12. Asendite toestamine. 12.11. Patsiendi toestamine kõhuli asendis, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Vajalik hulk patju asetada kärule · Valmistada toestus kõhu piirkonna jaoks linast või käterätikust. · Rulli või voldi käterätik või lina kandade alla toestuse panemiseks. · Võtta patsiendilt tekk ära. 2 Kõhuli asendi toestamine: · Asetada patsiendile padi sobivasse asendisse pea, kaela või rindkere alla (pilt 1, 2, 3). Käed võivad patsiendil olla mõlemad üleval (pilt 1, 2), mõlemad all või näopoolne käsi üleval ja selja taga olev käsi all (pilt 3). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3
· Asetada puusade väljapoole roteerimise vältimiseks trochanteri rullid reie väliskülgede alla (pilt 8, 9, 10, 11). Pilt 8 Pilt 9 Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm Pilt 10 Pilt 11 · Asetada väike rull pahkluu alla, et ära hoida kandade rõhumiskahjustusi (pilt 12, 13). Pilt 12 Pilt 13 · Jala dorsofleksiooni säilitamiseks fikseerida jalatallad sääre suhtes 90 kraadise nurga all (pilt 14, 15, 16). Pilt 14 Pilt 15 Tööergonoomika konspekt 3 Maie Timm Pilt 16
8. Ringse kudumise tehnoloogia (keskelt alustatud) ja mustri lugemise põhimõte. 9. Kinda kudumise tehnoloogia: kinda osad; silmuste arvutamine; varraste asetus; pöidlakiilu moodustamise põhimõte, pöidlaava (laiuse arvutamine, kudumise võimalused); kinda otsa kahandamise võimalused (kahanduste nimetused); viimistlemine. 10. Soki kudumine: soki osad, silmuste arvutamine, varraste asetus, soki kandade ja otsade jagunemine tehnoloogiliste põhimõtete järgi (nimetused); viimistlemine. Soki alustamine otsast - eripära. Silmuste arvutamine sääre või pöia ümbermõõdu järgi 11. Kudumite viimistlemine (villasest, sünteetilisest lõngast).
• Luulised kehaosad ei tohi olla teineteise vastas • Kahjustunud koht ei tohi olla kehaasendi tugipunktiks • Tuleb teha harjutusi • Kasuta võimalusel õhk-, geel- ja vesi täidisega madratseid voodis ja ratastoolis • Kasuta surve punktide säästmiseks väikeseid patju, linu või spetsiaalseid polstreid • Voodihaigel pt võiks olla jalas sokid( soovitatavalt naturaalsest ja „hingavast“ materjalist), et vähendada kandade hõõrdumist vastu voodit • Nii voodis kui ratastoolis võib kasutada lambanahka (toimib amortisaatrorina voodi ja pt keha vahel) • Uuri nahka: iga asendivahetuse ajal, hügieeniprotseduuride ajal • Pesemiseks kasuta seebi asemel pesuemulsioone ja-geele, need ei kuivata nahka • Hoidu liigsest pesemisest, see kuivatab nahka • Ettevaatust liiga kuuma veega • Peale pesu tuleb nahka õrnalt tupsutades kuivatada
*Juhtimisvõtted- juhtimisvahendite kombinatsioonid, millega pannakse hobune mingit liikumist või harjutust tegema *Juhtratsanik-esimene ratsanik rivis * Kabi - sarvjas moodustis hobuse jäsemete tipus, mis on arenenud küünest. *Kalossid - spetsiaalsed kaitsmed (hobuse jalgadel) piirde ja päka kaitseks. *Kangvaljad - topeltvaljastus, mis koosneb erinevate ratsmetega kasutatavast rõngastega suulisest (trenslist) ja kangsuulistest. *Kannused - ratsaniku saabaste (kandade) külge kinnitatavad metallist või plastmassist ogataolised abivahendid hobuse ergutamiseks. *Kaska - kaitseb ratsaniku pead, kui hobune ta seljast viskab. *Koondamine - hobuse raskuskeskme paiknemise muutmine nii, et tagajalad võtavad sellest kanda suurema osa hobuse ja ratsaniku raskusest. *Pinded - jalasidemed, enamasti elastsest materjalist. *Kummisuga - puhastab hobuselt pori, lahtiseid karvu ja masserib hobuse keha samal ajal. *Kõõluse kaitsmed - kaitsevad hobuse jala kõõluseid
hüppama, aga kui ma vilistan siis kükitate nii käes. Kui mõni laps ei ruttu kui saate." kükita korralikult, siis ,,Kas olete valmis?" Ütlevad: ,,Ja!" õpetaja mainib seda. Ütleb erinevaid kõnni- ja hüplemisvorme. Näiteks peab kõndima kandade peal, pöia peal, Kõnnivad, hüplevad vastavalt õpetaja korraldusele, tagurpidi, pöia välisserval, käpuli, vähikõnnis, vile peale kähku kükitavad. ühe jala peal hüppama, sulghüppeid tegema. Iga natukese aja tagant vilistab. Lõpetamine Ütleb: ,,Istume ringi" Istuvad ringi. 5 ,,Nüüd masseerime eesistuja selga, tehes palliga Lapsed teevad eesistuja seljal palliga ringe, minutit
Esimene samm tehakse vasaku jalaga, ülesandeks ajastamine ja suuna valimine. Käed on veidi kõverdatult kõrval. Teise sammu eesmärgiks on valida üleshüppeks õige koht; liikumishoo pidurdamine ning suunamine üles. Sirge parem jalg läheb kannale ette-maha. Samal ajal liiguvad sirged käed hoovõtuks hoogsalt taha. Kolmas samm tehakse vasaku jalaga, mis viiakse paremast veidi risti mööda. Käed jätkavad liikumist taha-alla. Äratõuge: rullumine üle kandade päkkadele ja jalgade aktiivne sirutus põlve-, puusa- ja hüppeliigesest. Lennufaasis painutatakse õlavöö rindkerest taha, löögikäsi ja õlg liiguvad taha. Löök toimub hüppe kõrgpunktis käe ulatuskõrgusel. Liigutus toimub ümber küünarliigese. Palli tabamise hetkel on käe kiirus maksimaalne. Ranne katab palli. Peale kokkupuudet palliga liigub käsi vasaku põlve suunas ette-alla. Küünarliigesest jääb käsi sirgeks. Maandumine toimub pehmelt kahele jalale. Mängu reeglid
Kõige eredamate rahvuslike tunnetega teosteks on Chopini loomingus tema masurkad ja poloneesid. Need on Poola rahvatantsudest tulenenud zanrid, mille Chopin arendas täiusele. Poolakate kõige levinumaks tantsuks oligi masurka. Seda tantsiti nii aristokraatsetes lossides kui ka talupoegade koosviibimistel. Masurka nimetus on tulenenud Masoovia maakonna kolemaosalise takti mõõduga rahvatantust: masuurist. Muusika kapriissete rütmidega harmoneerisid ka tantsijate jalapõrutused, kandade kokkulöömised, näo ja keha välejndusrikas miimika. Polonees oli poola aadli üks peamisi tantse, iseloomult esinduslik, suursugune ja rahulikult pidulik. Kunagi vanasti tantsisid poloneesi ainult mehed, kusjuures eelistati vanemaid ja väärikamaid, kellel oli kodumaa ees teeneid. Tollal nimetati poloneesi suureks tantsuks. Hiljem võtsid poloneesi tantsimises osa ka naised, tantsides seda omaette, eraldatuna meestest. Viimaseks arengustaadiumiks oli sega paaride polonees
Harjutust sooritada mõlema küljega. ________________________________________________________________________ 11 Õlavöötme õlavarre lihased: 1. Seistes hoida küünarvart kukla taga kõrval. Viia tõstetud õlavars abistava käega kukla tagant küljele võimalikult kaugele. 2. Põlvituses või kõhulilamangus mõlemad käed küünarnukist kõverdatud põrandal, kanda keharaskus kandade suunas 3. Väikeses harkseisus painutada rindkere ette, sirutada selja taga asetatud sõrmseongus sirged käed üles. ________________________________________________________________________ Rindkere lihased: 1. Küünarvarrest kõverdatud käsi hoida vastu seina. Suruda keha ettepoole. 2. Seistes sirged käed kõrval taga. Hoida kätega varbseinast. Suruda rindkere ettepoole. Õlaliigeses ei tohi tekkida pinget. 12
Kõige eredamate rahvuslike tunnetega teosteks Chopini loomingus on tema masurkad ja poloneesid. Need on Poola rahvatantsudest tulenenud zanrid, millised Chopin arendas täiusele. Poolakate kõige levinumaks tantsuks oli masurka. Seda tantsiti nii Aristokraaseis lossides kui ka talupoegade koosviibimistel. Masurka nimetus on tulenenud Masoovia maakonna kolmeosalise taktimõõduga rahvatantsust- masuurist. Muusika kapriissete rütmidega harmoneerisid ka tantsijate jalapõrutused, kandade kokkulöömised, näo ja keha väljendusrikas miimika. Polonees oli poola aadli üks peamisi tantse, iseloomult esinduslik, suursugune ja rahulikult pidulik. Kunagi vanasti tantsisid poloneesi ainult mehed, kusjuures eelistati vanemaid ja väärikamaid, kellel oli kodumaa ees teeneid. Tollal nimetati poloneesi suureks tantsuks. Hiljem võtsid poloneesi tantsimisest osa ka naised, tantsides seda omaette, eraldatuna meestest. Viimaseks arengustaadiumiks oli segapaaride polonees.
Enne sammaste troppimist tuleb nende külge kinnitada ka reelid ja vajadusel ka korv töölavad. Kuni 5 t sambaid võib tõsta ümber samba haaravate trossidega. Ümber samba haaramiseks kasutatakse universaaltroppi. Enne samba montaazi algust paigaltatakse kannu põhjale jäigast mõrdist või betoonist tasnduskiht mille sammas oma raskusega tihedaks muudab. Ja seega surve kogu samba ristlõike ulatuses ühtlaselt kannu põhjale üle kannab Enne paigaldamist tuleb samba d vundamendi kandade lähedale asetada Olevenalt samba mõõtmetest ja kannu sügavusest kasutatakse 20-30 cm sügavuse kihiliselt Kui samba külje laius on kuni 40 cm aestatakse samba ogale küljele üks kiil, kui külg on laiem siis 2 kiilu. Kõige otstarbekamad on betoon või raudbetoon kiilud. Sambad rihitakse rangelt vertikaalasendisse samaaegselt nende ajutise kinnitamisega. Sambaid rihitakse kahe teodoliidiga. Monoliitimiseks nimetatakse raudbetoon elementide liitekohtade kinnitegemist
Esimene samm (paremakäelised) tehakse vasaku jalaga, ülesandeks ajastamine ja suuna valimine. Käed on veidi kõverdatult kõrval. Teine samm eesmärgiks valida üleshüppeks õige koht; liikumishoo pidurdamine ning suunamine üles. Sirge parem jalg läheb kannale ette-maha. Samal ajal liiguvad sirged käed hoovõtuks hoogsalt taha. Kolmas samm tehakse vasaku jalaga, mis viiakse paremast veidi risti mööda. Käed jätkavad liikumist taha-alla. Äratõuge: rullumine üle kandade päkkadele ja jalgade aktiivne sirutus põlve-, puusa- ja hüppeliigesest. Samal ajal sirgete käte aktiivne liikumine tagant-alt ette-ülesse. Löögikäsi kõverdub küünarliigesest nii, et küünarliiges on ees-ülal õlast kõrgemal, lõtv ranne õla kohal pea taga, sõrmed pööratud taha, peopesa üles. Hüppe kõrgus sõltub hoojooksu kiirusest, käte hoost ja jalgade jõust. Lennufaasis painutatakse õlavöö rindkerest taha, löögikäsi ja õlg liiguvad taha.
Puhata tuleb korduste vahel nii palju , et käsilolev punkt lõpuni hästi sooritada. Keskenduda tuleks siis järgmistele punktidele: · Pehme maandumine võimalikult vähese müra ja plärtsuga. · Piisavalt laiali aetud käetega maandumine , et rind saaks nende vahele vajuda. · Varvastega tõukamine maandumisel intertsijõu saavutamiseks. · Küünarvarte veepinna lähedal hoidmine, kui vee alla vajun. · Puusade ja kandade kõrgemasse punkti tõusmine, kui vee alla vajun · Jalgade voolujoonelise asendi hoidmine, kui vee alla vajun. · Pehmed käetõmbed ja põlvede painutamine · Pärast tõmbe alustamis käte veest välja viimine nii kiiresti kui võimalik. · Taastumisfaasis vee embamine lõdvestunud kätega. · Vee läbistamine lõuaga, pilk alla suunatud. · Järjekindel väljahingamine. · Silmas pidada ühte fookuspunkti korraga. Jätkusuutlikkuse treening
Mida suurem on kiirus sed apikem on viiimane samm, millega pidurdataksekeha horisontaalset inertsi. Algab tõuge üles. Äratõuge: Viimane samm sarnaneb kerge hüppega--tagumine jalg eemaldub maapinnast enne, kui eespool olev jalg maandub. Sirge jalg viiakse ette ja asetatakse kannaga maha, võimalikult kiiresti tuuakse teine jalg kõrvale, keha raskuskese kandub taha poole. Käed on viidud alla-taha juba enne kandade kontakti põrandaga. Tõuge algab rullumisega kandadelt päkkadele. Üheaegselt jalgade sirutusega sirutub ka keha ja toimub kätte aktiivne rebimine lühemat teed pidi üles. Käte hoog lõpeb momendil, kui päkad eralduvad maast. Tuleb püüda selle poole, et hüpe toimuks otse üles. Pidurduse ja äratõuke vahe olgu võimalikult lühike. Löök: Tõukele järgneb ülakeha painutus taha, käed tõusevad näost kõrgemale, kõverdunud löögikäsi liigub
- hüplemine kahelt suusalt, suusad horisontaalselt hoides. - hüplemine kahelt suusalt, tõmmates üles kordamööda kas ainult suusa ninad või kannad. Suusa teine ots jäägu samal ajal lumega kontakti. - üleshüpe sügavkükist, maandumine elastselt. Sama maandumisega väljaasteasendisse. - hüplemine erinevatest asenditest (väljaaste, sahk, käär). - ühe suusa libistamine kõrvale-tagasi a) paralleelasendis, b) ainult kannaosa, c) ainult ninaosa. - suusaninade/kandade korduv kõrvale ja tagasi tõstmine. - juurdevõtusamm küljele, hüplemine küljele ja tagasi. - kahel suusal hüplemine küljele ja tagasi a) suusad paralleelselt, b) ainult kandadega, c) ainult ninadega. - hüppepööre 45°, 90°, kuni 180°. - üles alla kergenduse sooritamine (jalgade kiire sirutamine ja kõverdamine) nii, et suusad vabastatakse hetkeks koormusest, kuid kontaks lumega säilitatakse.
lõdvad randmed rinna ees, sobiv kaugus on kui käed mahuvad keha ja võrgu vahel vabalt liikuma, liikumine toimub piki võrku, võib liikud nii jooksu juurdevõtu kui ristsammuga, juurdevõtusamm on lühikese vahemaal, üks samm- tehakse sulustaja lähteasendist piki võrku külje suunas, sisuliselt samm ja hüpe, liikumissuunapoolse jalaga tehakse pikk hüppesamm ja pidurdus, teine jalg tuleb kõrvale, äratõuge korraga kahelt jalalt üle kandade ja talla sisekülje otse üles ja pöiad asetsetakse võrguga risti, kahe sammul tehakse pikk juurdevõtusamm külje suunas millele järgneb pidurdushüppesamm ja äratõuge kahelt jalalt ehk siis juurdevõtusamm ja samm ning hüpe, ristsammudega liigutakse veidi pikemal maa-alal kasutatakse liikumist kõrvaltsooni, jooksusammudega liigutakse pikemal vahemaal: pööre-jooks-pööre-hüpe mis on kõige kiirem liikumisviis, hüppesammudega lõpetatakse liikumine mille ülesanne on liikumishoo
Oeh, oeh! Sõna, mis kirbud eemale peletab! On Mare Cenaine aga võhik! Sellega nüüd mõni kulda saab! See kõlbab ainult suvel voodi alla panna!» «Et meil nüüd vigadest juttu tuleb,» ütles kuninglik prokurör, «siis uurisin ma enne siiatulekut all portaali. Kas teie kõrgeausus on selles täiesti kindel, et füüsikaliste tööde algus on kujutatud Linna Haigemaja pool küljes ja et nende seitsme alasti kuju seas jumalaema jalge ees see kuju, millel tiivad kandade küljes, on Mercurius?» «Jah,» vastas preester, «nõnda kirjutab Augustino Nifo, itaalia õpetlane, kellele ta habemik deemon kõike on õpetanud. Lähme alla, ma seletan teile kõik seal koha peal ära.» «Tänan, magister,» ütles Charmolue maani kummardudes. «Ah jaa, peaaegu oleksin unustanud! Millal käsite mul väikese nõiatüdruku kinni võtta?» «Missuguse nõiatüdruku?» «Selle mustlastüdruku, keda te ju väga hästi tunnete, kes iga päev kirikuesisel tantsib,
annaabi.ee 
