32. üldine poorsus - näitab nii struktuuriagregaatidesiseste kui ka -vaheliste pooride summaarset osakaalu lasuvustiheduse ja tahke faasi tiheduse põhjal. 33. kapillaarne poorsus - mulla poorsuse osa, mis esineb kapillaarsete õõntena, kus kapillaarjõudude toimel hoitakse mullas kinni vett. 34. mittekapillaarne poorsus - tavaliselt hoiavad ainult õhku, sest vesi gravitatsioonijõul valgub minema. 35. seotud veega täidetud poorsus; • liikumatu kapillaarveega täidetud poorsus - leitakse kapillaarsidemete katkemise veemahutuvuse ja taimede närbumisniiskuse põhjal. • raskesti liikuva kapillaarveega täidetud poorsus - taimede bioproduktsiooni seisukohalt tähtis, sest see näitab taimede poolt keskmiselt omastatavat ja suhteliselt püsivat mulla veevaru, mille esinemise korra lsaadakse maksimaalne saak. • Kergesti liikuva kapillaarveega täidetud poorsus - võetakse taimede veega varustatuse
lasuvustihedus, - Dm.- Mg/m3 on 1m3 rikkumata ehitusega mulla absoluutkuiv mass poorsus- mulla näitaja üldine poorsus- Pü- % pooride summaarne osakaal üldmahust kapillaarne poorsus- poorusse osa, mis esineb kapillaaridena, kus vett hoitakse kapillaarjõuga mittekapillaarne poorsus- poorsuse osa, kus vett hoitakse gravitatsiooni jõuga seotud veega täidetud poorsus- Ps %- liikumatu- , raskesti omastatava ja omastatava kapillaarveega täidetud poorsus; aeratsioonipoorsus, eripind,- Ep m2/g- massi või ruumala ühikut mulla tahkete osade summaarne välispind m2 eripinnaindeks- IEp- näitab mulla teatud kihi tahkete osakeste summaarse eripinna suhet pindalasse veepotentsiaal- vee termodünaamiline näitaja, mis iseloomustab vee vaba energia sisaldust ja vee võimet teha tööd Seotud vesi mullas jaguneb kaheks: keemiliselt seotud vesi, - mullas savi min ja huumuse koostises
mulla veemahutavus: näitab kui palju vett suudavad mulla veepoorid kinni hoida ja mahutada maksimaalne e. täielik veemahutavus: näitab maksimaalset veemahutavust mullas, mida poorid suudavad kinni hoida kapillaarne veemahutavus, väliveemahutavus: näitab suuurimat seotud ja rippuva kapillaarvee hulka, mida mulda suudab kinni hoida kapillaarvee katkemise veemahutavus: on mulla veesisaldus, mille juures rippuva kapillaarveega täidetud kapillaari mingisse ossa tungib õhk, mistõttu kapillaarvee liikumine mullas katkeb omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus: iseloomustab taimede poolt omastavate vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida vee imendumine: filtratsioon on vee aeglane liikumine pinnases filtratsioonikoefitsient: on kivimite ja pinnaste veeläbilaskvust iseloomustav suurus. Veejuhtivus:
Tegemist on ülaveega, mis asetseb lokaalsel veerpidemel. Aeratsioonivöös esineb vesi auruna, mille molekulid võivad olla pinnaseosakestega mitmeti seotud. Vaba vesi ehk gravitatsiooniline vesi võib olla kapillaarne rippuv vesi , kapillaarvesi ja vaba vesi mis moodustab pinnasevee või survelise ehk arteesiavee. Füüsikaliselt seotud vesi (hügroskoopsus- ja kilevesi) tekib kivimiosakeste pinna ja veemolekulide vahelise vastastikulise mõju tagajärjel. Kapillaarveega on seotud mitmesugused probleemid teedeehituses meil ja muldade sooldumisega niisutatavatel kõrbealadel. Kapillaarjõud töötavad pumbana tõstes vett maapinnale kus ta siis külmub või toob sooli maapinnale. Selle vältimiseks on vajalik hoida pinnasevee tase nii sügaval, et kapillaarvesi ei saaks pahandust teha. Paluks mitte segamini ajada termineid pinnavesi ja pinnasevesi. Pinnavee all mõistetakse kõiki veekogusid: jõed, järved , tiigid, kraavid jne. Pinnasevesi
Maksimaalne adarbtsiooniniiskus- suurim veehulk, mida muld suudab veearust adsorbeerida, alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures( muld kuiv) Maksimaalne hügroskoopsus- suurim veehulk, mida muld suudab veearust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust 94% Närbuspunkt niiskus- on mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad Kapillaarvee katkemise niiskus- rippuva kapillaarveega täidetud kapilaari mingisse ossa tungib õhk. Esineb liivsavides Väliveemahutavus- suurim rippuva kapillaarvee hulk, mida muld suudab kinni pidada. Liivades 12% ja savides üle 23% Kapillaarne veemahutavus- kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk Täielik e. Maksimaalne veemahutavus- suurim vee hulk,mis mullas võib leiduda. Kõik poorid on veega küllastunud 36
Wmaks=(Pü:Dm)+0,44Wmh Taimede poolt kergesti omastatav vesi moodustab selle osa mulla veest, mis ületab väliveemahutavuse (WmaksWv). Kuna see vesi allub automorfsetes muldades gravitatsioonile, siis on see vesi mullas väga liikuv ja vähepüsiv. Tavaliselt on põuakartlikes ja parasniisketes muldades see osa mulla pooridest täidetud õhuga. Kõrge põhjaveeseisuga liigniisketes muldades tuleb aga taimede veega varustamisel arvestada ka kergesti liikuva veega ehk nn. toetuva kapillaarveega (WkWv). Et taimed oleksid optimaalselt vee ja õhuga 27 varustatud, peab mulla veesisaldus olema väliveemahutavuse ja kapillaarvee katkemise niiskuse piires (WvWkk). Taimede veega varustatuse seisukohast on oluline teada, milline on konkreetse mulla aktiivveemahutavus ehk omastatava vee diapasoon (OVD). See näitaja kajastab taimede
44. Taimede poolt omastatav vesi. Taimede poolt kergesti omastatav vesi moodustab selle osa mulla veest, mis ületab väliveemahutavuse (WmaksWv). Kuna see vesi allub automorfsetes muldades gravitatsioonile, siis on see vesi mullas väga liikuv ja vähepüsiv. Tavaliselt on põuakartlikes ja parasniisketes muldades see osa mulla pooridest täidetud õhuga. Kõrge põhjaveeseisuga liigniisketes muldades tuleb aga taimede veega varustamisel arvestada ka kergesti liikuva veega ehk nn. toetuva kapillaarveega (WkWv). Et taimed oleksid optimaalselt vee ja õhuga varustatud, peab mulla veesisaldus olema väliveemahutavuse ja kapillaarvee katkemise niiskuse piires (WvWkk). Taimede veega varustatuse seisukohast on oluline teada, milline on konkreetse mulla 45. Aktiivveemahutavus. Eesti haritava maa OVD. See näitaja kajastab taimede poolt omastatava vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida. Parasniisketes ja põuakartlikes
Põhjaveega ühenduses olevat kapillaarvett nimetatakse toetuvaks kapillaarveeks. Tavaliselt tekib rippvesi sademeteveest ja toetuv kapillaarvesi põhjaveest. Kapillaarvesi liigub niiskemast keskkonnast kuivema poole. Mida suurem on niiskuste vahe, seda kiiremini vesi liigub, kusjuures voolu suunas kiirus väheneb. Vertikaalsuunas tõuseb kapillaarvesi kõrguseni, kus kapillaarjõud on tasakaalustatud veesamba raskusega. Mullakihti, mille poorid on täidetud kapillaarveega, nimetatakse kapillaarvöötmeks. Gravitatsioonivesi on raskusjõule alluv vesi mullas. Kapillaarjõud seda vett mullaosakestega enam siduda ei jõua, mistõttu gravitatsioonivesi liigub mullas oma raskuse tõttu allapoole. Gravitatsioonivesi liigub suuremates, nn. mittekapillaarsetes poorides. Kui gravitatsioonivesi jõuab vettpidava kihini, jääb ta sellele peatuma ja täidab kõik mullapoorid. Sellel sügavusel, millest allpool on kõik mullapoorid veega täidetud, on
laienduseni. Kui aga selline toru täita veega, sulgeda ülemine ots ja asetada otsapidi vette, siis pärast otsa avamist langeb veetase ühtlase jämedusega torus olevale kõrgusele. Taoline olukord pinnases tekib sadevete imbumisel pinnasesse vi veepinna alandamise järel. Seepärast ei teki pinnases kindlat nivood, milleni kapillaartõus ulatub. Teatud Maapind Osaliselt küllastunud sadeveega Kaevik Osaliselt küllastunud kapillaarveega Täielikult küllastunud kapillaarveega Vaba veepind Täielikult küllastunud pinnaseveega Joonis 3.9 Pinnasevee tsoonid kõrguseni üle veepinna on pinnas kapillaarsuse tõttu veega küllastunud. Selle peal asub tsoon, kus poorid on osaliselt täidetud (joonis 3.9). 36 Praktilisest kogemustest lähtudes on kapillaartõusu kõrgus olenevalt pinnaseliigist
Mida peenem (savisem) on muld, seda suuema osatähtsusega on 3 ja 4 mulla kogu veemahtuvusest, aga seda suurem on ka mulla kogu veemahtuvus. Mida kapillaaride rikkam on muld, seda kasutatavam on mulla veevaru. Väga jämedateraline muld võib sisaldada praktiliselt ainult gravitatsioonivett, seetõtu varub väga vähe vett (liivmuld). Taimede optimum mulla vee sisaldus on 60-70%. Optimaalne muld on selline, kus kapillaarvett on mullas palju, aga muld pole küllastunud kapillaarveega (veemahtuvus 100%), ka juured vajavad O2 hingamiseks. Eri taimeliikidel see erinev, vesiroosil opt 100%, kaktusel võib olla ka 20-30%. 7. Vee omastamise tingimused taimel. Närbumispunkt. Vee hulk sõltub veel sellest, milline pooride suuruse jaotus. Liivmullas see jaotus üsna ebaühtlane, veepot langus suurema mulla veesisalduse korral järsk. Savimulla kogu veemahtuvus üsna suur ja kuna pooride suuruse jaotus pole nii ebaühtlane, pole veepot langus nii järsk. Kui veepot langeb alla 1
liigniisketes tingimustes redutseerimisprotsessid Oksüdeerumine FeO Fe2O3(toimub hapniku liitmine ja elektroni loovutamine) Redutseerimine Fe2O3FeO (toimub hapniku loovutamine ja elektroni liitmine) Fe2O3 ei lahustu mullavees(va. tugevalt happelises keskkonnas) ja sadestub seetõttu mullaprofiilis, tekivad roostelaigud ja punakaspruuni tooniga horisondid. FeO lahustub vees ja tõusva kapillaarveega kantakse ülespoole, alumistes horisontides toimub värvuse muutus. Savimineraalid põhjustavad sinakashalli(roheka) värvuse, tekivad gleilaigud või alumistes horisontides sinakashall gleihorsont. 42. Redokspotentsiaal, redoksindeks. Redokspotentsiaal (Eh): Iseloomustab oksü.-redu. reziimi vahekorda mullas. Mõõdetakse millivoltides. 16 Kui Eh on alla 200, siis ülekaalus on redu. prtotsessid. Enamatsi on redutseerunud
Põhjaveega ühenduses olevat kapillaarvett nimetatakse toetuvaks kapillaarveeks. Tavaliselt tekib rippvesi sademeteveest ja toetuv kapillaarvesi põhjaveest. Kapillaarvesi liigub niiskemast keskkonnast kuivema poole. Mida suurem on niiskuste vahe, seda kiiremini vesi liigub, kusjuures voolu suunas kiirus väheneb. Vertikaalsuunas tõuseb kapillaarvesi kõrguseni, kus kapillaarjõud on tasakaalustatud veesamba raskusega. Mullakihti, mille poorid on täidetud kapillaarveega, nimetatakse kapillaarvöötmeks. Kapillaarvöötme tüsedus ja vee tõusu kiirus olenevad mulla lõimisest. Peeneteralises pinnases võib kapillaartõusu kõrgus ulatuda 3...4 m-ni, jämedateralises ainult 0,2...0,3 m-ni. Kapillaarvee liikumist mõjutavad ka temperatuur ja mulla niiskus. Mida kõrgem on mulla temperatuur ja niiskus, seda kiiremini vesi liigub. Kuivas mullas takistab ka õhk kapillaarvee liikumist. Ka mulla struktuur avaldab siin oma mõju. Sõmera struktuuriga mullas
vettpidava kihini, jääb ta sellele püsima ja küllastab vettpidaval kihil oleva mullakihi mullapoorid. Sellel sügavusel, millest allpool on kõik mullapoorid veega täitunud, on hüdrostaatiline rõhk võrdne atmosfäärirõhuga. Seda tasakaalustatud nullrõhunivood nimetatakse põhjavee pinnaks ja sellest pinnast sügavamale jäävat gravitatsioonivett põhjaveeks. Põhjavesi ei moodusta mullas nähtavat nivood, vaid on tihedalt ühenduses sellest ülespoole jääva kapillaarveega. Põhjavesi võib üle minna kapillaarveeks ja rippuv kapillaarvesi tõsta põhjavee pinda. Kui kaevame maasse augu, mille põhi ulatub nullrõhust allapoole, on põhjavee pind nähtav. Sellisesse auku nõrgub vesi ja kui veepind augus enam ei tõuse, on hüdrostaatiline rõhk tasakaalustunud atmosfäärirõhuga. Augus olev veepind näitabki põhjavee sügavust. Kui gravitatsioonivesi on loikudena maapinnal, nimetatakse seda pinnaveeks. Kui
annaabi.ee 
