männid. nulud. Liivastel ja soistel aladel. Mets on tihe ja varjuküllane. Mets on hõre ning Põõsa-ja rohurinne on valgusküllane ja seal nõrgalt arenenud ning liigivaene. kasvab hulgaliselt Seal kasvavad seened, puhmaid ja samblikke. saprofüüdid ja puhmad (nt. pohlad, mustikad, kanarbikud) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Loomastik Suhteliselt liigivaene loomastik. Iseloomulikud on paksu karvkattega kiskjad (nt. pruunkaru, hunt). Veekogude ääres kujundavad maastiku ilmet koprad. Erinevad linnud (nt. tihane, vint, käbilind, metsis). Inimtegevus
turbakiht. · soo arengu toitevaene järk. RABA SOODE LEVIK EESTIS MULLASTIK JA VEETINGIMUSED · Liigniiske · Pinnas toitainevaene · Kasvada suudavad vaid niiskuslembesed taimed · Kuivendamata rabaturvas sisaldab 90% vett · Mineraalaineid saavad taimed sademetevetest · Mineraalaineid on rabaturbas vaid 2-4 % · Turbahorisont 30 cm- 100 cm RABA RINDED · Puurinne Sookased ja männid · Põõsarinne Paju ja vaevakask · Puhmarinne - kanarbikud, sinikad, hanevitsad, pohlad, mustikad, rabamurakad ja harilik jõhvikas · Rohurinne - alpi jänesevill, pikalehine huulhein, ahtalehine põdrakanep ja luht- kastevars. · Samblarinne - harilik karusammal, raba- karusammal, turbasammal ja harilik palusammal. AHTALEHINE PÕDRAKANEP · Pajulilleliste sugukonda pajulille perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. · Ahtalehine põdrakanep on levinud peaaegu kogu Euroopas, Siberis, Kesk-, Väike- ja Ida-Aasias, Põhja-
Gröönimaa 1) Paiknemine · Arktiline ja lähisarktiline kliimavööde · Jää- ja külmakõrbete ning tundrate loodusvöönd · Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel · Põhja-Jäämeri ja Atlandi ookean 2) Pinnamood · Gröönimaa pindala on 2 166 086 km². Sellest vaid 400 000 km² on jäävaba, ülejäänud 1 800 000 on kaetud mandrijääga, mille suurim paksus ulatub 3500 meetrini. See on umbes 85% kogu saarest. Põhjast lõunasse on Gröönimaa 1600 miili (2670 km) pikk ja 750 miili (1200km) lai. Tema rannik on ääristatud fjordidega, mis on 25 000 miili pikk peaaegu võrdne Maa ekvaatori ümbermõõduga. Gröönimaaa mandrijää on teine kõige suurem mandijää kogu maailmas, teda edastab ainult suur Antarktika manner. · Suurim tipp on Mount Gunnbjorn (3693m), mis asub Gröönimaa Ida rannikul. Teine kõrge tipp on Mont Forel (3360 m). · Gröönimaal on arvestuslikult 2 700 000 km³ jääd ja see moodustab 9 % kogu maakera magevee varudest. J...
vaalalist ja 6 liiki hülgeid. Gröönimaa vetes ujub umbes 225 kalaliiki, osa järvedes ja jõgedes, osa meres Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki. Taimestik Taimi leidub kõikjail jäävabadel aladel Taimestik on kidur ja kasvab aeglaselt Puid leidub vaid mõnes üksikus soojemas kohas Lõuna-Gröönimaal Vili ei jõua neis arktilistes tingimustes valmida Peamiselt koosneb taimestik madalast tundra- ja kaljutaimestikust nagu samblad, samblikud, kanarbikud, sõnajalad, kellukad, orhideed jne. Rahvastik Gröönimaal elab ~ 57 637 elanikku Väga hõre asustus Kõik linnad ja asulad paiknevad Gröönimaa jäävabal rannikul Ülekaalukalt suurim linn on pealinn Nuuk, kus elab ligi 13 000 elanikku Keskmine eluiga meestel on 65 ja naistel 70 aastat Majandus Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud Valitsusele kuuluv Royal Greenland on Põhja-Euroopa suurim kalatööstus
Kanarbik Kanarbikku tuntakse kui lagedate nõmmede ja valgusküllaste nõmmemetsade asukat ja nende kasvukohtade peamist iseloomustajat. Ilma kanarbikuta ei kujuta ühte nõmme ettegi. Teistel seostub jälle kanarbiku nimega kanarbikumesi. Kanarbik on meie taimedest üks suurema nektarihulgaga. Tähtis on ka see, et õitsvad kanarbikud kasvavad massiliselt koos, igal puhmal sajad õied. Nii tuuaksegi juuli lõpul, kui kanarbik õitsema hakkab, mesitarud kanarbikule lähemale. Kellel võimalik, see asetab oma mesilindude kodud otse kanarbikuväljale. Nii võib kanarbiku õitsemise ajal kuulda hõredates metsades alati ühte kõrvulukustavat suminat, kui just väga kõvasti vihma ei pladista. Mesilased ja ka paljud teised putkad külastavad ilusa ilmaga lugematul arvul õisi, et hiljem oleks millest toituda
HOOLDAMINE: Ka turbaaias on igihaljaid taimi vaja katta kevadiste äikesekahjustuste eest. Madalamad taimed võib katta lihtsalt kuuseokstega, kõrgemate katteks võib ehitada väikseid kuuseokstest onne või kasutada spetsiaalset talvekattekangast. Talvekatet ei tohi panna liialt vara, maapind peaks juba külmunud olema. Äravõtmisega ei tohi samuti kiirustada. Turbaaia taimed vajavad ilusa kompaktse võra säilitamiseks pidevalt noorendus- ja kujunduslõikust. Eriti vajavad seda erikad ja kanarbikud. Äraõitsenud õied lõigatakse alati ära. TURBAAEDA SOBIVAD TAIMED: Puittaimedest: · rododendronid ehk rodod · kanarbikud · küüvitsad · sookailud · eerikad · mustikad · jõhvikad · pohlad · kukemarjad · kukitsad · kalmiad · talihalid Püsikutest: võhalised, adoonised, priimulad, ramondad, emajuured, leviisiad, epimeediumid, kivirikud, harakkuljused, lumeroosid, kannikesed, hapulembesed sõnajalad, varjukõrrelised, bergeeniad, ebamagun jpt. TURBAAED SOBIB :
Polar bears, walruses, reindeer, musk oxen and a growing stock of wolves live here along with smaller animals and many bird species. Taimestik Nii nagu loomi, leidub ka taimi kõikjail jäävabadel aladel. Taimestik on kidur ja kasvab aeglaselt. Vaatamata tehtud pingutustele leidub puid vaid mõnes üksikus soojemas kohas Lõuna-Gröönimaal. Ka vili ei jõua neis arktilistes tingimustes valmida. Peamiselt koosneb taimestik madalast tundra- ja kaljutaimestikust nagu samblad, samblikud, kanarbikud, sõnajalad, kellukad, orhideed jne. Alates aastast 1933 kuulub Gröönimaa, vastavalt Haagis sõlmitud kokkuleppele, Taani Kuningriigile. Alates sellest ajast on Gröönimaa autonoomsus pidevalt suurenenud. Tegevused/turism http://www.greenland-guide.gl/ice_snow.htm http://www.greenland-guide.gl/outdoor_life.htm http://www.greenland-guide.gl/ Keskkonnaprobleemid Inimtegevusest (peamiselt fossiilsete kütuste kasutamisest) tingutud
levikuteede ristumiskohal. Eesti peamised taimkattetüübid. Eestis eristatakse järgmisi taimkatte tüüpe: metsad (40% riigi pindalast), niidud ja sood (22,3% riigi pindalast) Arumetsade liigid. Arumetsade liigid on Nõmme-, Palu-, Laane-, Loo- ja Salumetsad. Peamised taimeliigid mis kasvavad nõmmemetsas, laanemetsas, loometsas, salumetsas, palumetsas. Peamised taimeliigid mis kasvavad nõmmemetsas on männid, samblikud ja kanarbikud. Iseloomulikud on ka kukemarjamännikud; Laanemetsas on peamiselt kuused, harvemini kask, lepp või mänd.Alustaimestikus kasvavad mustikas, jänesekapsas, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold; Loometsas on ülekaalus mänd, harvem kuusk või tamm; Alustaimestik on liigirikas, seal kasvavad kuivust taluvad lubjalembesed huumusrikaste metsamuldade taimed; Salumetsades on domineerivaks puuks kuusk, aga on levinud ka laialehelised puuliigid nagu tamm, vaher ja pärn
palustris) sorte, USA-s ja Lääne-Euroopas suureviljalist jõhvikat (O.macrocarpus). Viimane on meie harilikust jõhvikast suuremate viljadega ja pisut mahedama maitsega. Eesti jõhvika küps mari on tugevalt hapu maitsega ja sisaldab peamiselt mahla, Ameerika jõhvikas sisaldab rohkem viljaliha. Jõhvikas vajab kasvamiseks happelise reaktsiooniga mulda. Tavalises aiamullas jäävad nad kiratsema või hukkuvad sootuks. Kui looduslikult kasvavad koduaias või aiaserval mustikad, pohlad või kanarbikud on looduslikult kasvukoht ka jõhvikale enam-vähem sobiv. Kui tegemist on aga tavalisel aiamullal oleva aiaga, siis tuleb jõhvikate kasvatamiseks rajada turbaaed või -peenar. Turbases mullas kasvavad hea meelega ka rododendronid, mustikad ja pohlad, samuti leesikas, küüvits, kanarbik, eerika, talihali, harakkuljus, kalmia ja sookail. Jõhvikate hooldamine ei ole raske kui oled peenra rajamisel järginud talle vajalikke kasvutingimusi
Võrdluseks olgu öeldud, et maailma pakseim turbakiht on teada Kreekast, kus selle paksuseks on mõõdetud umbes kakssada meetrit. KANARBIK Kanarbikku tuntakse kui lagedate nõmmede ja valgusküllaste nõmmemetsade asukat ja nende kasvukohtade peamist iseloomustajat. Ilma kanarbikuta ei kujuta ühte nõmme ettegi. Teistel seostub jälle kanarbiku nimega kanarbikumesi. Kanarbik on meie taimedest üks suurema nektarihulgaga. Tähtis on ka see, et õitsvad kanarbikud kasvavad massiliselt koos, igal puhmal sajad õied. Nii tuuaksegi juuli lõpul, kui kanarbik õitsema hakkab, mesitarud kanarbikule lähemale. Kellel võimalik, see asetab oma mesilindude kodud otse kanarbikuväljale. Nii võib kanarbiku õitsemise ajal kuulda hõredates metsades alati ühte kõrvulukustavat suminat, kui just väga kõvasti vihma ei pladista. Mesilased ja ka paljud teised putkad külastavas ilusa ilmaga lugematul arvul õisi, et hiljem oleks, millest toituda. Valminud
Lillad ja violetsed seined siseruumides mõjuvad väga intensiivselt ning seetõttu kasutatakse suhteliselt harva. Lilla eksterjööris [9] 7 [10] Lilla interjööris [11] 8 [12] 3.1. Lilla looduses Alguses võib tunduda, et violetseid toone ei ole just väga palju looduses, kuid tegelikult võib lillat loodusest päris palju leida. Eestiski on mitmed taimed lillade õitega: sirelid, kanarbikud, sinililled, kannikesed, samuti kultuurtaimedest võib leida lillakarva tulpe, liiliaid ning võõrasemasid. Välismaal on lillades toonides mitmete puude õied (näiteks ka mõned omapärased ja teadlaste poolt aretatud kirsipuu sordid.) Lisaks kasvatatakse soojemates maades palju lavendlit, mis on imeline lõhna taim. Maailmas rännates võib leida kauneid ja laiu lavendli põldusid. 9
Ka turbaaias on igihaljaid taimi vaja katta kevadiste päikesekahjustuste eest. Madalamad taimed võib katta lihtsalt kuuseokstega, kõrgemate katteks võib ehitada väikseid kuuseokstest onne või kasutada spetsiaalset talvekattekangast. Talvekatet ei tohi panna liialt vara, maapind peaks juba külmunud olema. Äravõtmisega ei tohi samuti kiirustada. Turbaaia taimed vajavad ilusa kompaktse võra säilitamiseks pidevalt noorendus- ja kujunduslõikust. Eriti vajavad seda eerikad ja kanarbikud. Äraõitsenud õied lõigatakse alati ära. Taimed : o Ahtalehine mustikas o kännasmustikas o mesimurakas o rabamurakas o pohlasordid o harilik jõhvikas o suure viljaline jõhvika sort o sookail o eerika o kanarbiku sordid o talihali o rododendroneid o pohl o leesikas o katavba o smirnov o jaapani vasey, o schlippenbach o kännasmustikas o vaevakask o roomav kadakas o harilik pukspuu o kalifornia ebaküpress
HAPULEMBESED e. TURBAAIA TAIMED Hapulembeste taimede grupid on: 1) looduslikud rabataimed 2) kanarbike ja eerikate sordid 3) metsamarjad (pohl, mustikas, jõhvikas, murakas jt) 4) mõningad okaspuud (mägimännid, kadakad) 5) rododendronid 6) mõned teised hapulembesed poolpõõsad e. varvud Selliste taimede kasvatamine on võimalik kas 1) looduslikes tingimustes (kui mullatingimused juhtuvad olema soodsad) 2) kunstlikul substraadil (täidetud istutusalad või turbaaiad) Seega ei ole viimasel ajal aiakujunduselemendina levima hakanud turbaaed eesmärgiks omaette, vaid on ainult vahendiks hapulembeste taimede kasvatamiseks ka neis kohtades, kus selleks looduslikud mullatingimused ei sobi. Sama hästi kui turbaaias või erisubstraadiga täidetud istutusaladel on hapulembeste taimede kasvatamine võimalik happelistel liivadel paiknevates metsaaedades, kus esineb ka okaspuude varist ning kõdu, või siis rabamuldadel. NB! Mitte mingil juhul ei sobi hapul...
· kasvukuhik----paikneb juure otsas. Kasvukuhiku rakkude kiire jagunemine võimaldabki juurtel pikeneda. Kasvukuhikut katab ja kaitseb juurekübar. · mükoriisa----ehk seenjuur, -seente ja taimejuure vastastikune koostöö. Taim saab seenelt vett ja mineraalaineid, seen aga taimelt orgaanilisi aineid. On taimi mis vajavad väga oma kasvuks seeneniidistiku nt rodod ja kanarbikud. · Sümbiont----- eri liikidesse kuuluvad organid (sümbiondid) ÕIS JA ÕISIK · õisikute ja vilikondade tüübid 1. pööris-kobarasarnane liitõisik. Pöörisõisikul kinnituvad peateljele külgteljed, millele omakorda õied. NT viinapuul, kõrrelised 1. kännas - kobarataoline õisik, kuid õieraod on eri pikkustega ja ei lähtu ühest kohast. Aga õied on samal kõrgusel. NT roosõielised, vahalill, rododendron 2
Turbataimla tegemine Mitmed tuntud aiataimed (rododendronid, kanarbikud, erikad jt) vajavad normaalseks arenguks happelist pinnast. Neile sobiv pH tase on 4-5 ühikut. Tavaline aiamuld on enamasti 6,5-7,5. Näiliselt on ju vahe tühine. Kas tasub selle paari pügala pärast muretseda? Kindlasti tasub! pH olemus on üsna keeruline - negatiivne logaritm vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses. Seega tegelikult on vesinikioonide koondumus happelembestele taimedele sobivas mullas 100 korda suurem kui aiamullas. Sauna ei lähe ju keegi 0 °C juures, ikka köetakse
Külvamine 27.04.2016 Marje Kask 27 Külvamine 27.04.2016 Marje Kask 28 Külvamine 27.04.2016 Marje Kask 29 Külvamine katmikalale · Katmikalale külvatakse seemned: mida on vähe, mis on haruldased mis vajavad idanemiseks kõrgemat temperatuuri vajavad rohkem hooldamist peenikesed seemned (rododendron, hortensia, aktiniidia, kanarbikud). külmaõrnad kultuurid, saavad pikema kasvuperioodi ja paremini talveks puituda. · Vaja rohkem tööjõudu, kallim. · Külvid kassettidesse või kastidesse (väike seeme). · Substraadiks tavaliselt turvas, mis on vajaliku pH -ni neutraliseeritud, liiva ja väetiste segust, vahel lisatakse ka komposti (20% mahust). · Idanemistemperatuur on 15 20 kraadi, tõusmed vajavad palju valgust.
pikalt sujuvalt rootsuks ahenev. Kanarbik (Calluna vulgaris) kaneprohi, kanarohi, kanaharjak, eerikad, nõmmelill Kanarbikku tuntakse kui lagedate nõmmede ja valgusküllaste nõmmemetsade asukat ja nende kasvukohtade peamist iseloomustajat. Ilma kanarbikuta ei kujuta ühte nõmme ettegi. Teistel seostub jälle kanarbiku nimega kanarbikumesi. Kanarbik on meie taimedest üks suurema nektarihulgaga. Tähtis on ka see, et õitsvad kanarbikud kasvavad massiliselt koos, igal puhmal sajad õied. Nii tuuaksegi juuli lõpul, kui kanarbik õitsema hakkab, mesitarud kanarbikule lähemale. Kellel võimalik, see asetab oma mesilindude kodud otse kanarbikuväljale. Nii võib kanarbiku õitsemise ajal kuulda hõredates metsades alati ühte kõrvulukustavat suminat, kui just väga kõvasti vihma ei pladista. Mesilased ja ka paljud teised putkad külastavas ilusa ilmaga lugematul arvul õisi, et hiljem oleks, millest toituda
kastmissüsteemiga. 6.1.7. Hapulembeste taimede kasvupinnas Nii nagu puittaimi, võib ka hapulembeseid taimi liigitada nõudlikeks ja vähenõudlikeks. Valdav osa hapulembestest taimedest kuulubki puittaimede hulka. Suhteliselt nõudlike, huumusrikast ja niiskemat kasvukohta vajavate hapulembeste taimede hulka kuuluvad näiteks hortensiad. Keskmiselt nõudlike taimede hulka kuulub näiteks enamik rododendroniliike, vähenõudlikud on kanarbikud, eerikad, põõsasmustikad jt. Hapulembestele taimedele sobivaks pH arvväärtuseks on 5 … 5,5. Hapulembesed taimed ammutavad toitaineid enamasti ühenditena, mille üldnimetuseks on kelaadid. Kui pH väärtus on kõrgem, ei lahustu kelaadid, mistõttu taimed ei saa pinnases olevaid toitaineid omastada ning neil ilmnevad puudusnähud. Enamik hapulembeseid taimi on tundlikud juurestiku läbikuivamise suhtes ning edukaks kasvuks vajavad nad mükoriisat