Emakeelne jumalateenistus Kloostreid pole Kirik allub riigile Piibel usulise tõe allikas Lõpetati tsölibadi nõue 2 sakramenti Erinevused katoliku kiriku ja anglikaani kiriku vahel Luterlus ei ole vaenulik teiste uskude vastu, kalvinism on Kalvinismil polnud õpetajat Kalvinismis jumalik ettemääratlus Anglikaani kirikus missa Kirik samasugune nagu katoliku kirik Kalvinismis tuli loobuda kõikidest rõõmudest, rõhk tööl Martin Luhter (10.november 1483 18.veebruar 1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. 31. oktoobril
Ld Pastor - karjane Sakrament /ld sacramentum – püha armuand Kr Euharistia – armulaud Transsubstantsiatsioon – leiva ja veini täielik muundumine Kristuse ihuks ja vereks, kuid väliselt on nad leib ja vein (kreekakatoliikluses ja roomakatoliikluses Konsubstantsiatsioon – leiba ja veini siseneb Püha Vaim, kuid nad jäävad leivaks ja veiniks (enamikus protestantlikes vooludes) Sümbolism – leiba ja veini võetakse Kristuse ristisurma mälestuseks (kalvinismis) Varakristlus kuni 4.sajandini. Uue testamendi kujunemine Roomakatoliiklus – kirikupea on paavst Kreekakatoliiklus (14 autokefaalset ehk oma patriarhidega) kirikut Protestantism – palju voole alates renessansiajast Luterlus (al. 1517) Kalvinism (Johann Calvin) ehk reformeeritud kirik Baptism
1572) Navarra Henri ja Marguerite de Valois` pulmi kasutati ära Pariisi kogunenud hugenottide tapmiseks.Kolm päeva kestnud tapatalgute jooksul tapeti Pariisis 2000 ja ülejäänud Prantsusmaal 30 000 hugenotti. JEAN CALVIN (1509-1564) prantslasest usutegelane,kes õppis Pariisis, kus tutvus nii humanismi kui ka Lutheri teostega. 1533 toimus pöördumine- jumala tööriist. Kui Lutheri pooldajaid hakati taga kiusama põgenes Genfi. *predestinatsioon - jumala kõiketeadmine (ettemääratus) *Kalvinismis kuradit ei ole FRANCOIS I (valitses 1515-47) tugevdas absolutistlikku monarhiat, lõi alalise sõjaväe, surma ja sünni registri Pariisis, kehtestas ametikeelena prantsuse keele, jätkas Itaalia vallutamise poliitikat. Oli tüüpiline rüütelkuningas,edendas renessansikultuuri ja rajas 1530 College de France`i. HENRI II (valitses 1547-59), Fr.I teine poeg, sattus 7a-lt neljaks aastaks Hispaaniasse pantvangi.14a-lt abiellus Catherine de Mediciga (Katariina di Medici).Oli
puritaanidele järeleandmisi, kuid siiski ei oldud rahul. Vastuollu sattunud p-d pagendati; puritanismi levikut soodustas Inglismaa maj. areng ja sellega kaasnenud muutused ühiskonnas. Tööstuses rajas endale teed kapitalistlik manufaktuur, mis võis olla nii tsentraliseeritud, kus töölised töötasid ühtses tootmishoones, või hajamanufaktuur, mille töötajad töötasid kodus; oluline oli väliskaubandus, millega võisid tegeleda vaid osad kaubakompaniid; kalvinismis(mis ka ing.-l levis) oli keskseks predestinatsiooni-e ettemääratuse õpetus; edukus tähendas seda, et on suur tõenäosus taevasse ronida; inglise revolutsioon-1642; puritaanid nõudsid, et kaotataks piiskopi ametikoht. Seal tekkisid lahkhelid ühed arvasid, et koguduse eesotsas peaks olema koguduse vanemad presbüterid, kes valiksid vaimulikud. Teised arvasid, et kogudus peaks olema sõltumatu(independent). Presbüterlased ja independendid muutusid parteideks. Pride'i
oldud rahul. Vastuollu sattunud puritistid pagendati. Puritanismi levikut soodustas Inglismaa majandus areng ja sellega kaasnenud muutused ühiskonnas. Tööstuses rajas endale teed kapitalistlik manufaktuur, mis võis olla nii tsentraliseeritud, kus töölised töötasid ühtses tootmishoones, või hajamanufaktuur, mille töötajad töötasid kodus. Oluline oli väliskaubandus, millega võisid tegeleda vaid osad kaubakompaniid. Kalvinismis oli keskseks predestinatsioonide ettemääratuse õpetus. Edukus tähendas seda, et on suur tõenäosus taevasse ronida. Inglise revolutsioon - 1642: puritaanid nõudsid, et kaotataks piiskopi ametikoht. Tekkisid lahkhelid ühed arvasid, et koguduse eesotsas peaks olema koguduse vanemad presbüterid, kes valiksid vaimulikud. Teiste meelest peaks olema sõltumatu (indipendent). Presbüterlased ja sõltumatud (indipendetid) muutusid parteideks. (kolonel) Pride'i puhastusega
Rahva või inimgrupi poolt, et jumal lunastaks või annaks andeks patud osadusohver seda nim ka kommuniooniohver kõik talitusest osavõtjad ,preester, kui ka koguduseliikmed jagunevad kahte ossa : see kus süüakse koos ohvriainet ; osalejad söövad jumalat ennast (transsubstantsiatsioon ihuks ja vereks muutumine)/ (konsubstantsiatsioon armulaua õnnistamise käigus leib ja vein jäävad leivaks ja veiniks aga nendesse siseneb jumala vaim); sümbolism-nt kalvinismis leiba ja veini püha õhtusöömaaja käigus võetakse jeesus kristuse ristisurma mälestuseks. Kultus see on usunditest üleloomulikuväe teenimine, kummardamine, austamine. Religioosse riituse sooritamine kas sõnalisel viisil või talituslikul viisil. Rangete ettekirjutuste täitmine, kuidas jumalat teenitakse. Teenimine o ntavaliselt vaimuliku või pühitsetud isiku kultuse läbiviimine. Süstemaatiline kultuse läbiviimine on teenimine. Kultus võib olla avalik või salajane
Oma elutöö ta tegi prantsuse keeles. Prantsusmaa kalvinistid hugenotid. Calvini tõeliseks kodumaaks sai Sveits (Genf, 1534-...). Calvin pani aluse teokraatiale Sveitsis ja oli puritaan. Calvini õpetus: Jumala arm teeb õndsaks, predestinatsiooniõpetus pääsemine on jumala poolt ette määratud, teokraatia maise võimu allutamine kirikule ja range kirikukorraldus. Kalvinism (puritaanlus) levis eelkõige Inglismaal ja USA´se. Kalvinismis on nii demokraatia kui ka vabariikluse ideesid, 16 mis sobisid Sveitsi linnriikidele. Seda toetas linnakodanlus. Nii moodsa demokraatia kui ka kapitalismi juured on kalvinismis. Leviala: Sveits, Prantusmaa, Madalmaad, Lääne- Saksamaa. Inglismaa USA ja Sotimaa puhul räägitakse puritaanlastest, viimase puhul ka presbüterlastest
valitsemisõigust pooldasid üldjoontes nii Inglismaa anglikaanid, Saksamaal luterlased kui ka absolutistlikku kuningavõimu pooldavad katoliiklased (näiteks gallikaani kirik Prantsusmaal1). Kuigi nende teoloogiad olid väga erinevad, olid kõikide ühiseks vaenlaseks kas kalvinistid või jesuiidid. Reformaatorid võitlesid üldiselt nii paavsti kui radikaalse reformatsiooni vastu. Martin Luther ja Calvin toonitasid, et vastupanu valitsejatele on alati kurjast (algselt puudus kalvinismis ka igasugune liberalismi, konstitutsionalismi või esindusdemokraatia põhimõtete toetamine, Calvini arusaamise järgi kirik peab olema sõltumatu riigist ja peab omama ka ülemvõimu, Calvini nägemus valitsemisest oli teokraatlik). Kuid Calvinit arendasid edasi hugenotid ja John Knox, kes õigustasid 1 Gallikaani kirikuks nimetatakse usuvoolu 13.-18. sajandi Prantsuse katoliku kirikus, mis taotles Prantsuse
- Predestinatsioon-õpetus: pääsemine on jumala poolt ette määratud - Prantsusmaa (Hugenotid), Sveits, Böömimaal, Madalmaades (Hollandis), Lääne- Saksamaal, Sotimaal (John Knox,puritaanid), P-Ameerikas, Inglismaal) - Teokraatia: maise võimu allutamine kirikule. Genfi range kirikukorraldus (1530.ndatel), Strassburg, Genf 1541 ... - Demokraatia ja vabariiklus, mis sobisid linnriikidele - Linnakodanlus - Moodsa kapitalismi juured on kalvinismis (kodanlik mentaliteet) ... Weber - Prantsusmaa Hugenotid kaotasid usuvabaduse 1685 5. Riiklik anglikaani kirik inglismaal - Mitteusulised põhjused : Henry VIII abieluprobleemid 1530.-tel, aga ka a. Riiklik anglikaani kirik Inglismaal mitteusulised põhjused: Henry VIII-da abieluprobleemid 1530-tel, aga ka humanistide tegevus, Wycliffe-i pärand. Kujunes Elizabeth I valitsusajal (1559). Õpetuse sisu protestantlik, vormid
Õige usu kaitsmine valitseja peamine kohustus. Passiivne kuuletumine toetus peamiselt kuninga jumaliku võimu teoorial, vastupanuõigus peamiselt eeldusel, et kuningavõim tulenes rahvalt ning kui tekib piisav põhjus, on kuningas rahva ees vastutav. Jean Calvin Reformaatorid võitlesid üldiselt nii paavsti kui radikaalse reformatsiooni vastu. Martin Luther ja Calvin toonitasid, et vastupanu valitsejatele on alati kurjast (algselt puudus kalvinismis ka igasugune liberalismi, konstitutsionalismi või esindusdemokraatia põhimõtete toetamine, Calvini arusaamise järgi kirik peab olema sõltumatu riigist ja peab omama ka ülemvõimu, Calvini nägemus valitsemisest oli teokraatlik-aristokraatlik, lihtrahval oli passiivne roll, kuigi kirikud vendlustena korraldatud, mitte piiskoplikult, nagu baptistikirikud nt tänases Eestis. See vastandus monarhia idee ja praktikaga, mistõttu oli Inglismaal loomulik, et puritaanid vastandusid monarhiaga)
rikkusesse mõneti ebalev. Ideaalne kristlane oli see, kes jagas vara vaestele või andis kirikule (mis oli tollal ka keskne sotsiaalhooldeasutus). Liigkasuvõtmine oli kogu keskaja suur patt. Mitmed majandusajaloolased on seisukohal, et alles puhastustule võimaluse sissetoomine 13. sajandil pani ühiskonna ja majanduse liikuma kapitalismi suunas. Rikkusesse hakati positiivsemalt suhtuma alles reformatsiooniajastul, kui kalvinismis sündis teooria sellest, et Jumala tahtel on ühtede (valitute) saatuseks edu ja õndsus, teiste saatuseks aga alandus ja hukatus. Sealt, protestantlikust “predestinatsiooniõpetusest” on otsene sild hilisemasse sotsiaaldarvinismi ja “edukuse tehnoloogiasse”. 92 Max Weberi arvates ühendab protestantism (eriti kalvinism) katoliku usu kaks eraldunud poolt – ilmaliku ja püha – üheks tervikuks
annaabi.ee 
