Leidsid 18 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kangaste struktuuritüübid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lõng, kangas, puuvilla, lõngad, kamm, villane, kangaste, lõngade, aparaatlõng, struktuuritüübid, siidi, ketrussüsteemid, kangad, ebaühtlane, puuvillane, villase, krepp, kootud, niitide, tugevusega, peenem, gabardiin, batist, tooraine, karvane, niidid, segust, linane, märg, lühikesed, korrutamisel, toorlõng, tsellulooskiud, liimitud, riieKiudained Kiudained on ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. Kõik kiudained on polümeerid, mille keemiline koostis ja struktuur on tihedas seoses nende omadustega. Kiudained jagatakse: Looduslikeks kiudaineteks Tsellulooskiud (taimsed) puuvill, lina, kanep Valkkiud (loomsed) vill, siid Tehiskiudaineteks lähteaineks looduslikud polümeerid (tselluloos) tehissiid Sünteeskiudaineteks
Vill võib olla valge, liivakarva, pruun või hall. Alpakka Uuesti kasutusele võetud vill, mida saadakse erineva kvaliteediga kangasegudest Angooravill Vill, mida saadakse angoora küülikute (Oryctolagus cuniculus) kammimisel. Villa on raske kedrata, seetõttu tarvitatakse segus teiste kiududega. Tarvitamisel tekib elektrostaatiline laeng. Kergesti vanuv. Burettsiid Burettniidist tehtud kangas. Burett on niit, mis on valmistatud siiditööstuse jääkidest, lühikestest ( 10..50 mm) loodusliku siidi kiududest. Guanako Laama perekonda kuuluv loom Lama huanaco, elab Lõuna- Ameerika mägedes 2..3 tuh. Meetrit üle merepinna. Vill on väga peen, pikk ja tihe. Võib olla valge, punakaspruun, hall või must. Jakivill Jakilt (Bos grunnienes) saadavad villa- ja karvakiud. Pikakarvaline
Lühikestest STAAPELKIUDUDEST staapelkiududest kokku LÕNG keerutatud ühekordne lõng. Pikk peenike ja väikse FILAMENTKIUDUDEST tugevusega üksikniit LÕNG (mononiit). Kordistatud lõng koosneb kahest või enamast KORDISTATUD LÕNG lõngast, mis on omavahel ühendatud ilma keeruta. Ei ole nii tugev ja ühtlane kui korrutatud lõng. Saadakse kahe lõnga ühendamisel kokkukeerutamise teel. Tugevus on suurem KAHEKORDNE ühekordsete lõngade KORRUTATUD summaarsest tugevusest. On ühekordsest longest
Ehituse järgi Näidis Pilt Nimetus Kirjeldus Ühekordne Kedratud, lõng korrutamata. Staapelkiudude st Ühekordne Pidev üksikkiud lõng (monokapron,metall filamentkiudud niit) est Kordistatud Koosneb kahest või lõng mitmest korrutamata lõngast. Ei ole nii tugev ja ühtlane kui korrutatud lõng. 2x korrutatud Saadud kahe lõnga lõng ühendamisel kokkukeeramise teel, lihtkorrutatud. 3x korrutatud Saadud kolme lõnga
Kiu omadused olenevad molekulide pikkusest ja asetusest kius. Terminid Lõng - pikad, omavahel kokku keerutatud (kedratud) ja/või korrutatud või kokku asetatud tekstiilkiud, mida saab kasutada kanga valmistamiseks. Kangas - tasapinnaline, piisavalt paindlik ja elastne materjal, mis on valmistatud polümeerimassist, kiududest, lõngadest või teisest kangast, kasutades üht või mitut kombineeritut meetodit. Kangastelgedel kootud kangas koosneb Sama kootud kanga lõime- ja koelõngadest ja need omakorda struktuur suurendatult. koosnevad kiududest. Kiududest valmistatud kangas - Vatiin koosneb ainult soojendusmaterjal - polüestervatiin. kiududest. Polümeer - on ühendid (suure molekulimassiga), mille molekulid on ehitatud paljudest omavahel keemiliselt
Näidis Pilt Nimetus Kirjeldus Ühekordne lõng Staapelkiududest staapelkiududest kedratud lõng, korrutamata. Ühekordne lõng Peen, väikese filamentkiududest tugevusega, kuuluvad kompleksniitide ja köisikute koostisse. Kordistatud lõng Koosneb kolmest lõngast, mis on ühendatud ilma keeruta.
KANGAD JA KANGASTEGA SEOTUD TERMINID Kangad erinevad üksteisest olenevalt: millistest tekstiilkiududest nad on valmistatud nt puuvillane, sünteetiline. kanga või lõngade eelnevast töötlemisest bukleeriie, krepp. valmistamisviisist kootud, pressitud. kuidas on kangast töödeldud või viimistletud pärast kudumist. Kangaid valmistatakse mitmel erineval viisil: Telgedel kootud kangad - enimlevinud kangad Silmuskoelised kangad - trikotaazkangad Mittekootud kangad - kokkupressitud ja õmmeldud, liimitud, nõeltöödeldud. Kangale antav nimetus võibki sõltuda eelnevast, kuid tihti tuleneb hoopis esmavalmistaja
..................... Üliõpilase allkiri.................. Õppejõu allkiri:......................... Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. KANGASTES OLETATAV KIULINE KOOSTIS ORGANOLEPTILISE ANALÜÜSI TEEL.....4 1.1. Kangaste kirjeldamine vaatluse põhjal......................................................................................4 1.2. Kangaste kiulise koostise uurimine...........................................................................................6 1.3. Põletuskatse esialgsete järelduste kontrollimiseks....................................................................9 1.4. Märguvuskatse esialgsete järelduste kontrollimiseks.........................................................
2. Milliseid kiude kasutatakse tekstiilpudukaupade valmistamisel? Kasutatakse lõngakiudude (puuvill, lina, villa, looduslikust-, tehis- ja sünteetilisest siidist aga ka kumminiite ja riiet. 3. Millised andmed peavad olema näidatud niidi markeeringus? Niidi markeeringus peab olema näidatud: koostis, metraaž, tootja logo või nimi, niidi jämedust väljendav number, kaal grammides (tikkimis ja heegelniitide puhul). 4. Millised andmed peavad olema näidatud lõngade markeeringus? Lõngade markeeringus peab olema välja toodud: kiudaineline koostis %- des, kaal grammides, metraaž, varraste vajalik jämedus, mitu silma mahub näiteks 15cm², lõnga nimi, tootja nimi või logo. 5. Mida mõeldakse nimetuse „tokk“ all? „Tokk“ on ära kedratud pakendatud lõng. 6. Milliseid paelu sisaldab Sinu riietus, mis Sul praegu seljas on? Pesupael, püksipael, miiderpael. 7. Nimeta nööride liigid.
pehmuse. Säbarus võib olla: · lame · normaalne · kõrge Mida peenekiulisem on vill, seda säbaram ta on. Säbarusest oleneb villa elastsus, vanuvus ja riide poorsus. Villakarva pikkus määrab lõnga siledus ja tugevus. Villa tugevus oleneb kiu jämedusest ja kvaliteedist. Jäädes puuvillale ja linale tugevuse poolest olla, on vill samal ajal venivam, elastsem ja (kandmisel) vastupidavam. Villa venivus ja elastsus on suurem kui teistel kiududel, mistõttu on villane riie vähekortsuv ja tooted säilitavad hästi vormi. Soojuse ja mehhaaniliste tegurite mõjul muutuvad niisked villakiud plastilisemaks, asetuvad ümber ja lähevad sassi, moodustades vilditaolise kihi. Seda nimetatakse vanuvuseks. Vanutamise teel toodetakse kalevit, drappi, vilti.(allikas 2) Villane lõng Villast lõnga valmistatakse villa ketramisel. Vanasti kasutati selleks vokke. Inimesed kasvatasid lambaid, pügasid neid lambakääridega ja töötlesid ning ketrasid villa käsitsi
*VASTUPIDAVUS PÄIKESEVALGUSE MÕJUTUSTELE *ELEKTRISEERUVUS *VÄRVITAVUS Anne Hein TLÜ Tööõpetuse osakond Eriseminar materjaliõpetusest. Kiu ehitusega seotud mõisted 2009*KIU PIKKUS Kõik looduslikud kiud peale loodusliku siidi on lühikiulised. Nende pikkus on 10-900 mm ja see ei ole ühtlane. Keemilisi kiude saab toota pika pidevkiuna (filamentkiud) või vajadusel tükeldatakse soovitava pikkusega staapelkiududeks. Mida pikemad ja ühtlasemad on kiud, seda ühtlasem on kedratud lõng. *KIU JÄMEDUS(PEENUS) väljendatakse kiu(lõnga) numbriga, so kaalu ja pikkuse suhtarv. Kasutatakse kolme erinevat ühikut: tex (teks), lõngade jämedus ---------------- 1tex=1g/1000m ----mida suurem nr, seda jämedam lõng den (denjee), keemiliste kiudude jämedus - 1den=1g/9000m--mida suurem nr, seda jämedam kiud Nm (meetriline number), õmblusniitide jämed.-------1Nm=1m/g--mida suurem nr, seda peenem niit *KIU RASKUS Tekstiilkiududest valmistatud tooted on erineva raskusega,
hästi. Vanutamise ja karvastamisega saab soojapidavust veelgi suurendada. Kiudu tunginud veearu kondenseerub korteksis ja annab vabaks kondensatsioonisoojuse (kuni 2°C). Kuiva villa sattumisel niiskesse keskkonda eraldub/kiirgab vill soojust. On kindlaks tehtud, et 1 kg villa eraldab ligikaudu 160 kJ energiat, kui seda viia 40% suhtelise niiskusega keskkonnast 70%-lisse suhtelise niiskusega keskkonda. See tähendab, et villane riideese kiirgab soojust, kui liigume kuivemast keskkonnast (tuba) niiskemasse (sügisõhtu). Mustust ja lõhna võtab vill külge väga vähe. Kahjuks kaldub vill ebasihtotstarbelisel kasutamisel vildistuma. Et vältida vildistumist, on võimalik villa spetsiaalselt töödeldes muuta isegi masinaga pestavaks Vill omab tuntavat staatilist elektrilaengut, kui suhteline õhuniiskus on alla 60- 70%. Mikroskoobi all lambavillakiude uurides on näha selles kolme kihti.Epidermis ehk
Tehiskiududest koosneb näiteks viskoos. [1] Sünteetilised kiud Sünteetilised kiud on saadud nafta, kivisöe, maagaasi ja ms töötlemisel. Keeruliste keemiliste reaktsioonide tulemusena saadakse polüamiid, polüakrüül, polüatsetaat ja teised sünteetilised kiud. Pidevalt uuenevate tehnoloogiatega saadakse järjest enam looduslikele kiududele sarnaseid tooteid. [2] Sünteetilised kiud on termoplastilised, st nad omandavad jäädavalt talle antud vormi. Oluline on see plisseerimisel ja lõngade tekstureerimisel. Kõik sünteetilised kiud on väga elastsed ja seetõttu ei kortsu. Elastsus tõuseb veelgi kedratud kiudude ja tekstureeritud kiudude puhul. [3] Sünteetilisi kiude lisatakse looduslikele kiududele parandades esemete vastupidavust ja vähendades kortsuvust. [2] Kõiki sünteetilisi tekstiile kasutatakse peamiselt rõivatööstuses. Sünteetilised tekstiilid on vastupidavad ja kerged, neid on kerge hooldada ja pesta, need kuivavad kiiresti
kortsuvad rohkem. Lõimepindne Lõime- ja koekatetest siduse rapoor on nihutatud toimne ühe võrra. Riide paremal poolel on rohkem lõimkatteid. Diagonaal asetseb enamasti 45° nurga all, kuid võib olla suurem - 60°-90°. Võrreldes labase sidusega on kangas tihedam, paksem, raskem, siledama pinnaga ja kulumiskindlam. Riided on pehmemad, elastsemad ja venivamad. Koepindne Erinevus lõimepindse toimse sidusega: riide toimne paremal poolel on rohkem kudekatteid. Tasapindne Erinevus lõime- ja koepindse toimse sidusega: toimne lõime- ja koekatete arv on võrdne.
Nad on väiksemad kui laamad, aga neid ei kasutata koormaloomadena vaid neid kasvatatakse vaid villa saamiseks 1.1.3 Kaamelivill Kaameli villana kasutatakse eriti pehmet ja peent aluskarva. Neid võib kasutada üksi või segada teiste peente kiududega, millest toodetakse rõivaid sportlastele. 5 1.1.4 Mohäärvill Angoorakitse vill või sellest villast lõng. Mohäärkiud on väga pikad, iseloomuliku läikega, värvuselt valge, vahel hallikas, pruunikas, harva must. Tunduvalt siledama ja libema pinnaga, kui lambavill. On tugev, hästi sirgestuv, ei elektriseeru ning on hea puhastada. Kasutatakse lambavillaga segatult, sest juba 15-25% mohäärvilla lisamine annab tootele mohäärile omase loomuse. 1.1.5 kašmiirvill Kašmiirkitselt kammitakse eriti peent ja kallist villa, mida kutsutakse ka kiudude kuningaks.
kortsuv. Maisikul on kõrge sulamistemperatuur, kõrge kristallisatsiooni kraad ja hea selgust. Kiul polü kiudainega sama kõrge tugevus. Maisikiu negatiivseteks külgedeks on kiu liigne jäikus ja järeleandlik. Maisikiududest valmistatud kangas ei mõju nahale halvasti ning seda on mugav kanda. Lisaks on sellel hea õhu läbilasvus, kuumakindlus ja UV valguse kaitse. Kookoskiud Coir, coconut fibre Kookoskiud on tavaliselt 10-30 cm pikad,
Eva Reimets TEKSTIILIKIUD ÕPIMAPP Tallinn 2009 Sisukord 3. Puuvill 4. Lina 5. Lambavill 6. Viskoos 6. Polüamiid 7. Polüester 8.Akrüül 9. Elastaan 10. Atsetaat 2 Puuvill Puuvill on pehme kiuline materjal , mida saadakse puuvillapõõsalt. Puuvillakiud kedratakse niidiks, millest valmistatakse pehmeid ja õhku läbi laskvaid tekstiile. Puuvill on tänapäeval rõivaste valmistamisel enim kasutatav looduslik materjal. Puuvilla puuduseks on kalduvus kortsuda.Hooldus: võib pesta kuni 95-kraadise pesuprogrammiga. Puuvilla põletamisomadused: Süttib kergest, põleb kiiresti ja peaaegu täielikult, tekitades põlemisel samasugust lõhna kui pabergi. Järele jääb kerge hõljuv hallikas tuhk. Pärast leegi kustutamist jääb kiu ots hõõguma ning säde liigub kiiresti mööda kiudu edasi. Kasutamine Puuvilla kasutatakse suure hulga tekstiiltoodete valmistamiseks. Näiteks froteest valmistatakse
jäägis leiduva kolme alkohoolse hüdroksüülrühmaga. (Sellest hiljem). Puuvillakiud on tegelikult puuvillapõõsa seemnete lennukarvad. Üksiku puuvillakiu pikkus on mõni sentimeeter ja läbimõõt ca 20µm. Puuvillakiud on üks tselluloosirikkamaid looduslikke materjale, milles on puhast tselluloosi 90 95%. Puuvillakiud koosnevad mitmesugustest peenematest kiududest (fibrillidest), mis omakorda koosnevad tselluloosi molekulide kimpudest. Puuvilla tselluloosi molekulmass on kuni 2.105 a.m.ü.. Põhjus, miks puuvill kuulub tähtsamate looduslike kiudinete hulka, on kiudaine lihtne kättesaamine kupardest. Puuvilla kuivad elementaarkiud on üherakulised, lamedad, kergelt keerdunud, linditaolised, mille sisemuses on tühik. Tselluloosi sisaldavd kiud on ka lina, kanep ja dzuut ( need on varrekiud). Lina eraldatakse linavarre niineosast, (seetõttu on linakiud ka umbes sama
annaabi.ee 
