mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea - valgmiku. Juhul, kui need aknad puuduvad on tegemist pseudobasiilikaga. N: Rooma Peetri kirik, Rooma Basilica Porcia Kapiteel - iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ning kantava osa ehk antablemaani vaheline detail. Kapiteelile toetub talastik, kaar või võlv. Eristatakse kuupkapiteeli, karik-, ja lehtkapiteeli, kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad: dooria, joonia ning korintose stiil. N: Korintose kapiteel General Post Office`il New Yorkis. Kartuss - Vana-Egiptuses on horisontaalsuunas piklikuks venitatud ovaalne raam, mille ühes otsas on vertikaaljoon. Vahel kujutati kartussi ka vertikaalselt nii, et otsajoon jäi alumisse külge.Kartusi kasutamine näitas, et selle sisse
mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina. Amfiteater- vabaõhuteater, Ateenas asus see akropoli jalamil. Vaatajate kohad asusid hobuserauakujuliselt ümber näitemänguplatsi. Pingid tõusid tagant kõrgemale eest olid aga madalamad Kapiteel- Kapiteel on iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ning kantava osa ehk antablemaani vaheline detail. Kapiteelile toetub talastik, kaar või võlv. Dooria stiil- Dooria stiil oli varaseim kolmest Vana-Kreeka (templi)arhitektuuri stiilist. Dooria stiili kasutati 7. kuni 5. sajandil eKr. Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult kaks kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline. Näiteks: Ateena Parthenon,
Skulptuur -ja maalikunst arhitektuuriteenistuses, iseseisvust pole. Arhitektuur: omab palju ühiseid jooni romaani kunstiga. Erinevused tulenevad sellest, et: 1)kirikud võimalikult kõrged ja kiriku kesklööv võib olla kuni 50m. Baltikumi kõrgeim Oleviste kirik, 2)uuendused: 1.hakatakse ehitama roidvõlve, 2.teravkaar, 3.tugi piit ja tugikaar, 4.kimppiilar on poolsammastega kaetud sammas, 5.gooti aken on kaetud maasvärgiga, 3)fassaadil on roos aken. Kaunistus elemendid: 1)gooti kapiteelile kujutatud tseenid, 2)peened ja "pitsilised", 3)tippude kroonideks: ristlillik ja krabi ja fiaal. Hilis gootikas võivad akna kujud olla varieeruvad. Tähtsamad ehitismälestised: 1)Prantsusmaa-Notre-Dame e Pariisi Jumalaema kirik (vana gootika), Chartres: kateolsaal (vitraazid), Reimsi katedraal (küpsgootika) üleni kaetud kõrgreljeefiga, ligi 2500 skulptuuri maja peale. Amiens'i katedraal (Prantsusmaa suurim). 2)Itaalia- gooti aeg kestab lühemat aega kui mujal lõppeb 15.saj
AKROPOL- kreeklaste püha paik, mida seostati paljude müütidega; kõrgeimale kaljule rajatud kindlus. KARÜATIID- Erechtheioni templi ühe eeskoja talastikku kandvad sambad, mis on naise kujuga. KONTRAPOST- poos (skulptuuris), kus keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. HÜDRIA- kolme käepidemega savist veenõu. KAPITEEL- iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ning kantava osa ehk antablemaani vaheline detail. Kapiteelile toetub talastik, kaar või võlv. Eristatakse kuupkapiteeli, karik-, ja lehtkapiteeli, kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad: dooria, joonia ning korintose stiil.
Krüselefantiintehnikas figuurid  puidust sisu, keha jäljendavad osad kaetud elevandiluuplaatidega, riided ja relvad jäljendati kuldplekiga. Kore  vabaplastiline naise kuju. (Vana Kreeka arhailises skulptuuris kasutati ka karüatiididena). Kuros  vabaplastiline alasti noormehe kuju Pinakoteek  ruum kunstiteoste hoidmiseks. Stiilide segu tulemusena sündinud komposiitkapiteel (joonia voluut kapiteeli ülaosas ja korintose kapiteelile omased akantuselehed alaosas). Mausolose järgi hakati paraadlikke haudehitisi nimetama mausoleumideks Meander  paelornament lainjaist või täisnurgi murtud joontest. Nagu laineornament, mis on kandiliseks läinud. Palmett  väljasirutatud käe kujutis lehena, viieleheline (esineb ka kuuelehelisena) motiiv, väga palju kasutati kreeka nõudel. Vaasivormid: Amfora  kõrge, kahe käepidemega (savi)nõu, laia jala ja kitsa kaelaga. Veini hoidmiseks.
vabaõhuteater. Antiikajal etendati Kreekas veinijumala Dionysose auks koorilaule ja näitemänge. Vaatajate kohad asuvad hobuserauakujuliselt ümber näitemänguplatsi. Pingid on tagapool kõrgemad, eespool madalamad. Nt Colosseum Roomas, amfiteates Arles'is ja amfiteater Tarragonas. Amfiteater Arles'is 13) Kapiteel- Kapiteel on iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ning kantava osa ehk antablemaani vaheline detail. Kapiteelile toetub talastik, kaar või võlv. Eristatakse kuupkapiteeli, karik-, ja lehtkapiteeli, kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad: dooria, joonia ning korintose stiil. Nt Korintose kapiteel New Yorgis, Korintose kapiteel New Yorgis 14) Dooria stiil- Kõige varasem Vana- Kreeka sammaste stiil. Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis
säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina. Amfiteater - Juba muistetel aegadel etendasid hellenid veinijumal Dionysose auks koorilaule ja näitemänge. Algul toimusid need vabas õhus või agoraal, peagi aga rajati selleks teatrid. Theatron tähendab kreeka keeles vaatemängukohta. Kreeka teater oli vabaõhuteater. NÄIDE: Colosseum Roomas Kapiteel - iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ning kantava osa ehk antablemaani vaheline detail. Kapiteelile toetub talastik, kaar või võlv.Eristatakse kuupkapiteeli, karik-, ja lehtkapiteeli, kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad: dooria, joonia ning korintose stiil. NÄIDE: Korintose kapiteel General Post Office'il New Yorkis Dooria stiil - varaseim kolmest Vana-Kreeka (templi)arhitektuuri stiilist. Teised kaks olid joonia- ja korintose stiil. Dooria stiili kasutati 7. kuni 5. sajandil eKr. Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus
THOLOS, mis oli väga iseloomulik hellenistlikule perioodile, mis sai Roomlaste seas väga levinuks. Templite juures on oluline templite lõige, mis hakkavad mõjutama arhitektuuri ajalugu pikalt ja põhjalikult kuidas trepiastmestik jaguneb. TEMPLI OLULISED KONSTRUKTSIOONI OSAD: PEAB TEADMA!!! STÜLOBAAT JA KREPIDOMA - trepiastmestiks TÜVES - sambad KAPITEEL - iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ja kantava osa ehk antablemaani vaheline detail. Kapiteelile toetub talastik, kaar ja võlv. ARHITRAAV - friisi alla jääv palgivöö. Tegemist on kasett laega, kus on palgid üksteise peale risti laes pandud.TRIGLÜÜF on palgi ots, mis laest paistab friisi all. METOOP on palgi vahe mis friisi alt paistab. FRIIS on katuse alune TÜMPANON on katus On siis 3 eshitusstiili, ehtiussüsteemi: DOORIA, JOONIA ja KRONTOSE ORDER. Dooria order tunnuseks on, et sambal puudub alumine baas, see toetub lihtsalt, katuse konstruktsioon on lihtne
Vaatajate kohad asusid hobuserauakujuliselt ümber näitemänguplatsi. Pingid tõusid tagant kõrgemale eest olid aga madalamad. Jutud räägivad et ülikud olid ees orjad taga. See seepärast et orjade hais kõrgemal ja tagareas ei jõudnud nii ülikuteni. Näiteks: Colosseum Roomas, Amfiteater Arleses, Amfiteatri varemed Tarragonas. KAPITEEL - iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ning kantava osa ehk antablemaani vaheline detail. Kapiteelile toetub talastik, kaar või võlv.Eristatakse kuupkapiteeli, karik-, ja lehtkapiteeli, kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad: dooria, joonia ning korintose stiil. Pildil Korintose kapiteel General Post Office`il New Yorkis. Võib ka näha Keila kultuurimaja sammaste ülaosas ja kiriku aias. DOORIA STIIL - varaseim kolmest Vana-Kreeka (templi)arhitektuuri stiilist. Teised kaks olid joonia- ja korintose stiil
docstxt/.txt
 Atikas levis joonia stiil hilja ja seal väikesed templid. Kõige sagedamini antidega tempel, prostüül ja amfiprostüül.  Idas valitseb sammastega ümbritsetud templitüüp. Aasia ehitiste sambad tavaliselt saledamad kui Atikas.   Entablement - talastik  Nummised - üksteise peale asetatud osad, mis moodustavad tüvese. Tüvese ülemises osas on lõige, mis moodustab ühes mõne võruga ülemineku kapiteelile.  Kasutati värvimist (lagi, sima)  Põhiplaan: enamasti pikikülgedel kahekordne otskülje sammaste arv pluss 1 (6 ja 13, 8 ja 17)  Tavalisem kuuesambaline front  Samba kõrgus võrreldes jämedusega varieerub  Samba kõrguse mõõtühikuks on pool tema läbimõõdust alumises osas (moodul)  Interkolumnium - sammaste vahemaa (12-32 moodulit)
14)Amfora - oli Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. 15)PROPORTSIOON  terviku ja temaüksikute osade suursuhted KOMPOSITSIOON  esemete paigutus KARNIIS  katuseäär(alt poolt), horisontaalne FRIIS  horisontaalne kaunistatud riba, tavaliselt lae all, maja katuse ääre all KAPITEEL  iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ning kantava osa. Kapiteelile toetub talastik, kaar või võlv. Eristatakse kuupkapiteeli, karik-, ja lehtkapiteeli, kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad: dooria, joonia ning korintose stiil. Vara-kristlik kunst 1. Millal tekkis ristiusk ja kus? 2. Mille poolest erines ristiuks senistest usunditest? 3. Kes ja millal kuulutas ristiusu lubatuks? 4. Milliste sümbolitega tähistati Jesus-Kristust? 5. Mida tead raamatukunsti algusest? 6
oletada, et kui varasemal perioodil valitsesid palee-ehituses suhteliselt jäigad vormid, siis 14. sajandist alates hakati ka profaanehitustes kasutama palju kaaristu motiivi, mis ehitusele kergust lisas. Sisekujundus. Bütsantsi kirikute ehitamisel pöörati tähelepanu mitte niivõrd eksterjöörile kui interjöörile. Kuppelbasiilika siseruumis vallandus ääretus ja seletamatus. Seinu, kupleid, poolkupleid ja võlve katsid ornamentaalsed mosaiigid. Uudseks elemendiks olid talumid - samba kapiteelile paigutatud rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Figuraalsed mosaiigid olid suurejoonelised, pidulikult ranged ning kuldsel taustal. Piibliteemade käsitlus anti rangetes ikonograafilistes skeemides, kus kirikute uhke ja salapärane interjöör pidi kinnitama jumala vägevust. Kirikute sisekujunduses kasutati ka poolvääriskive ning marmorit. Põrandad olid laotud värvilise marmormosaiigina. Alates 13.sajandist hakati kirikud järjest enam kaunistama freskodega. Bütsantsi
Kui osa avaarmatuurist katkestatakse enne tuge, tuleb seda arvesse võtta piirtasakaalu võrran- di koostamisel. Joonis 9.18 Kahes suunas töötava plaadi konstrueerimine Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 132 9.4 Punkttoetusega plaadid (seenlaeplaadid) 9.4.1 Üldandmed Kuni 40.-ndate aastateni kasutati seenlagesid peamiselt mitmekorruselistes tööstushoonetes. Toetuspinna suurendamiseks toetus plaat posti kapiteelile [joonisel 9.19 (2) ja (3)]. Hiljem hakkasid ka teiste hoonete elamute, büroode, kaupluste vahelagedena levima punkttoetu- sega plaadid (1). Joonis 9.19 Punkttoetusega ja seenlaeplaadid Punktoetusega vahelae eelised: konstruktiivse skeemi lihtsus; suhteliselt suur vabadus ruumi planeerimisel; võimalus loobuda kandevseintest (ka hoone perimeetril); teostamise lihtsus. Puudused: suur betooni ja armatuuri kulu;
(surmajumal), hiljem Abydoses, kus ta asub seni "läänepoolsetest esimesena" austatud ja allilma valitsenud surnutejumala kohale. Sellepärast on vaja temast jutustada juba praegu. Osiris on pärit Dedust (kreeka keeles  Busiris), kus teda kummardama hakati  oletatavasti kui hämarast eelajaloost pärit kuningat, kelle surma ümber põimus terve müüt. Tema kultusekeskused asusid Abydoses ja Philaes. Kodulinnas Dedus kujutatakse Osirist kapiteelile toetuva sambana. Sümbol, mis hieroglüüfkirjas tähendab "kestma". Surm "kestab". Kui Osirist ka piltlikult kujutati, siis rohelise näoga muumiana. Sest ta elab ja haljendab. Peas on tal vaaraokroon, käes aga võimusümbolina karjakepp ja lehvik.(Osirise kultusest ja müüdist  hiljem). Atumi ilmumiskujuks peeti skarabeust. Teda kujutati mehe- ja maokujulisena. Demiurg Atum seisis Heliopolise üheksainsuse (enneaadi) eesotsas.
annaabi.ee 
