• Küberturvalisus ehk IT süsteemida kaitse riist-ja tarkvara süsteemi osadel • Häkker – keegi, kes otsib süsteemi nõrkusi • White-box testing – häkkeril on süsteemist kõik teadmised • Black-box testing – süsteemi kohta eelnevat infot pole • Projektijuht vastutab, et turvatestid oleks läbitud • OSI mudel – 7. rakenduskiht, 6. esitluskiht, 5. seansikiht, 4. transpordikiht (TCP), 3. Võrgukiht (IP), 2. Kanalikiht (lülikiht), 1. füüsiline kiht. • OWASP – open web application security project e vabas kasutuses olevad veebiturvalisuse eest vastutavad asjad • ASVS – application security verification standard – rakenduse tasemel turva kontroll • DDOS – distributed denial of service attack – eesmärk on arvuti või võrk teha kasutajatele kättesaamatuks, tihti ühe rünnaku all tuhanded erinevad IP aadressid (arvutite zombiarmee)
See arvestab võrgu füüsilist topoloogiat, elektrilisi ja füüsilisi ülekandemeediumi parameetreid ja saadetavate ning vastuvõetavate bittide ajastamist ning kodeerimist. Tänu füüsilisele kihile ei pea ülemised kihid otselest tegelema füüsiliste probleemidega. Siia kuuluvad Fast Ethernet, RS-232 ja ATM protokollid koos vastavate riistvarakomponentidega. 4 Kanalikiht ehk lülikiht ehk andmelülikiht on OSI mudeli altpoolt teine kiht (asub füüsilise kihi peal ja võrgukihi all). Andmelülikihi ülesanne on andmepaketi muundamine binaarkoodiimpulssideks, mida saab saata üle edastusmeediumi sihtarvutisse, kus toimub vastupidine protsess. Andmelülikiht jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks (vt.fragmentation) ning võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid
ARP nagu TCP samuti ei nõua ta kviitungeid, lihtsalt saadab pakette. datagrammi liigutada. Ruuteri sisend: Füüsiline edastuskanal on vahend lokaalvõrgus sihtpunkti aadressi leidmiseks. Selleks UDP päis on 8 baiti pikk, mis koosneb: 1)saatja pordi aadress -> kanalikihi protokoll -> puhvrid. Ruuteri väljund: -> väljuvad saatja ujutab LAN’i üle päringuga, kus on kirjas tema IP 2B 2)sihtpunkti pordi aadress 2B 3)datagrammi pikkus 2B puhvrid -> kanalikiht -> füüsiline edastuskanal aadress ja soovitava vastuvõtja IP aadress. Vastuvõtja tunneb 4)kontrollsumma 2B. UDP-d kasutatakse programmides, kus 40. Ipv6 päise suurus on 40 baiti, see suurus on fikseeritud, oma aadressi ära ja saadab saatjale vastuse, kuhu on märgitud eelistatakse kiirust kindlusele. UDP ei hooli ummikutest konstantne. Kaks välja – lähteaadress (Source Address) ja vastuvõtja MAC aadress
Kui kindel pole, siis ennustab. Füüsiline signaal muudetakse tagasi abstraktseks. Kanali dekooder võtab vigadega koodi vastu , püüab vigu tuvastada ning neid parandada. Allika dekoodris tehakse info kasutajale arusaadavaks – pakitakse lahti. Analoogallika puhul lisandub ka DA-muundur. 1 ISO-OSI mudel Füüsiline – määrab ühenduse tüübi (nt kaabel). Kanalikiht annab liidesesse info, mille füüsiline kiht edastab. Kanalikihti ei huvita füüsiline kiht ja vastupidi. Alumistes kihtides peavad olema liidesed, kuhu ülemised kihid saavad infot anda. Kanalikihis olevad aadressid on füüsilised aadressid (otseselt seotud füüsiliste seadmetega, nt MAC). Paketis peab olema üks aadress juures – võrguaadress(IP). Võrgukiht loob ühenduse kahe võrgu vahel. Transpordikihis on vaja lisada TCP aadress.
Network (võrgukiht) - kontrollib lugeda. MIME: Multipurpose internet mail extentions. See on täiendav protokoll, mis lubab mitte-ASCII andmeid saata läbi SMTP. asünkroonne, jagatud (iga sõlm vahetab ainult oma naabrite vahemaade hinnanguid teiste sõlmedega). Igal sõlmel on oma rida iga sõnumite marsruutimist võrgus. Levinuim võrgukihi protokoll on IP. Data link (kanalikiht) - jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti MIME tüüpe: Tekst (plain, html), Pilt (jpeg, gif), Hääl/audio (basic), Video (mpeg), Rakendused (muud andmed, mis peavad lugejal võimaliku sihtkoha jaoks ja oma veerg naabrite jaoks. Iga ristumiskoha peal on kirjas selle marsruudi ,,maksumus". D X(Y,Z) = c(X,Z) +
saa luua kindla ajavahemiku jooksul) 4. OSI mudeli kihtide funktsioonid. 7.rakenduskiht (application) - rakendusprogrammile otse antavad teenused (telnet, ftp, mail); 6.esituskiht (presentation) - andmete esituskuju muutmine; 5.seansikiht (session) - nimede ja aadresside teisendused, pääsuõigused, sünkronisatsioon; 4.transpordikiht (transport) - transparentse ja usaldatava andmeliikluse tagamine ja vahendus; 3.võrgukiht (network) - sõnumite marsruutimine keerulistes võrkudes; 2.kanalikiht (datalink) - lihtne vigade parandamine ja edastus punktist punkti võrgu sees; 1.füüsiline kiht (physical) - andmete füüsiline edastus punktist punkti. Kihtide vahel toimub informatsiooni transleerimine, mida teostab kihtidevaheline liides. Liides on kõrgematel tasemetel tarkvaraline, madalamatel ka riistvaraline. 5.Transpordikihi protokollid. TCP - Transport Control Protocol; pakub usalduväärse ühenduspõhise ja baitide arvu loendava masinatevahelise transporditeenuse
siia päis juurde. Lokaalvõrgu puhul võib olla tegemist teise otspunkti aadressiga ning kui ei ole lokaalvõrk, siis pannakse näiteks kontrollsumma või muu juhtinformatsioon. Iga kiht võib ülevalt poolt saadud paketi omakorda tükeldada, sest erinevatel kihtides on erinevad pakettide pikkuse piirangud. Hiljem saab päisest saadava info abil paketid uuesti kokku panna. Nendest kokku saadakse signaalid, mis liiguvad mööda füüsilist kihti edasi. Kui need on pärale jõudnud, siis kanalikiht saab aru, et see on temale mõeldud. Kui kõik on korras, siis päis visatake ära ja see läheb võrgukihi kätte. Võrgukiht saab omakorda järgmisest päisest kätte võrguaadressi ning saab aru, et see on mõldud talle ning teeb marsruutimise otsuse. Kui lõpuks jõuab pakett lõpp-punkti, siis arvuti saab aru, et see pakett on temale mõeldud ja viskab järgmise päise eest ära ja annab sisu transpordikihi kätte. Transpordikiht omakorda saab aru, kellele see pakett on mõldud
võetakse pakett vastu, kirjutatakse mällu ja loetakse sealt ning saadetakse väljundisse. Siinil toimuva ruutimise korral saab siini peal korraga liikuda ainult üks datagramm - seega siini kiirus määrab ära ruuteri kiiruse. Maatriksiga ruutimine on kõige efektiivsem, sel puhul saab paralleelselt mitut datagrammi liigutada. /// ==> Ruuteri sisend: Füüsiline edastuskanal -> kanalikihi protokoll -> puhvrid. Ruuteri väljund: -> väljuvad puhvrid -> kanalikiht -> füüsiline edastuskanal /// ==> EHK Ruuterisse tulevad paketid sisse kiiremini kui neid analüüsida ja edasi saata jõuab, järelikult on vaja neid vahepeal ajutiselt salvestada see on sisendpordi ülesanne, veel on füüsilise taseme funktsioon (andmesideliini lõpetamine). Vastavalt datagrammidele ja sihtpunktidele ja marsruutimistabelile formeeritakse switching fabric'us väljaminevad paketid. Kuna väljundliini (transmissioon rate) kiirus võib olla aeglasem, kui datagrammide
ruutimise korral sisendist võetakse pakett vastu, kirjutatakse mällu ja loetakse sealt ning saadetakse väljundisse. Siinil toimuva ruutimise korral saab siini peal korraga liikuda ainult üks datagramm - seega siini kiirus määrab ära ruuteri kiiruse. Maatriksiga ruutimine on kõige efektiivsem, sel puhul saab paralleelselt mitut datagrammi liigutada. /// ==> Ruuteri sisend: Füüsiline edastuskanal -> kanalikihi protokoll -> puhvrid. Ruuteri väljund: -> väljuvad puhvrid -> kanalikiht -> füüsiline edastuskanal /// ==> EHK Ruuterisse tulevad paketid sisse kiiremini kui neid analüüsida ja edasi saata jõuab, järelikult on vaja neid vahepeal ajutiselt salvestada – see on sisendpordi ülesanne, veel on füüsilise taseme funktsioon (andmesideliini lõpetamine). Vastavalt datagrammidele ja sihtpunktidele ja marsruutimistabelile formeeritakse switching fabric’us väljaminevad paketid. Kuna väljundliini
rakenduse jaoks sobivale kujule ja vastupidi 3)Seansikiht Ühenduse loomine suhtlevate rakenduste vahel. Määratakse ära millisel kujul toimub info saatmine, sünkronisatsioon jms 4)Transpordikiht Usaldusväärse andmevahetuse garanteerimine. Tehakse rakenduselt saadud andmed segmentideks ja vastupidi ning määratakse ja kontrollitakse ka nende järjekorda 5)Võrgukiht sõnumite marsruutimine, IP aadresside tasemel tegutsemine. Tehakse andmed datagrammideks. 6)Kanalikiht vigade parandamine, sünkroniseerimine. Tehakse saabunud andmed datagrammideks ja väljaminevad andmed kaadriteks. 7)Füüsiline kiht andmete füüsiline edastus punktist punkti. 6. TCP/IP mudel TCP/IP mudel koosneb 5-st kihist: 1)Füüsiline kiht andmete füüsiline edastamine punktist punkti 2)Võrgupöörduskiht Füüsiline adresseerimine, voo kontroll, vigade kontroll, kaadriteks jagamine 3)Võrgukiht marsruutimine, pakettide edastamine sihtpunkti
info saatmine, sünkronisatsioon jms 4) Transpordikiht – Usaldusväärse andmevahetuse garanteerimine. Tehakse rakenduselt saadud andmed segmentideks ja vastupidi ning määratakse ja kontrollitakse ka nende järjekorda 5) Võrgukiht – sõnumite marsruutimine, IP aadresside tasemel tegutsemine. Tehakse andmed datagrammideks. võrkudevaheliste ü henduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. 6) Kanalikiht – vigade parandamine, sünkroniseerimine. Tehakse saabunud andmed datagrammideks ja väljaminevad andmed kaadriteks. 7) Füüsiline kiht – andmete füüsiline edastus punktist punkti (näiteks kaabel). 6. TCP/IP mudel koosneb 5-st kihist: 1)Füüsiline kiht – andmete füüsiline edastamine punktist punkti 2)Võrgupöörduskiht – Füüsiline adresseerimine, voo kontroll, vigade kontroll, kaadriteks jagamine 3)Võrgukiht – marsruutimine, pakettide edastamine sihtpunkti
punkt-punkt ühenduseks. Võrgukiht (network I.) - Tegutsetakse IP aadresside tasemel. Andmeühikuks on datagramm. Kasutab võrguliidesena IP protokolli. Tegeleb marsruutimise ja erinevate võrkude vahelise andmeedastuse ning voo juhtimisega. Samuti tükeldatakse ja defragmenditakse ka suuremaid datagramme. Igal seadmel on 32- bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga APP protokolli abil. Kanalikiht (data link I.) - Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud paketid datagrammideks. Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. Igale võrguseadmele on eraldatud unikaalne 48-bitme ainult antud seadmega seotud MAC (media access control) aadress. Kui kõik 48-bitti on 1-d,
OSI mudeli kihtide funktsioonid. 7.rakenduskiht (application) - rakendusprogrammile otse antavad teenused (telnet, ftp, mail); 6.esituskiht (presentation) - andmete esituskuju muutmine; 5.seansikiht (session) - nimede ja aadresside teisendused, pääsuõigused, ünkronisatsioon; 4.transpordikiht (transport) - transparentse ja usaldatava andmeliikluse tagamine ja vahendus; 3.võrgukiht (network) - sõnumite marsruutimine keerulistes võrkudes; 2.kanalikiht (datalink) - lihtne vigade parandamine ja edastus punktist punkti võrgu sees; 1.füüsiline kiht (physical) - andmete füüsiline edastus punktist punkti. Kihtide vahel toimub informatsiooni transleerimine, mida teostab kihtidevaheline liides. Liides on kõrgematel tasemetel tarkvaraline, madalamatel ka riistvaraline.5.Transpordikihi protokollid. TCP - Transport Control Protocol; pakub usalduväärse ühenduspõhise ja baitide arvu loendava masinatevahelise transporditeenuse
Võrgukiht (network l.) Tegutsetakse IP aadresside tasemel. Andmeühikuks on datagramm. Kasutab võrguliidesena IP protokolli. Tegeleb marsruutimise ja erinevate võrkude vahelise andmeedastuse ning voo juhtimisega. Samuti tükeldatakse ja defragmenditakse ka suuremaid datagramme. Igal seadmel on 32-bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga ARP protokolli abil. Kanalikiht (data link l.) Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud paketid datagrammideks. Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. Igale võrguseadmele on eraldatud unikaalne 48-bitine ainult antud seadmega seotud MAC (media access control) aadress
(presentation layer) andmetihendus 5 Seansikiht Sünkroniseerimine ja andmeside juhtimine (session layer) 4 Transpordikiht Andmevoo juhtimine: teatekomponentide tuvastamine, (transport layer) järjestuse jaühenduse juhtimine, segmenteerimine 3 Võrguohjekiht Side teiste võrkudega: adresseerimine/võrguühendused, (network layer) teatepakettide (kaadrite) jaotamine 2 Kanalikiht Andmevahetuse korraldamine seadme ja võrgu vahel biti (data link layer) ja baidi tasandil 1 Füüsikaline kiht Riistvara komponendid, mida andmevahetuse ajal (physical layer) läbivad arvsignaalid ehk bitivoog Ethernet Kohtvõrgu standard IEEE 802.3, mida esmakordselt kirjeldati 1976. a. ja mis on praeguseks saanud üldkehtivaks. Andmed jaotatakse pakettideks, mille ülekanne
punkt-punkt ühenduseks. Võrgukiht (network l.) – Tegutsetakse IP aadresside tasemel. Andmeühikuks on datagramm. Kasutab võrguliidesena IP protokolli. Tegeleb marsruutimise ja erinevate võrkude vahelise andmeedastuse ning voo juhtimisega. Samuti tükeldatakse ja defragmenditakse ka suuremaid datagramme. Igal seadmel on 32-bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga ARP protokolli abil. Kanalikiht (data link l.) – Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud paketid datagrammideks. Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. Igale võrguseadmele on eraldatud unikaalne 48-bitine ainult antud seadmega seotud MAC (media access control) aadress
tihendus SDMA. FDMA - ühte kanalisse mitme signaali toppimine, sagedusriba efektiivne kasutamine. WDMA - ühte kanalisse mitme kiire toppimine valguskaablis. TDMA - ajapilude kasutamine, hästi pisikesed pilud, kasutaja ei märka, 2G võrkudes. CDMA - kanalijaotus, kus sama kanalit saavad kasutada mitu saatjat, kasutades erinevaid koode. 3G, GSM, wifi SDMA - ruumi paralleelne kasutamine (suund, kaugus), nt wifi ruuteril kaks antenni ISO-OSI mudeli kanalikiht. TCP/IP mudeli MAC ja LLC alamkihid. Kanalikihi adresseerimine (MAC aadress) ja põrkedomeenid. MAC kaader, selle struktuur. LLC-PDU. LLC teenuse juurdepääsupunkt (LSAP). Veatuvastus (CRC, FCS). Meediumi jagamine: ALOHA, CSMA/CD. Vookontrolli meetmed: Stop-and-Wait, Sliding Window. Veakontrolli meetmed: Stop-and Wait ARQ, Go-Back N ARQ ja Selective Reject ARQ. 48bit MAC aadress, mis on igal võrku
Küsimus 5 Hajutatud arhitektuuri kohta kehtivad järgmised laused Vali üks või enam: a. Võimalda tõsta süsteemi jõudlust b. Esitab vähem nõudmisi administraatorile c. Võimaldab kasutada PC võimsused d. Kokkuvõteks, aon alati odavam, kui keskarvutiga arhitektuur e. Protsessid ja andmed on hajutatud mitme arvutite vahel Küsimus 6 Mitmekihilise arhitektuuri peamised kihid on Vali üks või enam: a. Andmete kiht (data layer) b. Transpordikiht c. Kanalikiht (Data Link layer) d. Esitluse kiht (presentation layer) e. Rakenduse kiht (application layer) Küsimus 7 Internet – based architecture kohta kehtivad järgmised väited Vali üks: a. Esitluskiht browser-is (kliendiarvuti), Rakenduskiht rakendusserveris, Andmed salvestatud andmebaasi serveris b. Esitluskiht kliendiarvutis, Rakenduskiht kliendiarvutis, Andmed salvestatud andmebaasi serveris c. Esitluskiht kliendiarvutis, Rakenduskiht rakendusserveris, Andmed salvestatud andmebaasi serveris
füüsikalised ja elektrilised karakteristikud ja tagab andmete edastamise võrguselektriliste impulsside, valgus- või raadiosignaalidena ning tagab arvutite füüsilise ühenduse võrguga. Siia kuuluvad Fast Ethernet, RS-232 ja ATM protokollid koos vastavate riistvarakomponentidega. Signaali kuju, sagedus, amplituud jms. Otsikute standardid. Traatide arv, tüüp, funktsioon max pikkus. Kodeerimismeetodid 2. Andmelülikiht/Kanalikiht - OSI mudeli altpoolt teine kiht (asub füüsilise kihi peal ja võrgukihi all). Andmelülikiht jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks (vt. fragmentation) ning võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (kaadreid, mida vastuvõtupool veakontrolliks tagasi saadab), teostab veakontrolli ning kui avastab vea, edastab kaadri teistkordselt. Nii tagab andmelülikiht võrgukihile veavaba virtuaalse kanali
järjekorda. Lisaks on see kiht võimeline liiklust optimeerima, ühendades eelnevaid mittetäielikke andmepakette. Selles kihis töötavad transpordiprotokollid nagu TCP, UDP ja domeeninimesüsteemi teenus. 5)Võrgukiht Võrgukihi ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. Levinuim võrgukihi protokoll on IP protokoll 6)Kanalikiht vigade parandamine, sünkroniseerimine. Teeb saabunud andmed datagrammideks ja väljaminevad andmed kaadriteks. Saadab sõnumeid võrgukihilt füüsilisele kihile 7)Füüsiline kiht andmete füüsiline edastus punktist punkti. Pakub kaadrite baitide ja bittide krüpteerimist elektri- või valgussignaalideks ning nende edastamist võrgumeediumile. Sellel kihil töötavad nt võrgukaardid. 6. TCP/IP mudel TCP/IP (Transmission Control Protocol/Internet Protocol) on kirjelduslik raamistik
Määrab kas kasutatakse TCP või UDP protokolli. Alates sellest kihist võib lugeda ühendust punkt-punkt ühenduseks. Võrgukiht IP aadresside tasemel tegutsemine, vastutab ühenduste alustamise, pidamise ja lõpetamise eest. Andmeühikuks datagram. Pakettide marsruutimine, vookontroll. Datagrammide tükeldamine, adresseerimine, veatöötlus. IP aadressidega tegutsemine. Kanalikiht Jagab saadud paketid kaadriteks, enne kui nad füüsilisse kihti saadab (fragmentation). Võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (pm ACK kaadrid et jou, miski ei põle kõik ok), teostab veakontrolli ja kui on mingi kala, siis saadab kaadri uuesti. PS. Töötab biti tasemel, lisab mingi kontrollbitte lõppu a la kas summa peaks tulema 1 või 0 jne. PPS. Kui saadetakse pakett mille MAC
2) tunneling – kui Ipv6 pakett jõuab võrguossa, kus kasutatakse Ipv4 protokolli, siis spetsiaalne ruuter Ipv6 võrgu „serval” paneb Ipv6 paketi Ipv4 võrgus edastamiseks Ipv4 paketi sisse ja edastatakse nagu tavalist Ipv4 paketti. See tähendab, et Ipv4 võrgus käiakse Ipv6 paketiga ümber nagu suvaliste andmetega Ipv4 paketis. Teisel pool pannakse Ipv6 pakett taas kokku. Seda võib vaadelda kui Ipv6 tunnelit läbi Ipv4 võrgu. 40. Kanalikihi teenused Kanalikiht (või lülikiht, Data Link Layer) on OSI mudeli teine kiht, mis jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks ning võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid. Kanalikihi ülesanne on tagada võrgukihile (kolmas kiht) veavaba virtuaalne kanal. - framing (kadreerimine?) – jagab datagrammi kaadriteks ja lisab neile päised. Päisesse pannakse kirja lähte- ja sihtkoha füüsilised (MAC-) aadressid. Kaadrite edastamiseks luuakse virtuaalne kanal.
annaabi.ee 
