nii maalida kui varem · Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele · Edgar suri 83-aastaselt 27. septembril 1917 Edgar Degas Tantsija (1874) Edgar Degas Concorde´i väljak (1875) Edgar Degas Absint (1875-1876) Edgar Degas Täht laval (1876-1877) Edgar Degas Tantsuklass (1873-1876) Edgar Degas Sinised tantsijannad (1898-1899) Edgar Degas Orkestrimuusikud (1872) Edgar Degas Juukseid kammiv naine (1885-1886) Edgar Degas Dzhoki hobusel
· Viljeles ka graafikat ja skulptuuri. · · Edgar Degas oli prantsuse kunstnik ja sculptor. leiutas nn märja pastelli. "Sinised tantsijannad" 18981899. Maalis baleriine, hobuseid. Nägemine halvenes- Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. "Tantsutund" · 1874 "Tantsija" · 18751876 "Absint" · 18761877 "Täht laval" · 1885 "End kuivatav naine" · umbes 18851886 "Juukseid kammiv naine" NEOIMPRESSIONISM Uue maalitehnika alusepanijaks peetakse Georges-Pierre Seurat'd. leidis publikut põhiliselt tänu Paul Signac'i- hiljem. Ainestik tuli tavaliselt igapäevaelust. Palju kujutati populaarseid meelelahutusi, nagu kohvikud, tsirkused ja kontsertid aga tehti ka maastikumaale. Neoimpressionistide eesmärgiks oli valguse tõepärane kujutamine. Erinevalt impressionistidest huvitasid neid rohkem optilised efektid ja kompositsioon kui vahetu mulje edasiandmine.
Ise ennast impressionistiks ei pidanud, kuid värvib siiski heledate toonidega. Kuigi ei viljele vabaõhumaali, pöörab suurt tähelepanu õhule ja valgusele (eriti kunstlikule valgusele). On suurepärane liikumise kujutaja. Lemmikteemadeks olid ratsutamisvõistlused ja ballett. 1. Ratsutamisvõistlused 4. 14-aastane tantsijanna (skulptuur) 2. Tantsuklass 5. Juukseid kammiv naine 3. Helesinised tantsijannad Neoimpressionism Saab alguse Prantsusmaal 1880-ndate teisel poolel. See ei ole iseseisev kunstistiil, vaid teda loetakse impressionismi järellainetuseks. Neoimpressionismi loetakse ka püäntilismiks, sest kunstnikud kandsid värvi lõuendile punktitaoliste pintslitõmmetega. Kasutati ainult spektrivärve. Maali käsitleti kui matemaatilist võrrandit, kunstis pidi valitsema range kord, kaduma pidi spontaansus
Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine, seetõttu kasutas ta kohati selgemat joonistust. Degas` oli virtuooslik joonistaja, tema lemmiktehnikaks oli pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud. Väga oskuslikult suutis ta kujutada kunstlikku valgust. Seetõttu armastas ta eriti balletistseene, kus on nii liikumist kui ka põnevat kunstlikku valgust. Teoseid: ,,Priimabaleriin" (u.1876), ,,Tänu publikule", ,,Absint", ,,Kammiv naine". 7) AUGUSTE RODIN (1840 1917) Rodini skulptuuridel on maaliline üldilme ja varjundirohke pinnatöötlus, eriti pronksist teostes. Oma marmortöödes taotles ta tihti ähmase ebamäärasuse efekti. Rodin toonitab liikumist, tema figuurides ja gruppides on tihti midagi hõljuvat, kasvavat; kuid vastandina uusbarokse suuna meistritele puudub neis teatraalne poos. Vaatamata maalilisusele on Rodini tööd väga ilmekad, tema figuurides on mingi eriline sügav sisemine dramaatilisus.
Tema kunst on hästi soe, südamlik ja elurõõmus. Teosed: ,,Tuuleiil", ,,Tualett", Madame Monet pojaga", ,,Akt päikesevalguses", ,,Madame Henriot" Alfred Sisley suurlinna maalija. Teosed: ,,üleujutus Port Marly's, ,,Küla Seine'i kaldal", ,,St Martini kanal Pariisis" Edgar Degas tegeles pastelljoonistusega. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine oma teostes. Teosed: ,,Tantsija", ,,Concorde'i väljak", ,,Absint", ,,Täht laval", ,,End kuivatav naine", ,,Juukseid kammiv naine", ,,Sinised tantsijannad" SAJANDIVAHETUSE KUNST.SÜMBOLISM 19, 20 saj vahetusel on kunstil palju erinevaid nimetusi. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist, püüdsid oma iva sisse panna. Käsitlesid suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, surm, elu ringkäik, üksindus, armastus, erootika, inimese osavus looduses. Nad püüdsid neid teemasid lahendada ebatavaliste süzeede kaudu, salapärasusega rõhutati, et elu on müsteerium
Galette, Näitlejatar Samary portree, ehk Jaakobi võitlus ingliga, Kollane Kristus, Chatou vaated, Paadid Collioure' i Perekond, Embus Tütarlaps lehvikuga, Aerutajate eine Kaks tahiitilannat, Naine viljadega sadamas, Londoni sadam, Tantsija e. naine voodiserval EDGAR DEGAS - Priimabaleriin, Tänu VINCENT van GOGH - Maastik tähe ja publikule, Absint, Kammiv naine küpressidega, Autoportree karvamütsi, kinniseotud kõrva ja piibuga, Kunstniku tuba, Päevalilled HENRI de TOLOUSE-LAUTREC - Moulin- Rouge, Aristide Bruant, Salong Rue des Moulin'il, Eksam Pariisi meditsiinifakulteedis
psühholoogilistele hädadele naisportreede, ebaharilike loomapiltide ja vaikelu seeriatega. Kummalised ebaharmoonilised vormid, kitsad ruumid ja üksteist õgivad loomad muutusid vägivalla ja agressiivsuse sümboliteks. Sünged väheste hädatarvilike asjadega sisustatud vaikelud näitavad külmust ja üksindust, mis Picassot nüüd valdasid. 9 Tööd: "Nuttev naine" (1937, lisa 6), "Mees tallega" (1943) pronks, "Juukseid kammiv naine" (1940), "Kollane kampsun" (1939), "Lindu murdev kass" (1939), "Ateljeeaken" (1943), "Hommikuserenaad" (1942). Sõjajärgne aeg 1946-1954. Pärast sõda sai Picassost väga tuntud avaliku elu tegelane. Picasso selleaegsed pildid on poliitilise sisuga, kuigi tema loomingus on otseselt poliitiliste tööde osakaal väga väike. Kunstnik tõmbus järk järgult Pariisi elust tagasi. Eksperimenteeris ohtrasti uute
naised. Tema kunst on hästi soe, südamlik ja elurõõmus. Teosed: ,,Tuuleiil", ,,Tualett", Madame Monet pojaga", ,,Akt päikesevalguses", ,,Madame Henriot" Alfred Sisley suurlinna maalija. Teosed: ,,üleujutus Port Marly's, ,,Küla Seine'i kaldal", ,,St Martini kanal Pariisis" Edgar Degas tegeles pastelljoonistusega. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine oma teostes. Teosed: ,,Tantsija", ,,Concorde'i väljak", ,,Absint", ,,Täht laval", ,,End kuivatav naine", ,,Juukseid kammiv naine", ,,Sinised tantsijannad" SAJANDIVAHETUSE KUNST SÜMBOLISM 19, 20 saj vahetusel on kunstil palju erinevaid nimetusi. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist, püüdsid oma iva sisse panna. Käsitlesid suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, surm, elu ringkäik, üksindus, armastus, erootika, inimese osavus looduses. Nad püüdsid neid teemasid lahendada ebatavaliste süzeede kaudu, salapärasusega rõhutati, et elu on müsteerium
Edgar Degas. Concorde'i väljak. 1875. Edgar Degas. Edgar Degas. Tantsija. 1874. Absint. 18751876. Edgar Degas. Edgar Degas. Edgar Degas. Täht laval. 18761877. End kuivatav naine. 1885. Juukseid kammiv naine. u.18851886. Edgar Degas. Edgar Degas. Dzhoki hobusel. Sinised tantsijannad. 18981899 Impressionismi maalikunst Auguste Rodin. 1840-1917. Prantsusmaa Auguste Rodin. Auguste Rodin. Auguste Rodin. Pronksiaeg. 18751876. Mõtleja. 1880. Calais' kodanikud. 18841889.
Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine, seetõttu kasutas ta kohati selgemat joonistust. Degas` oli virtuooslik joonistaja, tema lemmiktehnikaks oli pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud. Väga oskuslikult suutis ta kujutada kunstlikku valgust. Seetõttu armastas ta eriti balletistseene, kus on nii liikumist kui ka põnevat kunstlikku valgust. Teoseid: „Priimabaleriin“ (u.1876), „Tänu publikule“, „Absint“, „Kammiv naine“. Edgar Degas (1834 – 1917): Concorde`i väljak (1875) Edgar Degas (1834 – 1917): Naine end kuivatamas (1986-89) ● Impressionistide hulka kuuluvad ka CAMILLE PISSARRO (1830 – 1903) ja ALFRED SISLEY(1839 – 1899), kes maalisid omapäraseid impressionistlikke maastikke. Camille Pissarro (1830 – 1903):
Peet - - - - - - tatar - - - - - - - = mitte äestada, x = ettevaatlikult, xx =normaalne, xxx =agressiivne (intensiivne) Äestamine mõju umbrohtudele on selektiivne (Tabel 2). Roomav madar Hiljem tärkavate ja ronivate umbrohtude (nagu madar) kammiv harimine kisub neid välja. Umbes 50 cm kõrguse teravilja puhul tuleb põld veelkord läbi sõita. Äke olgu seatud mullapinnast 510 cm kõrgusele. Madar lõhutakse tükkideks, haakub piide külge ja jääb põlluäärde kuivama. Hilisem äestamine viib võsude murdumisega kasvu häirivale mõjutamisele kuni hävitamiseni. Karvane hiirehernes Suviviljades aitab tõrjuda varasem külviaeg. Äestamine toimugu teraviljade loomiseaegselt kuni õitsemiseni, vaheltharimine kõrsumuse alguses
Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine, seetõttu kasutas ta kohati selgemat joonistust. Degas` oli virtuooslik joonistaja, tema lemmiktehnikaks oli pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud. Väga oskuslikult suutis ta kujutada kunstlikku valgust. Seetõttu armastas ta eriti balletistseene, kus on nii liikumist kui ka põnevat kunstlikku valgust. Teoseid: ,,Priimabaleriin" (u.1876), ,,Tänu publikule", ,,Absint", ,,Kammiv naine". Impressionistide hulka kuuluvad ka CAMILLE PISSARRO (1830 1903) ja ALFRED SISLEY(1839 1899), kes maalisid omapäraseid impressionistlikke maastikke. AUGUSTE RODIN (1840 1917) Impressionismiga saab seotada ka suurt skulptorit Auguste Rodini. Rodini skulptuuridel on maaliline üldilme ja varjundirohke pinnatöötlus, eriti pronksist teostes. Oma marmortöödes taotles ta tihti ähmase ebamäärasuse efekti. Rodin toonitab liikumist, tema
Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine, seetõttu kasutas ta kohati selgemat joonistust. Degas` oli virtuooslik joonistaja, tema lemmiktehnikaks oli pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud. Väga oskuslikult suutis ta kujutada kunstlikku valgust. Seetõttu armastas ta eriti balletistseene, kus on nii liikumist kui ka põnevat kunstlikku valgust. Teoseid: ,,Priimabaleriin" (u.1876), ,,Tänu publikule", ,,Absint", ,,Kammiv naine". Impressionistide hulka kuuluvad ka CAMILLE PISSARRO (1830 1903) ja ALFRED SISLEY(1839 1899), kes maalisid omapäraseid impressionistlikke maastikke. AUGUSTE RODIN (1840 1917) Impressionismiga saab seotada ka suurt skulptorit Auguste Rodini. Rodini skulptuuridel on maaliline üldilme ja varjundirohke pinnatöötlus, eriti pronksist teostes. Oma marmortöödes taotles ta tihti ähmase ebamäärasuse efekti. Rodin toonitab liikumist, tema figuurides ja
annaabi.ee 
