Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kandlekeeled" - 12 õppematerjali

Müütilised muistendid Fr-R-Faehlmann
2
rtf

Müütilised muistendid Fr. R. Faehlmann

kibedaid pisaraid. Ilmarine andis talle aga liniku, millega ta saab elada oma õnnelikku minevikku ikka uuesti ja uuesti. Vanemusie lahkumine : Lugu räägib ühest suurest rahvapeost Tartus, kuhu saabub võistlejaid üle kogu maa, isegi Kalevipoeg ise pidi peol kohal olema. Peol esines Akineitsi kes oma kehva välimuse ja lauluhääle tõttu sai teiste naerualuseks. Sellest pidevast naermisest ärritus auvärne piduvanem, ning käristas oma kandlekeeled sõrmedega katki ja kadus. Selgus et see oli Vanemuine, ning keegi pole teda enam peale seda näinud. Arvamus : Selles raamatus oli palju, rahvamuistendeid ja jutte mida ma olin juba varem ka kuulnud, lihtsalt natuke erinevas vormis. Raamat oli lühike ja konkreetne, mulle see meeldis.

Kirjandus → Kirjandus
173 allalaadimist
Müütilised muistendid kokkuvõte
1
txt

Müütilised muistendid kokkuvõte

Ilmarise poolt meisterdatud kuldliniku lbi vaadates aga elustub nnelik minevik. "Vanemuise lahkumine" kujutab suurt rahvapidu Tartus, kuhu saabub vistlejaid ja piduvraid kogu maalt, sest et Kalevipoeg ise pidi seekord peost osa vtma. Kahjuks jb viimane tulemata. Peol vttis lauluhle les vanapiiga - Akineitsi, kes kepile toetudes ja kheda hlega lauldes ajas rahva korduvalt naerma. Viimaks rritus auvrsest raugast piduvanem nendest pidevatest naeruturtsetest nii, et kiskus oma kandlekeeled he ropsuga katki ja kadus. Nd taipasid pidulised, et tegemist oli Vanemuise endaga. Kik jid hirmust vait.

Kirjandus → Kirjandus
21 allalaadimist
MÜÜTILISED MUISTENDID
2
docx

MÜÜTILISED MUISTENDID

meisterdatud kuldliniku läbi vaadates aga elustub õnnelik minevik. "Vanemuise lahkumine" kujutab suurt rahvapidu Tartus, kuhu saabub võistlejaid ja piduvõõraid kogu maalt, sest et Kalevipoeg ise pidi seekord peost osa võtma. Kahjuks jääb viimane tulemata. Peol võttis lauluhääle üles vanapiiga - Akineitsi, kes kepile toetudes ja käheda häälega lauldes ajas rahva korduvalt naerma. Viimaks ärritus auväärsest raugast piduvanem nendest pidevatest naeruturtsetest nii, et kiskus oma kandlekeeled ühe ropsuga katki ja kadus. Nüüd taipasid pidulised, et tegemist oli Vanemuise endaga. Kõik jäid hirmust vait.

Kirjandus → Kirjandus
61 allalaadimist
Anna Haava --Väike luuleraamat
3
doc

Anna Haava - „Väike luuleraamat“

Selles luulekogus,mida ma analüüsin on luuletused jaotatud aastaarvude järgi. Eespool on vanemad ja tagapool uuemad. Nii sain ma kergesti jälgida,mis tunded A. Haaval erinevatel elujärkudel olid. Luuleraamatus on põhilised teemad: 1)isamaa- „ Oh kodumaa“, „ On püha mulle mu kodumaa muld“; 1) armastus- „ Oh ma isegi ei tea“, „Igatsus“; 2) surm- Kui kandlekeeled katkevad“, „Las õitseda liiliad haual“. Minule enim meeldinud luuletuse pealkiri on „Kohus“. Mulle meeldis, kuidas Anna Haava kirjutas nii humoorikalt ja ausalt tagarääkimisest. Kõige traagilisemluuletus minu arvates oli „Üks on minul püham koda“. Luuletuses Anna Haava leinab oma vanemaid ja meenutab aega, kui nad veel elus olid. „ Oh-nii vara lahkusite, kalmu alla kadusite, isakene,emakene!“

Kirjandus → 11.klass
21 allalaadimist
Kannel-viiul ja lõõtspill
4
doc

Kannel, viiul ja lõõtspill.

Kannel Kannel on muusikainstrument, mis kuulub näppekeelpillide hulka. Kannelt tunnevad paljud Eestile lähemad ja kaugemad rahvad, näiteks:soomlased, karjalased, marid, udmurdid, lätlased, leedulased ja venelased . Samuti on kannel Eesti muistne pill. Vanematel kanneldel oli ainult viis või kuus keelt. Sellesse liiki kuuluvad näiteks väikekanneldeks ja setu labaga kanneldeks kutsutud pillid. Uuematel kanneldel võib aga keelte arv olla kuni 50. Kandlekeeled tõmmatakse helisema sõrmedega või plektroniga. Esimene kirjalik teade Eesti kandle kohta pärineb 1579. aastast, kuid kandle vanuseks arvatakse olevat isegi paar that aastat. Tallinna Klaverivabrik on Veljo Tormise ärgitusel tootnud kuuekeelseid väikekandleid ja kromaatilisi kandleid, kuid lõpetas tootmise 1990ndate alguses. Kandle mängutehnikaid võib mitmes suhtes võrrelda harfiga mõlema pilli keeli tõmmatakse sõrmepadjaga, mõlemad kasutavad sarnaseid tehnilisi võimalusi

Muusika → Muusika
16 allalaadimist
Rahvapillid
11
doc

Rahvapillid

Kannel Kannel on keelpillide hulka kuuluv muusikainstrument. Kannel on eestlaste muistne pill ning seda tunnevad ka paljud lähemad ja kaugemad rahvad. Kandleid on 3 põhitüüpi: vanem kannel, uuem kannel ehk viisikannel, duurkannel. Kandle põhiosadeks on kõlakast ja sellele tõmmatud keeled. Vanematel kanneldel oli ainult 5 või 6 keelt. Sellesse liiki kuuluvad ka väikekanneldeks ja setu labaga kanneldeks kutsutud pillid. Uuematel kanneldel võib keelte arv ulatuda kuni poolesajani. Kandlekeeled tõmmatakse helisema sõrmedega või plektroniga. Erand on hiiurootsi kannel, mida mängitakse poognaga. Kannel on levinud ka soomlaste, karjalaste, maride, udmurtide, lätlaste, leedulaste ja venelaste hulgas. Esimene kirjalik teade Eesti kandle kohta pärineb 1579. aastast. Viiul Viiul jõudis Eestisse 17. sajandil. Esmalt linnadesse, aga juba 18. sajandil levis ka maale. 19. sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude (kadrill,

Muusika → Muusika
106 allalaadimist
Eesti rahvapillid
7
doc

Eesti rahvapillid

Kannel on näppekeelpillide hulka kuuluv muusikainstrument. Kannel on eestlaste muistne pill ning seda tunnevad ka paljud lähemad ja kaugemad rahvad. Kandleid on 3 põhitüüpi: vanem kannel, uuem kannel ehk viisikannel, duurkannel. Kandle põhiosadeks on kõlakast ja sellele tõmmatud keeled. Vanematel kanneldel oli ainult 5 või 6 keelt. Sellesse liiki kuuluvad ka väikekanneldeks ja setu labaga kanneldeks kutsutud pillid. Uuematel kanneldel võib keelte arv ulatuda kuni poolesajani. Kandlekeeled tõmmatakse helisema sõrmedega või plektroniga. Erand on hiiurootsi kannel, mida mängitakse poognaga. Kannelt mängitakse horisontaalses asendis, mängija alati istub. Mängimisel on mõlema käe sõrmed on võrdselt tähtsad. Väikseid sõrmi peaaegu ei kasutata, sest nad on teistega võrreldes suhteliselt nõrgad. Kannel on suhteliselt vaikne instrument. Ta pole küll nii intensiivse kõlaga kui

Muusika → Muusikaajalugu
39 allalaadimist
Torupill-kannel-lõõtspill
7
doc

Torupill, kannel, lõõtspill

KANNEL ­ näppekeelpillide hulka kuuluv muusikainstrument. Kannel on eesti, soome, läti ja leedu rahvapill, tema iga ulatub paari tuhande aastani. Kust on kannel algselt pärit, pole kahjuks täpselt teada. Esimene kirjalik teade Eesti kandle kohta pärineb 1579. aastast. Kandle põhiosad: o Kõlakast o Keeled ­ kandlekeeled tõmmatakse helisema sõrmedega või plektroniga. Keeled asetsevad kerge nurga all, nii et pilli paremal pool on ,,valgete klahvide" noodid veidi kõrgemal, vasakul pool vastupidi. Kandle keskosas on keeled enam vähem samal tasemel. Keeled on metallist. Kandle liigid: VANEM KANNEL o Väikekannel ­ viiekeelne Karjalas ja Soomes; kuue või seitsmekeelne Baltikumis ja LoodeVenemaal. o Setu kannel ehk gusli. UUEM KANNEL

Muusika → Muusika
33 allalaadimist
Arbujad
14
doc

Arbujad

ballad") mõjusid provotseerialt nagu omal ajal siurulaste rünnakud väikekodanlusele. Epateerivate värsside varju jäid tõsises toonis luuletused(,,Meile üksikuile", ,,Tõde") ning ka haiglusmotiivide sügavamad tagamaad. ,,Palavikku" ongi paremini mõistetud hiljem, teisuguses võtmes ,, Kohtupäeva" ja Talviku viimaste luuletuste taustal. Nii lihtsalt said valla mu meeled ja Kiusaja lahkus mu leest. Said ribidest kandlekeeled, mis ootamas Mängumeest. (,,Vabanemine") (Heiti Talvik) 4 Betti Alver Betti Alver(1906-1989) alustas kirjanduslikku loomingut gümnaasiumi lõpuklassis kirjutatud romaaniga ,, Tuulearmuke", mis sai kirjastuse ,, Loodus" romaanivõistlusel teise auhinna ja ilmus 1927.aastal. Romaan esitab noore konservatrooriumiõpilase Lea Ringi armastuse ja enesemääranise loo. 1931.aastal avaldas Alver esimesed lüürilised

Kirjandus → Kirjandus
67 allalaadimist
Eesti rahvalaul-rahvalaulu vanimad liigid
16
docx

Eesti rahvalaul, rahvalaulu vanimad liigid.

1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit, peol osales kokku 878 lauljat ja pillimängijat. Laulupeo kavas oli ainult kaks eesti algupärast laulu - Aleksander Kunileidi "Mu isamaa on minu arum" ning "Sind surmani". Hiiu kannel on poogenkeelpill, millel on sõrmlaua asemel auk. Seda tüüpi pillide keeled on valmistatud hobuse sabajõhvidest. Kandle põhiosadeks on kõlakast ja sellele tõmmatud keeled. Kandlekeeled tõmmatakse helisema sõrmedega või plektroniga. Torupill koosneb neljast põhiosast: Nahast õhukott, õhupuhumistoru, sõrmiline, bassitorud e. burdoonid Vilepill on torujas huuliku ja sõrmeaukudega puidust, metallist, savist või plastist valmistatud muusikariist. (Teppo) Lõõtspill - ühte nuppu vajutades heliseb vastavalt kaks või kolm keelt ja lõõtsa lahti tõmmates ja kokku lükates annab üks nupp vastavalt erineva noodi 5)Mis eelnes I üldlaulupeole

Muusika → Muusika
13 allalaadimist
Mõistatused
15
pdf

Mõistatused

peal nupp, nupu peal mets, metsas sead, kähara peaga poiss ajab metsast sead välja, lageda lapi peal tapetakse luumõõgaga ära (inimene + täitapmine). C3a3. `X all, Y peal, Z vahel ~ keskel ~ sees': Hingeline all, hingeline peal, hingeta vahel (hobune, ratsamees, sadul); Haud pääl, haud all, tedrekeele kesken (reheparred); Kumm all, kumm peal, kullatükk keskel (võikarp); Lagi all, lagi peal, kandlekeeled keskel (parred); Vare all, vare peal, kuremunad keskel (leivad ahjus). C3b1. `X ees, Y taga': Jõõgre lätt iin, jaht taga (piibliaineline: vaarao läheb läbi mere). C3b2. `X ees, Y taga' mitmesuguste liitvormide koostises: Ees elgutimed, taga telgutimed, kaks kanget kahelpool (härjaike); Iline ees, taline taga, kükits pääl, näkits peos (hobune, regi, mees, piits); Siga ees, lina taga, ümber puu, läbi veise (saapa õmblemine). 12 C3b3

Kultuur-Kunst → Folkloristika alused
14 allalaadimist
Kirjanduse eksam erinevad PILETID
33
rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

"Amores" (1917) ja "Jumalga, Ene!" (1918). 20ndatel ja 30ndate algul oli ta elukutseline kirjanik.kirjutas ka näidendeid. Sügisel 1944 lahkus ta Saksamaale , 1949 läks New Yorki , Ameerika Ühendriikidesse jäi kuni elu lõpuni. PILET NR.12 -HEITI TALVIK LOOMING + 1LUULETUS PEAST Vabanemine Lõid vetesse jumala vitsad ja rihvale lendas mu vrakk. Mu südamelt murti pitsat ja huulilt - punane lakk. Nii lihast said valla mu meeled ja Kiusaja lahkus mu leest. Said ribidest kandlekeeled, mis ootamas Mängumeest. 1904-1947 ; sünnib tartus , isa oli arst , ema pianist. Koolis käis vaheldumisi Pärnus ja Tartus.Jõukas perekond. Luulekatsetused juba kooli ajal. Läks Hugo Treffnerist kaevandusse tööle.Hiljem Tartu Ülikooli eesti keelt ja kirjandust õppima.See jäi lõpetamata, aga ülikoolil , kaastalstel ja üliõpilasseltsil Veljesto oli tema elus tähtis osa.Oli isepäine, tasakaal tuleb siis kui abiellus 1937 Betti Alveriga. Tähtis oli ka Talvik

Kirjandus → Kirjandus
82 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun