosioonikindlus, eriti merelistes tingimustes. Suurima tugevusega vasesulamiteks on berülliumpronksid Be sisaldusega kuni 2,7%, enamkasutatav on 2,0% Be sisaldusega pronks. Berülliumpronksid on karastatavad ja vanandatavad analoogselt duralumiiniumile. Termotöötlusega saavutatav tugevus on kuni 1400MPa, mis võimaldab berülliumpronksi kasutada vedrude, membraanide, tööriistade jm valmistamiseks. 2. Vasesulamid, kus põhilisandiks on nikkel. Neid iseloomustab
nõuetega vormitavuse, keevitatavuse jms suhtes). Mittelegeervääristerased on määratletud järgnevaga: - Neile esitatakse nõuded löögisitkuse suhtes parendatud olekus - Tuuakse andmed läbikarastuvuse ja pinnakõvaduse kohta (karastatult ja noolutatult) - Nende S- ja P-sisaldus on kuni 0,020% sulatises ja kuni 0,025% tootes, nt valtstraadis jm - Purustustöö löökpaindel on vähemalt 27 J (-50°C) - Need on terased C-sisaldusega üle 0,25%, karastatavad kontrollitava jahutusega kuumtöötlustemperatuuril ja sisaldavad mikrolegeerivaid elemente (V, Nb) lubatud piires. Vene standartide järgi liigitatakse mittelegeerterased: a)C-sisalduse järgi - Madalsüsinikterased (C 0,25%) - Kesksüsinikterased (C = 0,3...0,6%) - Kõrgsüsinikterased (C 0,6%) b)otstarbe järgi - Süsinikkonstruktsiooniterased - Süsiniktööriistaterased c)termotöötluse järgi - Tsementiiditavad terased (C 0,25%)
happekindlust jne. roostevabast terasest potid, kahvlid jne. Peamine legeeriv element kroom 10-20%- roostevaba teras. Austeniit terased on hästi keevitatavad. Austeniitteras ei ole magnetiline. Elektrotehniline teras kuni 4,5% räni, ferriit säilib kõrgel temp-il. Karastada ei saa, kuid on väga head magnetilised omadused. Teemantteras, 5%W, eriti kõva, lõiketerade valmistamiseks, erinugade valmistamiseks. Martensiidi tüüpi terased, kuni 1%C, 13% Cr, hästi karastatavad, väga kõvad, laagrite valmistamiseks. Cr-V teras, V sisaldus kuni 0,8%, instrumentaalteras. Automaatteras, 0,08-0,15% S, nõrgem, kuid väga hästi treitav, mittekorrmatud detailide valmistamiseks. A1 Vase fcc struktuur (tahkkeskendatud kuubiline võre). Metallid on suhteliselt pehmed, plastsed, kergesti töödeldavad. Paljud annavad ühtlasi tahkeid lahuseid, nt Ag-Au, Cu-Au. Elementaarrakus on neli aatomit, milles igat ümbritseb 12 lähiaatomit
Kivimites ja savides leidub titaaniühendeid kuni 1%. Puhtal kuijul titaani looduses ei esine. Puhas titaan on hõbevalge metall, mille sulamistemperatuur on 1665oC ja tihedus on 4500 kg/m3 . Puhas titaan on tugev võrdlemisi rabe. Treida ja puurida on raske kuid keevitatav. Hõõguvpunasena on sepistatav. Titaan ja titaanisulamid on korrosioonikindlad, titaanisulamid on kergemini töödeldavad, sitkemad, lõõmutatavad, karastatavad ja noolutatavad. Titaani ja sulamite pinnale tekib õhu käes TiO2 mis tugev ja tihe ning kaitseb metalli. Titaani legeeritakse alumiiniumi, vanaadiumi, kroomi, molübdeeni ja mangaaniga, millede sisaldus sulamis on 2...5%. Titaani ja alumiiniumi sulam, mis sisaldab 50% alumiiniumi on kerge tugev ja temperatuurile 800oC vastupidav. Titaani ja nikli sulamist, milles 50% niklit, saab valmistada vastupidavaid vedrusid. Kuna titaan ei ole mürgine
Kivimites ja savides leidub titaaniühendeid kuni 1%. Puhtal kuijul titaani looduses ei esine. Puhas titaan on hõbevalge metall, mille sulamistemperatuur on 1665oC ja tihedus on 4500 kg/m3 . Puhas titaan on tugev võrdlemisi rabe. Treida ja puurida on raske kuid keevitatav. Hõõguvpunasena on sepistatav. Titaan ja titaanisulamid on korrosioonikindlad, titaanisulamid on kergemini töödeldavad, sitkemad, lõõmutatavad, karastatavad ja noolutatavad. Titaani ja sulamite pinnale tekib õhu käes TiO2 mis tugev ja tihe ning kaitseb metalli. Titaani legeeritakse alumiiniumi, vanaadiumi, kroomi, molübdeeni ja mangaaniga, millede sisaldus sulamis on 2...5%. Titaani ja alumiiniumi sulam, mis sisaldab 50% alumiiniumi on kerge tugev ja temperatuurile 800oC vastupidav. Titaani ja nikli sulamist, milles 50% niklit, saab valmistada vastupidavaid vedrusid. Kuna titaan ei ole mürgine
Al - Mg - Li, Al - Cu - Li, Al - Cu - Mg - Li – ülikerged Uued deformatsiooni- ja vibratsioonikindlad Al-sulamid sisaldavad Be ja Mg, (mõnikord isegi Ge), väga kerged (tihedus 2000 - 2400 kg/m3), ka kuumuskindlad ja eriti hea soojusjuhtivusega, väsimuskindlad - võimaldavad vähendada konstruktsioonide massi kuni 40%. Al-sulameid on väga palju (väga erinevate omadustega) - vormitavad kas survega või valamisega vormidesse, lõigatavad - sageli karastatavad (nagu teras), keevitatavad (Ar atmosfääris) jne. 3.3.1.5. Biotoime Al üldkogus praktil. terve inimese organismis – alla 50 mg. On teada Al sisaldus erinevates kudedes, neist suurem osa sisaldab alla 4 mg Al 1 kg kuivmassi kohta (vaid kopsudes on Al sisaldus 43 mg/kg, sisaldus suureneb vananedes) Vaatamata Al kõrgele sisaldusele keskkonnas, saab organism vaid 2-3 mg seda mikroelementi päevas; see koguneb peamiselt maksa, luustikku ja peaaju hall-ollusesse.
annaabi.ee 
