Johanna Randvere, orelil Piibe Maria Talen. https://www.youtube.com/watch?v=nz0NVkRoPQg 2. Ludwig van Beethoven - Klaverikontsert nr 4 G-duur op 58 (II Andante con moto) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester,Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester, dirigent Paul Mägi, klaveril solist Maksim Štšura https://youtu.be/3hyNaf7aq6Q 3. Georg Friedrich Händel - Chaconne HWV 448 (Keyboard Works I, Miscellaneous Suites) Kandlel Anna-Liisa Eller https://youtu.be/WmIEWbHXhvU 4. Johann Sebastian Bach - Toccata in D minor BWV 913 Klavessiinil Marju Riisikamp https://www.youtube.com/watch?v=77pTKie94Bw 5. Wolfgang Amadeus Mozart - Sonaat nr 10 C-duur KV 330 (III Allegretto) Klaveril Kristi Kapten https://www.youtube.com/watch?v=ZchINjvFVh4 Kava koostamise inspiratsiooniks oli 18. sajandi mitmete kuulsate heliloojate sünd ning teoste loomine. Samuti, kui alustasin koostamist sattusin G.F
väikekandleid ja kromaatilisi kandleid, kuid lõpetas tootmise 1990ndate alguses. Kandle mängutehnikaid võib mitmes suhtes võrrelda harfiga mõlema pilli keeli tõmmatakse sõrmepadjaga, mõlemad kasutavad sarnaseid tehnilisi võimalusi nagu flazoletid, arpedzod, glissandod.Kandle kõla on metalsem, kandvam, harfil pehmem. Kõlaliselt on kandlele võibolla kõige lähemal keskaegne psalteerium või saksaaustria tsitter. Keeled asetsevad kandlel kerge nurga all, nii et pilli paremal pool on "valgete klahvide" noodid veidi kõrgemal, vasakul pool vastupidi. Kandle keskosas on keeled enamvähem samal tasemel. Keeled on metallist. Dünaamiline skaala Kannel on suhteliselt vaikne instrument. Ta pole küll nii intensiivse kõlaga kui enamus klassiklisi pille, kuid tänu oma erilisele tämbrile, on ta erinevates pillikombinatsioonides siiski kosta. Kõige võluvam ja nüanssiderohkem on kandle pianosfäär.
Siis tutvustas ta meile Hiiu kannelit, mis on pärit Vormsi saarelt. Sellega esitati meile ka mõni lugu. Seejärel esitati veel meile laulikust erinevaid koraale, mida õpetati ka meile selgeks. Ka viiulilugudest puudus ei tulnud. Teoseid esitati 19-20. sajandi folkmuusikast. Sofia kandis ette paljusid koraale ning rahvalaule, mida me ise ka seal õppisime. Kava oli väga hästi üles ehitatud. Lood, mida Sofia viiulil ning Hiiu kandlel esitas olid põnevad ning ka laulud, mida meile õpetati olid ka väga energilised, julged ning elurõõmu täis ning ta elulugu oli samuti väga põnev. Kuna mina ise tegelen muusikaga, saan ikka vahest aru kui mõne instrumendiga natuke mööda mängitakse või kui lugu rütmist välja läheb, aga selle kontserdi puhul olid lood väga puhtalt esitatud. Viiulit ega Hiiu kannelit mina ise ei mängi, kuid mulle tundus, et Sofia teab, mida nendega teeb
saa mitte vaiki olla". Teise vihiku teema ongi maailmaõndsusest. Kolmandas vihikus on ühiskonnakriitilised pilkesalmid. Oli ka traagilisi toone, mis vihjavad koduarmastusele ja vanemateigatsusele. Soome ajakiri ,,Valvoja" tegi tema luulest ülevaate ja pidas Annat Koidula kandle pärijaks. ,,Anna Haaval ei ole laia silmaringi ega vägevaid kirgi ega uusi maailmu avavat meelekujutust, aga tõesline luuletaja on ta ometi. Tema luulevald on kitsas ja ta kandlel ei ole just palju keelesid, aga ta kandlekeelte puudutamise viis on peenike ja hõrn ja iseäralik tema omadus." 1899. aastal läks Palale venna juurde ja hoolitses majapidamise eest ja mõtles luulemaailmast loobuda. Postimehes ilmus küll pidevalt tema luuletusi, kuid väga raske oli hakkama saada. Jäi haigeks ja läks närvikliinikusse pooleks aastaks, sai sealt jõudu. Tervenemine tõi kaasa vastupandamatu elu- ja luuletahte. Otsustas proovida vabakutselist kirjanikupõlve Tartus. See
ülesandeks sai hakata rahvast harima. Bengt Gottfried Forseliuse poolt rajatud seminar, mis hakkas õpetama koolmeistreid. Tallinnas ja Tartus rajati gümnaasiumid, kus kohustuslikuks õppeaineks oli koraalilaul. Andekad lapsed said lisastipendiumid. 18nda sajandi ilmalik muusika Koguduselaulu elavdamiseks laulsid mehed, naised ja lapsed vaheldumisi. See valmistas ette mitmehäälset koorilaulu. Sajandi keskel hakati laule pillidel saatma. Algul kandlel hiljem juba flöödil, viiulil.. Sajandi teisel poolel puutusid eestlased ilmaliku muusikaga rohkem kokku. Elavnes muusikaharrastus. Kontserdid, ballid, peod. Talupoegadele õpetati pillimängu. Talupoegade orkestrid. Linnades näitetrupid ja külalisesinejad. Muusikaõpetus levid väga hästi. Mitme häälese koorilaulu teke ja esimesed laulu päevad. Mitme häälse laulu levikule Eestis aitas kaasa kihelkonna koolides edendatav muusikaõpetus.
Paator koos 1700 ratsaväelisega otsivad röövlid üles ning piiravad metsa ümber Paator pakub välja lahendust, et kes end ise üles annavad, neid tabab poole väiksem karistus Keegi ei soovi sellega kaasa minna ning Paator lausub lahenduse, et andu röövlid pealik Paatorile ning ise lastakse nad vabadusse ning unustatakse nende patud Keegi ei reeda pealikku, salakavala jutuga peletab pealik Paatori minema 3 Vaatus Vana Moor on maha maetud Amalia mängib kandlel ja laulab, Franz astub tema juurde vestlema Amalia põlastab Franzi tema auahnuse üle ning soovi üle Amalia nüüdsest enda naiseks teha Franz ähvardab Amaliat kloostrisse saatma, kui Amalia temale ei andu, kuid Amaliale see mõte meeldib, seega ei saa Franz seda abinõu Amalia karistamisel kasutada Ta ähvardab Amaliat mõõgaga, kuid neiu haarab mõõga enda kätte ning näitab Franzile oma kangekaelset võimu
kahvatule näole kiirgab vaikne naeratuse vine. Mine, mine. Teised vaagigu su vilju, sa ent sirbi tasahilju pistad räästapilusse. Kandes elu sirvilaudu, lähed kõrge ukse kaudu ära mätaste vilusse. Hämaras on laiad hoovid, voodi varjuks rohtund roovid. Sääl sa magad, sõrmed rinnal. Kaevuvinnal kukk ei kire. Imekerge tuulevire puhub suurest aja nabrast laugudele udu-habrast unustuse kõlka-kahu. Sügav rahu. Mulla-isa liiva tuulab, vihmakella lööke kuulab, endamisi kihistab. Kandlel mure manuline sügis mustatanuline une-viisid vihistab. "Eluhelbed" 1970 Küll ma otsisin eluarvu, küll ma jagasin jagamatut kuni taipasin tasahilju, et sa leiad saatuse summa, kui korrutad välgujoaga oma elu surmkümmend suudlust, hullsada ilusat hetke ja tummtuhat valutuiget. LISA 2 Betti Alver lapsena Alverite perekond (1920) Betti koos Heiti Talvikuga Betti koos Mart Lepikuga
NB! Tekst jätkub järgmisel lehel! Rebekk Harf ja lauto Näppepillidest oli keskajale kõige iseloomulikum harf, mis jõudis Mandri- Euroopasse iirimaalt ja Briti saarelt. 16. Ja 17. sajandil kujunes üheks levinumaks näppepilliks ümarapõhjaline araabia päritolu lauto. Näppides, poognaga keeli tõmmates või ka keeltele lüües mängiti pslateeriumi, mille keeled olid, nagu ka meie kandlel, kolm- või nelinurksele kõlakastile pingutatud. See peamiselt keskajal tuntud pill oli klvessiinilaadsete pillide eelkäija. Keelpill on ka rataslüüra (hurdy- gurdy), mille keeled paneb kõlama vändaga pööratav ratas. Mängija üks käsi sõrmitseb klahve, millega muudetkase ülemisel keelel helikürgusi. Pilli ülejäänud keeled kõlavad liikumatute saatehelidena (burdoon). Psalteerium (sopran) Rataslüüra
Tänu oma pojapojale on Jaan tundnud, kui suur ime on ühe lapse sünd. 7 4.TÄTTE KIRJANIKU JA HELILOOJANA Laule hakkas Tätte kirjutama, kui oli suvel Vilsandil oma onu juures ning kuulis seal, kuidas külalised pidevalt laulsid. Külalisteks, kes teda inspireerisid, olid kuulsad lauljad, näitlejad ning kirjanikud. Olulise tõuke kirjutamiseks andis Jaanile laul ,,Vana Puu", mida laulis Heino Väli ning kandlel saatis Jaani onu Juhan. Seda kuuldes mõistis ta, et tahab ka midagi nii ilusat teha. Tätte arvab, et püüdleb selle laulu poole siiamaani. Tätte kirjutab ise sõnad ja viisi ning laulab. Kui tal tuleb mingi laulu idee, siis pähe kargavad sõnad ja viis korraga, ta hakkab kohe laulma sõnu koos viisiga. Kui aga mõni helilooja soovib, et Tätte kirjutaks tema viisile sõnad, siis mõlgub see viis tal pidevalt meeles, kuni
lipuvarda poolt nimetades, roheline, valge ja oranz. Lipp sarnaneb Cote d'Ivoire lipuga, kuid see on lühem ning värvid on ümberpööratud (oranz, valge ja roheline, kuid samuti sarnanev Iirimaa lipp Itaalia lipuga, mis on ka lühem kuid värvideks on roheline valge ja punane, loetledes lipuvarda poolt. Iiri vapp Iiri vapp torkab kohe silma tagataustaks oleva taevasinise värvusega ja sellel kuldse kandle kujutisega. Kannelt kaunistavad vanad iiri sümbolid ja kujutised ning kandlel on ka 14 keelt. 7 Iiri keel Iiri keel kuulub gaeli keelerühma, millel on Iiri Vabariigis ja Põhja-Iirimaal umbes 1 miljon kõnelejat inglise keele kui ametikeele kõrval aastast 1922. Iiri keel on välja arenenud vana gaeli keeles, millest on säilinud raidkirju 4. 7. sajandist, kuid vanaiiri keele tekste pärineb 8. 9. sajandist, eriti rikkalik on vanaiiri keelest keskiirikeelne kirjandus 10
· Viiul ei mängitud lõua all; sellisel kujul, nagu meie teda teame levis 17. saj; võttis üle torupilli viise; eestlaste juures ei arenenud; võeti üle teistelt; mängiti kogu aasta: Lepiku-Mihkel ja Männi-Mart 20. saj tuntumad rahvaviiside viiuldajad · Kannel viiuli täiustatud pill; kõlakaanega; aidanud surijal kergemini surra või ei lasknud surma majja; 2-3 tuhat aastat vana; vanal kandlel oli 5-8 keelt Ristiusk ja uued kultuuritraditsioonid · Ühehäälne Gregoriuse koraal, mis on rahvalaulude sarnane · Kuni reformatsioonini vähe kirjalikke allikaid · 1172 a. Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikas ,,Gesta Danorum" kirjeldus eestlastest julgustasid lauluga võitlusteks · 1329 a. varaseim teada kirikus olnud orelist (Paistus ja Helmes) · Pärast jumalateenistusi peeti kirmeseid (pühakute päeva auks peetud pidustused) · Alates 1521
Toitlustamine on 4 korda päevas. Menüü koosta- naga. Nii veedetigi enamus õhtuid, keegi laulis misel on arvestatud laste vajadusi ja see ei kordu soolot, teised laulsid kaasa ja tantsisid. laagrivahetuse jooksul. Uus oli Harku valla LÜ vahetuses folgituba. Lap- Matkale või ekskursioonile minnes pannakse toit sed õppisid rahvalikke mänge ja tantse, kandlel ja ja jook kaasa. vilepillil mängimist. Laagril on kindel päevakava ja kodukord. Lõkkeõhtud "Laulge kaasa" koos grillimisega toi- Hommikul ja õhtul soe duss ning vahetuse jook- musid laagrivahetuse viimasel õhtul. Need õhtud sul kahel õhtul saunamõnud. olid pidulikumad, kuid ka veidi nukramad, sest järg-
annaabi.ee 
