·lokaaltoonid, mõjutas Norra arhitektuuri viikingitega · ''Kosilased'' · ''Allmaa hobune'' Soome ·kunst vaimse vastupanu vahend, innustas Karjala ·arhitekt E. Saarinen ·Helsingi raudteejaam ·''Suur-Tallinna'' projekt ·arhitekt L. E. Sonck ·Tampere kirik ·eeskujuks soome puitarhitektuur ja keskaegne maakirik ·tahutud kiviblokkidest massiivsed hooned, nurgeline ornamentika, taimemotiivid, muinasjutulised elukad ·A. Gallen-Kallela ·''Kalevala'' ja ''Kanteletar'' peamine temaatika ·rahvusluulemaailm vajab ornamentaalsemat, tundeküllasemat ja jõulisemat stiili ·''Kullervo needimine'' ·''Lemminkäise ema'' ·''Sampo kaitsmine'' ·H. Simberg ·käsitles rahvaluule tõsisemaid teemased ·''Haavatud ingel'' ·''Surma aed'' Venemaa ·rühmitus ''Mir iskusstva'' juugendstiil ja sümbolism ·liige N. Roerich ·Vana-Vene legendid, varjaagid ·idamaa-aineline sümbolism kuulsus ·''Meretagused külalised''
kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid ning võttes omaks ka rahvusvahelise juugendstiili mõjusid, ehitasid rohmakalt tahutud kiviplokkidest massiivseid hooneid. Sageli kaunistas neid nurgeline ornamentika, millesse põimiti taimemotiive ja muinasjutulisi elukaid. Saarineni tuntumaid töid on Helsingi raudteejaama hoone ning Sonckil Tampere toomkirik. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika AKSELI GALLEN KALLELA (18651931) loomingule. Olustikurealistina alustanud kunstnik lahendas mõned eepose teemad realismilähedaselt, kuid leidis varsti, et rahvaluulemaailm vajab tinglikumalt, ornamentaalsemat, aga ka jõulisemat ja tundeküllasemat stiili. Selle loojana saavutas ta üldrahvaliku tunnustuse. A.GallenKallela tõsise, isegi pateetilise meeleoluga kunstile lausa vastandlik on HUGO SIMBERGi (18731917) looming
Norralane GERHARD MUNTHE lõi originaalse rahvusliku kujundusstiili, mis toetus viikingiaja rahvakunstile. Akvarell, stiil oli tasapinnaline inimeste/esemete siluettid olid kujutatud väga tinglike, üldistatud ja nurgeliste kontuuridega ning lokaaltoonidega (Kosilased, Allmaa hobune). Arhitektid ELIEL SAARINEN ja LARS ELIEL SONCK kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika AKSELI GALLEN-KALLELA (Leminkäise ema, Kullervo needmine, Sampo kaitsmine) loomingule. Talle oli vastandlik HUGO SIMBERG (Haavatud ingel, Surma aed) käsitles tõsiseid teemasi veidravõitu fantaasia ja ja nurka huumoriga. Peterburis kujundes rühmitus ,,Mir iskusstva", mille liige oli NIKOLAI ROERICH (Meretagused külalised). Põhiliselt sümbolistlik oli norralane EDVARD MUNCH (Madonna, Eluring, Tütarlapsed sillal).
Kreeka keeles. Üle kõige oli Sibeliusele inspiratsiooniks poeet J.L.Runeberg ; paljud Sibeliuse parimate laulude autor on Runeberg. Paljude allikate poolt on pandud kokku ,,pingerida", mis näitab summaarselt, palju on Sibeliuse laule kindla poeedi sõnadele kirjutatud : Runeberg (30), Tavaststjerna, Rydberg, Josephson 17 (10), Topelius (7), Fröding, Grippenberg (5),Kalevala (6) ja Kanteletar (4). Lisaks on loonud laule ka järgmiste poeetide sõnadele : Wechsell, Karlfeldt, Schybergon, Leino ja Maesterlinck. Libretodes on Sibelius alati pari kujutamas loodust. Armastuslaulude seadedest on vaid vähesed edukad, erandiks on leitud Till Frigga. Kõige tavalisemad teemad sisaldavad loodust- aastaajad, päev ja öö juubelihümnid, huumor, rõõm armastusest, leinamine, surma ootamine ning palvetamine. 3.3 KLAVERI JA ORKESTRISAADE
panna." Teine sümfoonia, eriti selle finaal on Sibeliuse rahvusromantilise stiili tipuks. Hilisemad sümfooniad toovad kaasa uudse stiili, uued vormipõhimõtted ning muusikalise materjali ja vormi üha suurema terviklikkuse. ,,Armastav",op.14(1893/1911) ,,Armastav" alustas oma elu 1893.aastal 3-osalise koorilauluna, mille Sibelius kirjutas Helsingi Ülikooli koori jaoks. Sõnad on pärit Elias Lönnroti koostatud soome rahvaluule kogumikust ,,Kanteletar". 8 aastat hiljem muutis helilooja laulu 3-osaliseks orkestrisüidiks, mis on tema üks lüürilisemaid helipoeeme. Jean Sibelius(1865-1957) 19.sajandi muutuvas maailmas püüdlesid mitmed Euroopa väikeriigid oma rahvusliku iseseisvuse poole. Rahvuslik värving sai oluliseks ka muusikas. Rahvusromantiliselt pinnalt alustanud Jean Sibelius tõusis aga 20.sajandil üheks väljapaistvamaks ja omanäolisemaks
norra ja soome kunstis. 2. Norra maalikunstnik ja graafik Gerhard Munthe püstitas eesmärgi luua originaalne rahvuslik kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile. Näiteks Kosilased, Allmaa hobune. 3. Norra arhitektid uurisid keskaegseid püstpalkkirikuid ja kasutasid nende tehnikat ja ornamentikat (näiteks viikilaevadele omaseid lohepäid) uusehituses. 5. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika Akseli Gallen-Kallela loomingule. 6. Tuntuim vene rahvusromantiline maalikunstnik oli Nikolai Roerich, rühmituse ,,Mir iskusstva" liige. 7. Norralase Edvard Munchi teemadeks kujunesid inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. Munch sõnastas oma kunsti eesmärgiks avada oma hind teistele inimestele. Tal olid sünged lapsepõlvekogemused. 8. ,,Karje", ,,Madonna", ,,Eluring", ,,Tütarlapsed sillal" on Munchi teosed.
"Mõtisklusi Leniniga" segakoorile/meeskoorile (V.I. Lenin) "Viis eesti rahvatantsu" segakoorile (rahvaluule) 1983 "Laevas lauldakse" (ingerisoome ballaad) segakoorile ja aldile (rahvaluule) "Pildikesi Vormsi minevikust", kolm laulu meeskoorile (rahvaluule) "Vepsa rajad", 15 laulu segakoorile ja solistidele (rahvaluule) 15 1984 "Kaitse, Jumal, sõja eest!/ Varjele, Jumala, soasta" meeskoorile ja tam-tamile ("Kanteletar") "Sõjakulleri sõit" meeskoorile ("Kalevipoeg") "Vepsa talv" meeskoorile (rahvaluule) "Väinämöise tarkussõnad" meeskoorile/ baritonile klaveri saatega ("Kanteletar") 1985 "Kalevala 17. runo" meeskoorile, lugejale ja rahvapillidele ("Kalevala", seadnud A. Ambus) "Jõudu tööle!", kantaat segakoorile (Juhan Viiding) "Kaheksa tuntud eesti laulu" segakoorile (L. Koidula, M. Moon, Fr. Kuhlbars, K. Ruut, M. Körber, A. Reinvald, G. Wulff-õis, E. Wöhrmann)
sümbolitena. - Lõid mõjukad kujundid muinasjuttude ja legendide tegelastest. - Näit: Theodor Kittelsen- “Must surm” (kujutab katkuepideemiat Norras)- Lõi mõjukad kujundid muinasjuttude ja legendide kangelastest. - Gerhard Munthe- “Kosilased – Püstitas eesmärgi luua originaalne rahvuslik kujundusstiil. - Aksel Gallen- Kallela- “Lemminkäise ema”- Sai inspiratsiooni “Kalevalast” ja rahvaluulekogust “Kanteletar” 10. Kes oli E. Munch? Iseloomustage tema loomingut! *oli norra kunstnik, keda peetakse moodsas maalikunstis ekspressionistliku liikumise rajajaks * ekspressionistid kujutasi dkõike dramaatilises valguses. * oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel * kasutati lihtsustatud, üldistatud või nurgelist joonistust, teravaid, isegi tooreid värvikontraste või jälle meelega ’poriseks’ ning tuhmiseks muudetud koloriiti.
1956) kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid ning võttes omaks ka rahvusvahelise juugendstiili mõjusid, ehitasid rohmakalt tahutud kiviplokkidest massiivseid hooneid. Sageli kaunistas neid nurgeline ornamentika, millesse põimiti taimemotiive ja muinasjutulisi elukaid. Saarineni tuntumaid töid on Helsingi raudteejaama hoone ning Sonckil Tampere toomkirik. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika AKSELI GALLEN-KALLELA (1865-1931) loomingule. Olustikurealistina alustanud kunstnik lahendas mõned eepose teemad realismilähedaselt, kuid leidis varsti, et rahvaluulemaailm vajab tinglikumalt, ornamentaalsemat, aga ka jõulisemat ja tundeküllasemat stiili. Selle loojana saavutas ta üldrahvaliku tunnustuse. A.Gallen-Kallela tõsise, isegi pateetilise meeleoluga kunstile lausa vastandlik on HUGO SIMBERGi (1873-1917) looming
2. Millistes teostes rakendas Herhard Munthe oma rahvuslikku kujundusstiili? ,,Allilma hobune", ,,Kosilane" 3. Kust võtsid norra arhitektid eeskuju? Püstpalkkitikutest ja viikinglaevade reljeefidest 4. Ehk oled kuulnud, kuidas on soome arhitekt Eliel Saarinen seotud Eestiga? Tallinna raekoja projekt, Tartu Pauluse kirik. 5. Kust võttis soome maalikunstnik Akseli Gallen-Kalla oma teoste ainestiku? Too mõni näide ,,Kalevalast" ja rahvaluulekogust ,,Kanteletar". Näiteks ,,Lemminkäise ema", ,,Sampo kaitsmine" 6. Nimeta tuntuim venerahvusromantiline maalikunstnik. Nikolai Roerich 7. Milliseid teemasid ja miks lahendas oma loomingus Edvard Munch? Inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. 8. Kelle teosed on ,,Karje", ,,Madonna", ,,eluring", ,,Tütarlapsed sillal"? Edvard Munch 4. Postimpressionistid I 5. Postimpressionistid II 6. Fovism ja ekspressionism 1
3. Kust võtsid norra arhitektid eeskuju? Arhitektidele olid eeskujuks püstpalkkirikud ja viikingilaevade ornamentika. 4. Ehk oled kuulnud, kuidas on soome arhitekt Eliel Saarinen seotud Eestiga? Kreedidipank Tallinnas, Pauluse kirik Tartus, Suur Tallinna projekt 5. Kust võttis soome maalikunstnik Akseli Gallen-Kallela oma teoste ainestiku? Too näiteid Temaatika eeposest „Kalevala“ ja rahvaluule kogust „Kanteletar“ 6. Nimeta tuntuim vene rahvusromantiline maalikunstnik Nikolai Roerich 7. Milliseid teemasid ja miks lahendas oma loomingus Edvard Much? Nn „igavesed teemad“: inimese üksildus, armastuse kaduvus, hirmud haigused ja surm. Ta tahtis oma hinge teistele avada. 8. Kelle teosed on „Karje“, „Madonna“, „Eluring“, „Tütarlapsed sillal“? Much’i 4. Postimpressionistid I 1.Mis ühendas omavahel postimpressioniste?
1827 magistritöö ,,De Väinamöine", järgmisel aastal kui Turu ülikool katkestas tegevuse Turu põlemise tõttu, läks Lönnrot esimesele kogumismatkale. Viiendal kogumismatkal kohtas Lönnrot Arhippa Perttust ja sai temalt muuhulgas kõigist varasematest ulatuslikuma ja täiuslikuma Sampo tsükli. ,,Kalevala" esimene väljaanne ilmus 1835-36, 1849 uus ,,Kalevala", mis oli ligi kaks korda ulatuslikum. 1840-41 ilmus lüüriliste laulude kogumik ,,Kanteletar". Kalevala sisaldab ehtsat rahvaluulet ja põhineb sellel, kuid oma lõplikus kujus on ta Lönnroti looming. Lönnrot kasutas rahvalaulude materjali ja stiili, kuid vabalt, isikupäraselt tervikut kujundades. Ta lõi oma ainestikust uue terviku, mida varem ei olnud olemas. Runode järjestus, eepose intriig ja tegelaste portreed on kõik Lönnroti looming. Lönnrot andis ,,Kalevalale" kuju ja tegi sellest eepose. ,,Kalevalas" võib suurtes joontes eristada järgmisi osi: Algussõnad. 1
argumendid enda kasuks: mees on ju tugevam, tehku väljas tööd ja jätku haridus naiste hooleks. Efterromantiken/romantisk efterklang/senromantik Fennomani är en språkligt nationell rörelse i Finland. Vaknande intresset för finska språkets uppodling och för insamlandet av den finska folkpoesin, som ännu levde endast i muntlig form. Litterär rörelse erhöll 1831 ett centralt organ genom grundandet av Finska litteratursällskapet. Genom att utge verk såsom Kalevala och Kanteletar med flera, bidrog detta till att på ett märkbart sätt främja den finska litteraturen. J. V. Snellman Zacharias Topelius (1818 – 1898) var en finlandssvensk författare, historiker, tidningsman och poet. Fennomani återspeglar i val av versform, motiv, stoff, bildspråk. Efterromantik- nationalism, längtan, vemod, ensamhet, naturen och folket är nationens ursprung. Hans första diktsamling Ljungblommor (väike kahvatu, tähtsusetu lilleke on Soome, siiski väga ilus ja väärtuslik
annaabi.ee 
