raudvitriolist(raudsulfaat). Veel sambla tõrjeks soovtatud Kemira nn superfosfaat (0-19- 0),mis peale fosfori sisaldab veel väävlit ja kaltsiumi. Õhustamine ja püstlõikus Murukamara õhustamine on oluline vanemate ja väga tihedate murude juures. Aastatega koguneb murukamara pindmisse mullakihti ja pinnale lagunemata orgaanilist ainet, nn vildikiht, mis takistab õhu ja vee pääsemist mulda ja orgaanilise aine minerakiseerumist. Selle tagajärjel muru hõreneb ja kamaras hakkavad levima samblad. Muru saab õhustada nii pindmiselt, pealmist 10 cm sügavust kihti läbi torkides, kuid ka sügavuti, tehes õõnsused 25-30 cm sügavuseni. Seda võib teha kas hargiga või suurematel muruplatside vastavate mehhanismidega. Mida madalamalt muru niidetakse, seda rohkem juuri koguneb pindmisse kihti ja juurestik jääb õhemaks Kastmine Kõik murutaimed on tüüpilised mesofüüdid, s.t. vajavad arenguks ja kasvamiseks
kui ka meie neljajalgsetele sõpradele. Tal arvati olevat mingi eriline nõiavägi. Sellest on tekkinud ka nimed "elupääd" ja "õnnehain". Üks võimalus õnne ennustamiseks oli see, et maarjaheina kõrred pandi ahju leiva sisse. Kui kõrred kõrbesid, siis oli karta surma, kui ei, siis oli eluks õnne. Maarjaheinal pidi olema imevõimu varanduste leidmiseks, linnukeelte mõistmiseks ja lukus uste avamiseks. Harilik kamaras · Niiskematel karjamaadel-niitudel on ta mõnikord lausa massiliselt kasvav taim. Seejuures paistab ta eriti hästi silma pärast seda, kui kari on juba mõnda aega rohtu närinud kamarast kariloomad värskelt peaaegu üldse ei söö. taim on veidi mürgine ja võib loomadel suuremas koguses sööduna tekitada seedehäireid. Kuivades need mürgid enamuses lagunevad ja ka loomad võtavad kamarast suhu, kuid ega ta siiski suurem asi toit ole
üle N-ga väetada, sest see pikendab valmimist. N väetised kartulile kevadise lauskünni alla.PK vastavalt väetustarbele. Kõrgem P vähendab N üleväetusohtu ja kiirendab valmimist ning tõstab haiguskindlust. Et vabaneda kloori kahjulikust mõjust tuleb kloori sis. asjad mulda viia eelmisel sügisel 43. kultuurrohumaade väetamine Nõuded mulla reaktsioonile sõltuvad suurel määral liblikõieliste osatähtsusest kamaras. Parim lubiväetiste andmise aeg on kultuurrohumaade rajamise ajal kahes jaos, üks osa künni alla ja teine rajamise eelselt kultiveerimise alla. Tolmpõlevkivituhk tuleb mulda anda vähemalt kaks nädalat enne külvi. Orgaaniliste väetiste kasutamise vajadus sõltub mulla huumusseisundist. Orgaanilisi väetisi on kõige parem anda rajamise ajal künni alla. Pikaajalistel rohumaadel võib anda sõnnikut ja komposte sügisel pealtväetisena, mis on eeskätt oluline muldade
mullaviljakusele ja suur lämmastikväetise vajadus viljelemisel mineraalmullal. Kõrrelised on enamasti vastupidavad talvitumisele, haigustele, ebasoodsatele kasvutingimustele ja on pikema kasutuskestusega. Liblikõielised heintaimed sageli neil põhjustel hävivad. Kui liblikõielisi puhtalt kasvatada, jääb põld kohati hõredaks või tühikuliseks, annab vähe saaki ja umbrohtub. Segusse võetud kõrrelised võrsuvad ja täidavad tühjad kohad kamaras ning hoiavad ära umbrohtumise. Kõrrelised koos liblikõielistega moodustavad tihedama taimiku, seega kujuneb ka saak suuremaks. Liblikõielised heintaimed Rohumaadel on proteiinirikkamaks taimerühmaks liblikõielised, neile järgnevad rohundid ja lõpuks kõige enam levinud kõrrelised. Liblikõieliste hein on väga maitsev ja sisaldab rohkesti proteiini, kaltsiumi- ja fosforisooli ning vitamiine
määratud PK-väetised. Põldhein Põldheina väetamine algab juba kattevilja väetamisega ja siis tehtud vigu on hiljem põldheina väetamisega raske parandada. Kuigi timut talub happelist mulda paremini kui ristik, reageerib ta lupjamisele siiski positiivselt. Teiseks oluliseks põldheina saagi suurendamise võtteks on eelvilja väetamine sõnnikuga. Lämmastikväetise norm sõltub liblikõieliste osatähtsusest kamaras. Esimese aasta põldheinale reeglina lämmastikku ei anta. Kõrrelised aga (teise aasta põldhein) reageerib lämmastikuga pealtväetamisele hästi. Seepärast on kõrreliserikkale põldheinale soovitav anda 40…80 kg/ha lämmastikku (mitmeniitelisele rohkem). Lämmastikväetised tuleb kasvu algusele järgneva nädala jooksul. PK-väetiste andmine põldheinale on väheefektiivne ja seetõttu on ainuõige nende andmine kattevilja alla varuväetisena. Kaunviljad
Rohukamar sisaldab piisavalt kultuurliike. Ei ole umbrohtumist luht-kastevarre, võilille, nõgesega. Võsa laastamine, kivide koristamine, pinna tasandamine, seemne täiendav pealekülv hõrenenud kamarates. Vanemad kamarad, ka I kasutusaasta kamaratel. Varakevadel vahetult peale lume sulamist käsitsi; spets. külvikute olemasolul võiks külvata veidi hiljem - oluline on, et seeme ei jääks kuiva kätte. Vajadusel äestada ja rullida. Kui kamaras on sammal või palju kulu tuleb enne äestada. Tasakaalustatud väetamine. P ja K väetiste kasutamine soodustab liblikõieliste tulekut kamarasse, N kasutamine soodustab kõrreliste levikut, normid - v.t. karjamaade, niitude väetamine, vähendab sambla esinemist Regulaarne kasutamine - v.t. niitude, karjamaade kasutamine Pealtparandamise tulemused hakkavad ilmnema paari aasta pärast. Rajamine uudismaadele (vana kamara hävitamisega)
Eesti liigirikkamas koosluses Laelatul kasvab 20x20 cm ruudul püsivalt koos kasvamas kuni 42 liiki sõnajalg-, paljasseemne ja õistaimi. Metsadest tekkinud niitudel kasvab peale niidutaimede ka varjulembeseid metsataimi olenevalt metsatüübist, millest see välja on kujunenud. Niidukoosluste iseärasuseks on taimemassi koondumine rohustusse ja kamarasse. Rohustu moodustavad maapealsed rohttaimede osad, kamara maaaluste osade pindmine kiht koos uuenemispungade, juurte ja kuluga. Kamaras, kus elab hulgaliselt mullaorganisme, toimub intensiivne taimeosade lagunemine ning huumuse teke. Niidumuldadele on omane tugevam huumuse kogunemine võrreldes samades tingimustes olevate metsade või põllumuldadega. Niitudel elab rohkesti putukaid (kimalasi, liblikaid, mardikaid), närilisi (uruhiired) ning putuktoidulisi imetajaid (mutt, karihiired). Ka suurimetajaid (metskitsed, põdrad, rebased jt) ning linnud (hiireviu, põldpüü) leiavad niitudelt toitu.
Pealegi tekib fleur de sel kohaliku pärimuse kohaselt soolaväljadel vaid siis, kui puhub idatuul. 16 3.4 Tarrendained 1. Zelatiin- saadakse loomakontidest 2. agar-agar-saadakse vetikatest 3. pektiin- saadakse puuviljadest ZELATIIN VALMISTAMINE JA KASUTAMINE Zelatiini valmistamisel hüdrolüüsitakse kamaras ja luudes olev kollageen. Tooraine zelatiini valmistamiseks võib pärineda sigadelt, veistelt või kaladelt. AS Baltic Pack turustab Belgia firma Rousselot zelatiini. Kogu tooraine mida firma Rousselot kasutab pärineb eranditult tervetelt loomadelt, millised on läbinud veterinaarkontrolli ja kõlbavad inimtoiduks. Hoolikas toorainega varustajate valik, kontrollitud kogumine ja transport on tegurid mille tulemusena valmib Rousselot'is kõrgekvaliteediline zelatiin. Zelatiini kasutusalad:
rariteet, kuna Bretagne'i rannikul asuvatest soolarabadest kogutakse hinnalist saaki vaid kolme suvekuu jooksul, pealegi toimub kogu protsess algusest lõpuni käsitsi. Pealegi tekib fleur de sel kohaliku pärimuse kohaselt soolaväljadel vaid siis, kui puhub idatuul. 3.4 Tarrendained 1. Zelatiin- saadakse loomakontidest 2. agar-agar-saadakse vetikatest 3. pektiin- saadakse puuviljadest ZELATIIN VALMISTAMINE JA KASUTAMINE Zelatiini valmistamisel hüdrolüüsitakse kamaras ja luudes olev kollageen. Tooraine zelatiini valmistamiseks võib pärineda sigadelt, veistelt või kaladelt. AS Baltic Pack turustab Belgia firma Rousselot zelatiini. Kogu tooraine mida firma Rousselot kasutab pärineb eranditult tervetelt loomadelt, millised on läbinud veterinaarkontrolli ja kõlbavad inimtoiduks. Hoolikas toorainega varustajate valik, kontrollitud kogumine ja transport on tegurid mille tulemusena valmib 17 Rousselot'is kõrgekvaliteediline zelatiin.
Seetõttu on küntud maad kevadel kauem tumedad. Lumesulamis- ja vihmavesi jääb liigniiskel mullal kauemaks loikudena maapinnale kui parasniiskel mullal. Suvel on liigniisketel maadel sageli udu. Taimekasv on neil maadel aeglasem. Suvivilja oras on kiduravõitu ja kollakas, talivilja orastes on aga rohkesti tühikuid. Vili jääb üldiselt hõredaks ja selles on rohkesti niiskuslembeseid umbrohte nagu roomav tulikas, paiseleht jt. Liigniisketel rohumaadel on kamaras vähe liblikõielisi, seevastu aga ohtralt niiskuslembeseid rohundeid nagu luhakastevars, tarnad, roomav tulikas jt. Liigniisketel muldadel kasvavas metsas on puude võrad ümmargused, puude juurdekasv on väike. Metsas kasvab rohkesti karusammalt, sfagnumisammalt jt. samblikke. Mullaprofiilis avaldub liigniiskus mulla mineraalosa gleistumisena ja huumushorisondi toorhuumuslikkuses või gleistumises. Liigniiskuse avaldumisvormid on erinevad ajutiselt ja alaliselt
elavad 2-3 aastat või kauem, mille vältel osa neist sureb või uueneb. Seetõttu toimub maa- aluste organite (risoomid, narmasjuured) kuhjumine mulla kõige ülemisse horisonti kamardumine. Metsakooslustes on kamardumine nõrgalt arenenud. Heintaimede juurte põhiline mass asub ülemises 0-20 cm tüseduses mullahorisondis ja ületab taimede maapealse massi mitu korda (Krall, 1979). Rohukamara tiheduse suurenedes kasvab ka juurte arv ja mass. Rööbiti orgaanilise aine moodustumisega kamaras toimub seal ka taimejäänuste intensiivne lagunemine, lämmastiku sidumine ja huumuse moodustamine, mille tagajärjel tõuseb mulla üldine viljakus. Rohukamar on elupaigaks heintaimedega kohastunud organismidele: seentele, bakteritele, mullafaunale. Kui ühtede taimeliikide produktsioon langeb, siis võib kaasneda teiste taimeliikide produktsiooni tõus. Sümbiotroofidest on kõige tähtsamad mükoriisat moodustavad seened. Enamik niidutaimi on mükotroofsed (Krall, 1979).
külmaõrnad ja lumeta talvedel hukkuvad isegi Kesk-Euroopas Perekond kanarbik (Calluna Salisb.) [kallúna] Perekonnast eerika on eraldatud õie ehituse tõttu kanarbiku õietupp on värvunud ja pikem kui neljatine õiekroon, samuti jäävad tupp ja kroon pärast õitsemist püsima ega varise ära. Perekond on monotüüpne, ainus liik on kanarbik (Calluna vulgaris (L.) Hull) [vulgáris]. Vulgaris - harilik. Rahvapärased nimetused taimel on kamaras, kamarik, kanaharg, kanarad, nõmm, nõmmerohi, rabakamar jne. Nagu näha, paljud nimetused viitavad taime kasvukohale. Kasvab igihalja, 10-60 (80) cm kõrguse tõusvate varreharudega kääbuspõõsana kuivadel nõmmealadel, nõmmemetsades, kuivemates rabades kõikjal üle Eesti. Üldlevikult kasvab pea kogu Euroopas, hajusalt Väike-Aasia kirdeosas ning naturaliseerunult ka Põhja-Ameerika idaosas, puududes Lõuna-
) [kallúna] Kreeka k. tähendab kalunein pühkima (luuaga), puhastama, viidates ilmselt sellel, et kanarbikku kasutati omal ajal luudade tegemiseks. Perekonnast eerika on eraldatud õie ehituse tõttu kanarbiku õietupp on värvunud ja pikem kui neljatine õiekroon, samuti jäävad tupp ja kroon pärast õitsemist püsima ega varise ära. Perekond on monotüüpne, ainus liik on kanarbik (Calluna vulgaris (L.) Hull) [vulgáris]. Vulgaris - harilik. Rahvapärased nimetused taimel on kamaras, kamarik, kanaharg, kanarad, nõmm, nõmmerohi, rabakamar jne. Nagu näha, paljud nimetused viitavad taime kasvukohale. Kasvab igihalja, 10-60 (80) cm kõrguse tõusvate varreharudega kääbuspõõsana kuivadel nõmmealadel, nõmmemetsades, kuivemates rabades kõikjal üle Eesti. Üldlevikult kasvab pea kogu Euroopas, hajusalt Väike-Aasia kirdeosas ning naturaliseerunult ka Põhja-Ameerika idaosas, puududes Lõuna-Itaaliast ja Kreekast ning Vahemere saartelt ja tungides mäestikes
annaabi.ee 
