Kõrbetüüp Iseloomustus Savikõrb Savikas, tihe muld ja muutlik veereziim. Kevadel pindmised kihid liigniisked, tekivad ajutised vooluveekogud. Suvel aurab vesi kapillaarselt ära, kuivades tekib takõrr ehk koorikuline savikas pinnas. Peamine eluvorm on poolpõõsas- puju, mille alumine osa on puitunud ja moodustab suurema osa ta biomassist. Maapind soolakas, suvel võib praguneda ja klaaskõvaks kuivada, lahti kooruda. Lössikõrb Kohtades, kus leidub mäestikest valja uhutud peeneteralist materjali. Löss on ühtlane peen tolmjas liivsavi , mis on kohale kantud jõgede ja tuule tegevuse tagajärjel
välispind läbipuhumise vältimiseks tihendada kas pahteldamise või krohvimisega. Eriti oluline on teha krohvitööd ukse- ja aknapaledel ning seda soovitavalt enne lengide paigaldamist. Külmakindlus Tänu kergbetooni poorsusele ja keraamilisele täitematerjalile on plokkidel tagatud head külmakindluse omadused. Külmumise korral on niiskusel piisavalt ruumi jääkristallide tekkimiseks. Plokid dreenivad vaba vett, sest poorideväline ruumala on läbitav ja kapillaarselt mitteimav ning sisemine pooride ruumala on suletud. See teeb plokid külmakindlaks tingimusel, et plokid ei asu vees. Fibo plokkide külmakindlus on 50 tsüklit. Veeimavus ja niiskusesisaldus Fibo plokid imavad vett väga vähesel määral ja selle põhjuseks on materjali jämepoorne struktuur, mis ei võimalda niiskusel kapillaarselt levida. Suhtelise niiskuse 90-95% juures on plokkide veesisaldus ca 6,5% kaalust. Plokkide vähese veeimavuse tõttu on müüri- ja
täidab ka hüdroisolatsiooni funktsiooni. Seda tüüpi hüdroisolatsiooni nimetatakse ka “valgeks vanniks”, kuna kasutatav tsement on heleda värvusega. * Pinnasega kokkupuutuvate tarindite kaitseks kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni: niiskust tõkestav; rõhuvaba ehk mittesurvelist vett tõkestav; rõhulist ehk survelist vett tõkestav. Veekoormused * Pinnaseniiskus on pinnases olev kapillaarselt seotud, kapillaarjõudude mõjul liikuv vesi. Koormusjuhtumist “pinnaseniiskus” saab ainult sel juhul rääkida, kui hoone alune ning selle vahetu ümbrus on täidetud vett mittesiduva materjaliga. Eelduseks on, et vett mittesiduva materjaliga täidetud pinnas laseb vett kiiresti läbi kuni põhjaveeni. Selleks peab pinnase veeläbilaskevõime olema vähemalt 0,01 cm/s (liiv, kruus). Pinnaseniiskusega tuleb alati arvestada.
Hetkel Eesti ehituspoodides on põhimõtteliselt müügil kuue erifirma ehituskivi. Müürikividest tuntuimaks võib pidada Weberi kuulsat fibo kergkruusplokki. Fibo plokid koosnevad Leca kergkruusast ning sideaineks on kasutatud tsementi. Tänu kergbetooni poorsusele ja keraamilisele täitematerjalile on plokkidel tagatud head külmakindluse omadused. Fibo plokid imavad vett väga vähesel määral ja selle põhjuseks on materjali jämepoorne struktuur, mis ei võimalda niiskusel kapillaarselt levida. Kuna tegu on kaalult kerge materjaliga, siis paraku Fibo plokkseinte müraisolatsiooni näitajad ei ole sama head, kui raskest betoonist plokkseintel (nt. Columbia-kivi). Tänu Fibo plokkide jämepoorsele struktuurile ja suhteliselt madalale soojusjuhtivusele on Fibo müüritisel väga kõrge tulepüsivus. Fibo plokki hind jääb vahemikku 0,90 - 2,68. AEROC Classic plokid on valmistatud poorbetoonist kuivtihedusega 425 kg/m³ ja survetugevusega fb=3,0 N/mm² (3 MPa)
Tallus-taimkeha, mis ei ole eristunud lehtedeks ja varteks.Täidab nii lehtede kui varte funktsiooni. Risoidid-kinnitusfunktsiooni täitvad niitjad ,,juured". Miks samblad ei saa kasvada suureks? V: Vesi liigub koos selles lahustunud ainetega sammaldes aeglaselt, neil pole juhtkimpe. Vähe võimalusi reguleerida vee aurumist. Pole puitunud rakukestaga tugikudesid, mis võimaldaksid varsi püsti hoida. Kuidas liigub sammaldes vesi? V: Imavad kogu keha pinnaga, kapillaarselt. Vee liikumine toimub pindmiselt. Kuidas samblad levivad? V: Vegetatiivselt, talluse või varre harunemise teel, äramurduvate lehetippudega. Suguliseks paljunemiseks vajavad samblad vett, sest viburitega isassugurakud saavad emassugurakkudeni jõuda vaid veekeskkonnas. Tunnused: *puuduvad õied *puuduvad juured *puuduvad juhtsooned *puuduvad tugikoed *tundlikud saastasuse suhtes. Jaotuvad kolme hõimkonda: kõdersamblad ja helviksamblad, millel ei ole eristunud lehti, tallustaimed
hüdroisolatsiooni funktsiooni Seda tüüpi hüdroisolatsiooni nimetatakse ka ,,valgeks vanniks" kuna kasutatav tsement on heleda värvusega. Pinnasega kokkupuutuvate tarindite kaitseks kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni -niiskust tõkestav -rõhuvaba ehk mittesurvelist vett tõkestav -rõhulist ehk survelist vett tõkestav Pinnaseniiskus Pinnaseniiskus on pinnases esinev kapillaarselt seotud vesi Mittesurveline- mittesurveline vesi on tilk- või vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnale hüdrostaatilist rõhku Surveline vesi survelise veega on tegimist siis, kui vesi jääb osaliselt või ajutiselt vendamendi küljele seisma või asub hoone alaosa põhjavees Lubikrohv võib valesti juhitud vihmavee puhul imada endasse niiskust ja hakata ajapikku maha kukkuma Seega tuleb lubikrohvi puhul tähelepanelikult ära juhtida vihmaveed ning
Kõigi nende niiskusallikatega tuleb arvestada valides konstruktsiooni ja ehitusmaterjale. Valides sobivat hüdroisolatsiooni tuleb lisaks neile niiskusallikatele veel ka arvesse võtta ruumi eripära ja kasutusvaldkonda. Väline õhuniiksus on alati olemas ja vastavalt aastaajale ja sademete rohkusele on see erinev. Sellest on pikemalt räägitud ,,Absoluutse ja suhtelise õhuniiskuse" pealkirja all. Vee kandumine läbi piirdetarindi toimub järgmistelt: 1) vee transport läbi pragude 2) kapillaarselt läbi pragude ja pooride, mis on hüdrofiilsete pindadega, kus tän kõrgele suhtelisele õhuniiskusele (>45%) on kapillaartõus võimalik; 3) pinnadifusiooni tõttu hüdrofiilsete pindade kaudu, mis on võimali suhtelise niiskuse erinevuste tõttu; 4) veeauru difusioon konstruktsioonides; 5) voolavas õhus sisalduva veeauru edasikandmine on tingitud õhurõhkude erinevusest. Pinnavett ei tohi segamini ajada pinnaseveega. Pinnavesi on vesi, mis voolab maapinnalt hoone
konstruktsioonide tugevus ja kestvus. Vundamendi ja keldrikonstruktsioonide isoleerimiseks kasutatakse mittemädanevaid materjale. Hüdroisolatsioon peab olema pidev ja tihe. Pinnases või tarandis paikneva hüdroisolatsiooni tööiga ei tohi olla ehitise tööeast lühem. Tarandi kujundamisel tuleb vältida ka tema niiskumist veeauru tiheduse mõjul. Selle ohu vältimiseks võib kasutada auruisolatsiooni või tarandi õhutamist. [4] 1.1 Veekoormused Pinnaseniiskus on pinnases olev kapillaarselt seotud, kapillaarjõudude mõjul liikuv vesi. Koormusjuhtumist "pinnaseniiskus" saab ainult sel juhul rääkida, kui hoone alune ning selle vahetu ümbrus on täidetud vett mittesiduva materjaliga. Eelduseks on, et vett mittesiduva materjaliga täidetud pinnas laseb vett kiiresti läbi kuni põhjaveeni. Selleks peab pinnase vee läbilaskevõime olema vähemalt 0,01 cm/s (liiv, kruus). Pinnaseniiskusega tuleb alati arvestada. [5]
6 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST Hüdroisolatsiooni alla käivad kõik abinõud, mis aitavad vee sattumist ehituskonstruktsiooni takistada. Hüfroisolatsioon koosneb ühest või mitmest kihist, mis moodustavad uue konstruktsioonielemendi - vee eest kaitsva pinnakihi. Hüdroisolatsioonile võib mõjuda kolm veekoormust: pinnaseniiskus, mittesurveline vesi ja surveline vesi. [5] Pinnaseniiskus on pinnases esniev kapillaarselt seotud vesi. Pinnaseniiskusest saab ainult sel juhul rääkida, kui hoonealune ning ümberringi on vett mittesiduva materjaliga (liiv, kruus) täidetud. Eelduseks on, et vett mittesiduva materjaliga täidetud pinnas laseb vett hästi kiiresti läbi kuni põhjaveeni välja. Tähtis on, et sellises pinnases ei jääks vesi suuremate sademete puhul seisma. [5] Mittesurveline vesi on tilk- või vedelala kujul olev vesi, mis ei tekita pinnale hüdrostaatilist rõhku.
Tekkiva huumushorisondi täpsem iseloom sõltub paiga ökoloogilistest tingimustest. 61. Leostumine. On mulla karbonaatide lagunemine ja lagunemisel moodustunud veeslahustuvate soolade väljauhtumine mullast või ümberpaiknemine alumistesse mullakihtidesse. Leostumisele allunud mullakihi sügavust näitab mulla kihisemise ülemine piir. Vastandprotsessiks on küllastumine kaltsiumist. 62. Küllastumine. On lubiainete välja settimine mullaprofiili ulatuvast kapillaarselt tõusvast kaltsumkarbonaadi rikkast karedast mullaveest ja akumulleerumine mulla tahketele osadele, mille tulemusena moodustuvad lubiainete kogumid või terved horisondid. Põhimõtteliselt leostumise vastandprotsess. 63. Muldade klassifikatsiooni põhimõtted. Muldade klassifikatsiooni põhiline ülesanne on nende rühmitamine kindla süsteemi järgi. Et muld on tekkinud pika aja vältel mitmesuguste tegurite, tingimuste ja protsesside koosmõjul,
peamiseks veega varustajateks – kapillaarne tõus tagab vee jõudmise juurestikupiirkonda. 15 Kapillaarvee tõusu kõrgus on erinevates pinnastes erinev. Peeneteralistes looduslikes muldades võib see tõusta 3 … 4 meetrit, jämedateralistes kasvupinnastes aga kõigest 25 … 30 sentimeetrit. Haljasaladel kasutatavates tehislikes kasvupinnastes mõjutavad kapillaarselt liikuva vee mahtu lisaks kapillaaride mahule ja iseloomule veel ka koostisosakeste pinna eripära ning vee pindpinevus. Kasutades sobivaid pinnasekomponente on võimalik reguleerida kapillaarsust selliselt, et kapillaarne tõus altkastmissüsteemide kaudu antavast veest oleks tagatud. Vee kapillaarset tõusu mõjutab ka pinnase temperatuur: vee liikumine kiireneb temperatuuri tõustes. Kasvupinnases olevate kapillaarsete pooride maht, pinnase veehoidevõime ja veeläbilaskvus on
setete poorides, lõhedes ja teistes tühemetes. Ta moodustub maasse imbuvaist sademetest ja pinnaveest, samuti kivimites olevast ning magmast eralduvast veeaurust (juveniilne vesi). Põhjavesi liigub raskusjõu mõjul jõgedesse, järvedesse ja meredesse. Põhjavee liikumine on tavaliselt aeglane: kruusas ja liivas on liikumiskiirus harilikult kuni 10 m ööpäevas. Sademete imbumist põhjavette läbi aeratsioonivööndi nimetatakse infiltratsiooniks. Põhjavee pinnalt tõuseb vesi kapillaarselt ja moodustub kapillaarvöönd. Kapillaartõusu kõrgus on seda suurem, mida peenemad on poorid. Jämedateralisel liival on see vaid 2...3 cm, peeneteralisel liival kuni 120 cm, saviliival 120...350 cm, savil 650...1200 cm. Kui põhjavesi asub sügaval ja puud transpiratsiooniks põhjavett otseselt ei kasuta, võib metsa mõjul põhjaveetase tõusta (pindmine äravool väheneb ja infiltratsioon suureneb). Põhjaveetase tõuseb eriti siis, kui metsa mõjul suureneb pinnase
niiskusest põhjustatud terviseriski likvideerimine; ruumide küttekulude vähendamine; soklikorruse ruumide väärtustamine, andes neile uue kasutustarbe. Maapinnast väljaulatuv sokliosa on mõjutatud alljärgnevast veekoormusest: perioodiline sademevesi (talvisel perioodil sokli vastas oleva lume sulamisvesi); maapinnalt põrkuv sademevesi ja sellega kaasnev pinnaosakeste väljauhtumine; maapinnaga kokkupuutuvast soklikonstruktsioonist kapillaarselt imenduv vesi; hügroskoopsed soolad; kondenseeruv vesi sokliosa sisepinnal; täiendav märgunud konstruktsiooni lagundav külmatsüklite vaheldumine; niiskes keskkonnas arenevad bioloogilised mõjurid (vetikad, sammal jne.), mis ei lase konstruktsioonil välja kuivada ja lagundavad oma juurestiku ja niidistikuga pinnakihti. 2.5.3 Vundamentide, soklite ja keldripõrandate peamised probleemid
annaabi.ee 
