Tallinna Kuristiku Gümnaasium Ruth Püss ETV teadustaja, tädi Ruth väikeste vaatajate hea sõber. Uurimistöö Kati-Ly Lippus 12A klass Juhendaja: Heidi Tammar Tallinn 2009 1 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Otepää piiskopilinnus Referaat Õpilane: Grupp: Juhendaja: Tartu 2008 Otepää piiskopilinnus Otepää piiskopilinnus ehk Otepää linnamägi on omaette seisev küngas, mis koosneb kõrgemast lõunapoolsest ja madalamast põhjapoolsest osast. Et hilisem piiskopilinnus ehitati muistsete eestlaste linnuse peale, on varasem kultuurikiht säilinud vaid kohati. Leidude põhjal võib arvata, et linnamäge kasutati juba vähemalt 2000 aastat tagasi. Leide on ka I aastatuhande II poolest (ehtenõelad, hoburaudsõled, kir...
Romantism "Vabadus viib rahva barrikaadidele" ("La Liberté guidant le peuple") on Eugène Delacroix' maal aastast 1830. Maal valmis 1830. aasta Juulirevolutsiooni mõjul. Sellel on kujutatud võitlust Pariisi tänavail, mida pidasid käsitöölised, töölised ja demokraatidest haritlased. Võistlejate ees sammub naisena kujutatud sümboolne Vabadus, käes kolmevärviline rahvuslipp ja püss, peas sõdurimüts. Esmakordselt eksponeeriti maali Pariisi Salon'is (Salon de Paris) 1831. aasta mais. Riik ostis selle ka kohe ära. Selle pildi valisin sest me kõik tahaksime olla vaba rahvas ja võitlme selle nimel palju, kuigi sõda ei kao kuhugi meie ümbert. Lisaks sellele näeb pilt ka reaalne, inimeste varjud on ilusti tehtud.
Downi sündroom: müüdid ja tegelikkus. II trükk. Hansaprint. Philip Williams. 1988. A Glossary of Special Education. Alden Press. Oxford. Riin Naestema, Maret Jahu, Annika Suurküla, Eike Otto, Maigi Novek. 2008. Lasteaialapse kõne- hääldusraskused, kõnetakistused ja alakõne. Ilo Kirjastus. Tallinn. Wolf- Rüdiger Walburg. 1998. Vaimupuudepedagoogika alused. Tartu Ülikooli Kirjastus. Õpetajate Leht. 3. detsember 2004. Nr 43. Haridusprobleeme kuulmispuudega laste õpetamisel. Airi Püss. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2004/03.12.04/aine/2.shtml (16.02.2012) Kokkuvõtted kahe allika kohta: Iris Adams, Veronika Struck, Monika Tillemanns-Karus. 2005. Hopsadi-huu, võimlemas on suu. Hääldusliigutuste harjutuste kogumik. Kirjastus Ilo AS ja Tiiu Tammemäe. Raamat on mõeldud praktiliseks kasutamiseks, et aidata lapsel õppida, kuidas hääldada tähti ning sõnu õigesti. Samuti on raamatus liigitatud arendatava piirkonna järgi: huuled,
sinisirje linnukene, kas see sõrmus on sinulta, mis sul kaevu on kukkunud, vete alla on veerenud? Muud ei leidnud ma mudasta, Suuremat ei puudutanud sõrme. JUTUSTAJA: Nõnda ei leidnud tüdruk oma sõrmust kunagi. Järgmine päev läks Kalevipoeg laudadele järele, kuid teel üritasid teda peatada sortsid aga tulutult. Teisel kaldal jäi ta jälle magama. Üks sorts tuli talle ligi ja varastas püssi, mis tal kukkus Rääpa joke. Kalevipoeg hakkas oma püssi otsima, kuid nägi seda vees ja püss ütles Kalevipojale: Kes mind ennem kandnud ja veest läbi läheb lasen ma ta maha!!! Nõnda tuli talle meelde, et sellised olid sepa sõnad. Nüüd hakkas ta laudadega kodu poole tulema. Järgmine päev kohtas ta piigasid, kes talle näiasid Sarvik-Taadi tube. Hiljem juhatasid piigad Kalevipoja välja. KALEVIPOEG: Nüüd võite tulla minuga kaasa. Mina jään siia Taati ootama ja teen talle tuule alla. (piigad on õnnelikud. Kalevipoeg tapab Sarvik-Taadi. Lähevad edasi kodu poole)
olevatest noortest. Film järgneb peategelase Rassi jälgedes kellel on vaja raha teenida, et ellu jääda. Selleks kasutab ta igasuguseid illegaalseid võtteid. Filmi on kõige rohkem võrreldud teise Eesti filmiga ,,Klass". Minu arvatest ei ole need filmid kuidagi sarnased ja sellist teist filmi ei ole tehtudki, vähemalt mitte Eestis. Filmist jääb sellime tunne nagu Rassi ennast isegi ei huvita, et temaga võib midagi juhtuda. See jõuab talle alles kohale kui talle on püss kuklasse sihitud. Päriselt praeguste noorte elu nii metsas ei ole, vähemalt mitte Lõuna-Eestis. Teiste kohtade kohta ei oska ise kommenteerida. Toimub küll igasuguseid pisikuritegusid ja vahete vahel ka suuremaid asju, aga selliseid sündmusi ei tule ette nagu filmis. Selles mõttes on film portreerinud kõige halvemat võimalikku olukorda. Filmi põhimõttele on raske alguses pihta saada, sest peab tugevalt pühenema, mis oleks arvatavasti
Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna. Inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Raskes olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanapagana käest. Krikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Igaüks tunneb või teab mõnd tegelast "Rehepapist". Olgu nendeks Imbi ja Ärni, kes võimaluse tekkides isegi sipelgapesast okkad ära varastaksid või Muna Ott, kes täna sülgab südamerahus risti peale ja homme vajadusel vanakuradi pildi peale. Vahest tunnete hoopis natuke lihtsameelset ja romantilise hingega kubjas Hansu või särtsakat Räägu Liinat. Äkki olete kokku puutunud oma ahnusest lõhki mineva Aida-Oskari või toapoiss Intsuga, kes kööginurgas on kõige
püsti pärast 5. km läbimist. Ka naiste 15 km distantsil on ette nähtud lasta neli korda: pärast 3., 6., 9. ja 12. km läbimist. 7,5 km sprindis tuleb pärast 2,5 km läbimist lasta lamades ning pärast 5. km läbimist püstiasendis. Teatesuusatamine kulgeb 2 km pikkusel ringil, mille iga võistleja läbib kolm korda, laskmised on pärast 2. ja 4. km läbimist. 10 Püssi peab kandma seljas, toru ülespoole. Kui võistluste ajal saab püss nii palju viga, et seda ei saa enam seljas kanda, siis tuleb püssi kuni lasketiiruni käes hoida ja seejärel võistkonna varupüssi vastu välja vahetada. ,,Jänest" ehk tempomeistrit laskesuusatamises ei ole. Rajal tuleb konkurendile teed anda. Teiste võistlejate takistamine võib viia diskvalifitseerimiseni. Lasketiir peab asuma staadioni keskel ja nii võistlusmärgid kui ka tulejoon peavad olema enamikule pealtvaatajatest nähtavad
40 kg. Ta liigub esialgu horisontaalselt vasakule kiirusega 20 m/s, saab siis löögi ja lendab 45-kraadise nurga all üles paremale kiirusega 30 m/s. Leida liikumishulga muut ja keskmine jõud, mida jalg avaldab pallile, kui põrge kestab 0.010 s. 47. Püssi mass on 3.00 kg ja teda ei hoita kindlalt õla vastas, nii et ta annab tulistades tagasilöögi. Kuuli mass on 5.00 g ja ta tulistatakse välja horisontaalselt kiirusega 300 m/s. Kui kiiresti liigub püss tagasisuunas? 48. Kaks keha liiguvad hõõrdevabalt teineteise suunas kiirusega 2.0 m/s ja põrkuvad. Keha A mass on 0.50 kg, keha B mass 0.30 kg. Pärast põrget on B kiirus 2.0 m/s. Kui suur on A kiirus? 49. Kaks keha liiguvad hõõrdevabalt teineteise suunas ja kleepuvad kokku. Keha A mass on 0.50 kg ja keha B mass 0.30 kg. Enne põrget liiguvad mõlemad kiirusega 2.0 m/s. Leida ühendkeha kiirus 50. Auto massiga 2
Me oleme sõjas. Käimas on lahing. "Tsahh, tsahh, tsahh" läbistvad kuulid mulda paisates üles väikeseid tolmupilvi. Sõjamees, tegelikult alles poisike, pääseb napilt vihisevast kuulist ja leiab varju künkaselja tagusest lohust. "Tärr, tärr", "trahh, põmm, trahh" Hirmunult vaatavad räsitud mehehakatised uustulnukale otsa. Uustulnukas ütleb, et temagi tahab aidata vaenlase vastu võidelda. "Tärr, tärr", jätkab vaid hetkeks vaikinud kuulipilduja. Uustulnukale ulatatakse püss. "Trahh", plahvatab granaat poistest vaid mõnedkümned meetrid tagapool ja kisub tugeva männi liivasest pinnasest välja. "Trahh ja trahh" lendavad uued pommid üle poiste peade, et rebestada maapinda ja puid. Uustulnukas sihib. Pigistab päästikut. Vajutab. Läbi oma sihiku märkab ta keha. Liikumatut. Surnut. See oli tema esimene kord tappa. Nende kõikide jaoks jääb see päevaks, mil nad võtsid oma esimese elu. Päevaks, mil nad aitasid päästa Eestimaad vaenlase küüsist. Selle eest
Elas kord Kihnus üks vana mees, kes oli karune nagu karu, karjus nagu loom, ja kõik kartsid teda. Kui ta kodus aia värava lahti tegi, kuulis terve küla, et karune on platsis. Olid kunagi väga ammu Kihnu-Ruhnu mängud ja need toimusid vana rahvamaja platsil, kus asus enne Kihnu laululava. Parasjagu oli käimas kuulitõuge, kui kõik kuulsid, et karune on tulemas. Enamus läks kohe koju, kuna tavaliselt olid karusel kaasas ka püss ja nuga. Kuid ükskord tuli tali ja karune mõtles, et peaks tooma endale pangega hülgeliha ja võttis teepeale toidumoonaks munad kaasa. Aga tuli välja, et karune lasi hülge maha enne, kui munad otsa said. Järgmisel päeval oli karune väga rõõmus ja soovis ka osaleda mängudel, kuna tal oli palju jõudu. Ta oli nimelt mereröövel. Ükskord ta narris kaubalaeva karile, kuna ta elas Uudismaal. Tollel ajal
TÕNU ÕNNEPALU Koostaja: Katre Kikkas TÕNU ÕNNEPALU ON... Luuletaj a Prosaist Esseist ELULUGU · Sündis 13. septembril 1962. aastal Tallinnas · Õppis Tallinna 29. koolis. Gümnaasiumihariduse sai Tallinna 3. Keskkoolis · Astus TRÜ bioloogiateaduskonda. Lõpetas selle 1985. aastal KARJÄÄR · Kirjandusse tuli luuletajana · 1985 1987 töötas Hiiumaal õpetajana · 1989 1990 toimetaja ajakirjas Vikerkaar · Alates 1991. aastast on Kirjanike Liidu liige · Eesti kirjanik ja tõlkija LOOMING Proosaloomingu probleemistik · Kodu, kodutus, kodust eemal olek. Eesti ja välisriik, kodu ja hotell. Mälestused lapsepõlvekodust. · Mälu, meenutamine ja ununemine. Probleemid seoses minevikuga. Põgenemine mälestuste eest, mineviku mõtetes...
Margus sättis peergu, toa valgustamiseks. Perenaine ketras lõnga. Mann veeris savikul aga aabitsat. Vanamemm oli voodis ja pikutas. Õuest kostis huntide ulgumine aina lähemalt ja lähemalt. Keegi kopsis ukse taga. Mari läks näost valgeks. Kuid kui ta kuulis oma isa ja sulase Jaanuse häält, siis rahunes ta maha. Peremees lükkas ukse kähku kinni. Jaanus viis peremehe püssi tagasi oma kohale. Perenaine küsis imestusega, et kuidas püss märjaks ei saanud. Peremees ütles, et terve tee olid nad selle peal istunud ning püss oli olnud heinte all. Perenaine küsis veel, et kuidas nõia tapmine läks. Peremees ütles, et nõid sai tapetud, kuid ta laps pääses pakku. Perenaine ütles, et neil oli õnne, et nad huntide eest pääsesid ja et hundid on nii jultunud, et käivad juba hoovis toitu otsimas. Ukse taga käis veel üks prõmm. Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti. Uksest tuli sisse üks laps
Margus ning 60-70 aastane poolpime vanaema. Margus sättis peergu, toa valgustamiseks. Perenaine ketras lõnga. Mann veeris savikul aga aabitsat. Vanamemm oli voodis ja pikutas. Õuest kostis huntide ulgumine aina lähemalt ja lähemalt. Keegi kopsis ukse taga. Mari läks näost valgeks. Kuid kui ta kuulis oma isa ja sulase Jaanuse häält, siis rahunes ta maha. Peremees lükkas ukse kähku kinni. Jaanus viis peremehe püssi tagasi oma kohale. Perenaine küsis imestusega, et kuidas püss märjaks ei saanud. Peremees ütles, et terve tee olid nad selle peal istunud ning püss oli olnud heinte all. Perenaine küsis veel, et kuidas nõia tapmine läks. Peremees ütles, et nõid sai tapetud, kuid ta laps pääses pakku. Perenaine ütles, et neil oli õnne, et nad huntide eest pääsesid ja et hundid on nii jultunud, et käivad juba hoovis toitu otsimas. Ukse taga käis veel üks prõmm. Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti. Uksest tuli sisse üks laps
§ 10. Relva kasutamisest teatamine Relva omanik peab teatama politseid, kui relvaga on kedagi surmatud või vigastatud. RELVADE JA LASKEMOONA LIIGITAMINE JA TSIVIILKÄIVE. TULIRELVA OLULISED OSAD JA LISASEADISED § 11. Relvade liigitamine Relvad liigitatakse järgmiselt: 1) tulirelv 2) gaasirelv 3) pneumorelv 4) külmrelv 5) heitrelv 6) elektrisokirelv § 12. Tulirelvade liigitamine (1) Tulirelvade liigid pikkuse ja relvaraua pikkuse järgi on: 1) püss - üldpikkus üle 600 mm ja relvaraua üle 300 mm; 2) püstol - üldpikkus kuni 600 mm ja relvaraua kuni 300 mm 3) revolver - trumliga tulirelv, üldpikkus kuni 600 mm, relvaraua pikkus kuni 300 mm, trummel on nii padrunisalveks kui ka padrunipesaks. (2) Tulirelvade liigid kaliibri ja kasutatava padruni järgi on: 1) täiskaliibriline üle 5,6mm; 2) väikesekaliibriline - 5,6 mm ja alla selle (3) Tulirelvade liigid relvaraua õõne järgi on:
KULTUUR MAAILMASÕDADE VAHEL 1. Nimeta kolm Eesti Vabariigi hariduselus perioodil 1918-1940 toimunud muudatused? * 1919. aastal avati Tartu Ülikool eesti keelsena * Maareformi ajal riigistatud mõisahoonetesse kolisid koolid * Määrati kohustuslik 6.klassiline haridustee Esimene.. Lühitummfilm karujaht pärnumaal Helifilm kuldämblik Täispikk tumfilm mineviku varjud Ooper eevald aava vikerlased 'Pallas' 1918 juhtivate kunstnike ühendus Tartus( Eduard Viiralt ) 'Siuru' kirjanike rühmitus 1920. a. alguses, mõjutas luule arengut (H.Visnapuu, M.Under) 'Arbujad' noorem luuletajate põlvkond (A.Talvik, B.Alver) Eevald Aav helilooja 'Vikerlased' Ernst Öpik astronoom Paul Kogermann keemik Ludvig Puusepp neurokirurg A.H.Tammsaare kirjanik 'tõde ja õigus' Cyrillius Kreek helilooja 'reekviem' Kristjan Palusalu maadleja berliini OM 2 kulda Eduard Viiralt kunstnik 'põrgu' Paul Keres maletaja August Mäl...
arvamust endale hiljem mõistis me enam filmis ei lõpu,aga tema puhul ei muutis kindlaks nagu sõja tähtust kohanud ja,et kas tundund nagu oleks ta kindasti enne,kindlasti ja,et see ei ole tema väljavaated väga enda seisukohta sõda,nagu teisi ta võttis asju ainult,et kraba muutusid,sellest ei muutnud.Kuigi ta ei aga ka fakt et natuke püss ja räägitud. mõelnud alguses väga ta nägi oma tõsisemalt.Ta mine.Kuigi ise,siis lõpu poole,kui ta venda muidugi Tääker leidis nägi oma klassivenda vaenlase mõistis hiljem endale halva suremas,mõistis ta selle poolel.Ahas jäi siiski kui lõpu,õppis ta tähtsust.Ta sai aru kuhu
a) Rüütel pidi olema sõnapidaja. b) Olema tugev ja kaitsma vajadusel väetimaid. c) Pidi hoidma au ja seda endale juurde hankima d) Pidi sõdima. e) Pidi pärinema heast ja kuulsast suguvõsast. Õigus: võis osaleda turniiril. Jahil käia. 3. Relvastus kõrg- ja hiliskeskajal. Lähivõitlusrelvad- piik, oda, mõõk, hellebard, sõjakirved ja nuiad. Laskerelvad- ammud, pikkvibud, püss. Kaitsevarustus- kiiver, kilp, kaitserüü, rõngassärk, raudrüü. Tulirelvade kasutuselevõtt mõjutas oluliselt sõjaväe arengut: a) Raskerelvastusega ratsaväe tähtsus hakkas vähenema, sest ratsanikud ei saanud tulirelvi kasutada. b) Suurenes jalaväe osatähtsus. c) Ilmub suuurtüki vägi 4. Palgaarmee tekke põhjused.
korras, – toiduainete kokkuostu asemel hakati neid konfiskeerima (relvastatud toidusalgad). Enamlus tungib läände • Saksamaa kokkuvarisemine 1918 andis enamlastele ettekäände Bresti rahust lahti öelda ning vallutada tagasi kaotatud alad. • 1918a lõpuks olid enamlased hõivanud suure osa Balti riikidest, Valgevenest ning Ukrainast. Soomusrongi sõdur “rahvusvahelises mundris” - peas prantsuse kiiver, seljas saksa sinel ja käes jaapani püss Venemaa kodusõda • Venemaa piirimail olevad tülikad riigid oleksid võinud sõja valgete kasuks otsustada. • Kuid valged ise keeldusid lühinägelikult tunnistamast eestlaste, poolakate jt õigust iseseisvusele. • Sellega võeti ära ka väikeriikide huvi valgeid toetada, piirduti oma piiride kaitsega. Venemaa kodusõda • Enamlaste vägivald ning ebaõnnestunud poliitika viis ulatuslike vastuhakkudeni. • 1919 olid enamlased korduvalt
Peetri ära hirmutab (lk161) Eero pohmakas (lk165) Eero üritab meenutada eelmist õhtut & naist (lk166) Eero leiab jope, aga mitte naise (lk170) August leidis ka selle jope ja pani selle selga (lk175) Maurer näeb liiklusõnnetust (lk179) Eero nägi ka seda ning märkab, et kannatajal see jope seljas, mis metsas oli (lk181) Laura on ka sündmuskohal (lk182) Theo jõudis ka pärale (lk184) Laura & Eero leiavad jälle üksteist & sõbrunevad (lk185) Theol püss padja all; Laura & Eero abiellusid; Marino oli süüdlane (lk198)
Ta meisterdas kivimüraka kallal liiga kaua ja see jõudis enne õhku lennata, kui nad Mikuga ära joosta jõudsid. Nii jääb Villu ilma kolmest sõrmest ja silmast peaaegu pimedaks. Ning nüüd kui Anna talle ettepaneku teeb, et Kõrboja peremeheks hakata ütleb Villu sellest ära, tema arvab, et Annale ei sobi sant meheks ja teisest küljest ei saa ta ka Eevit jätta. Samal öösel lasi Katku Villu ennast aidas maha. Nii leiti Villu lamamas kivipõrandal, püss kõrval. Isa lausus sellepeale, et see olevat tema esimene mehetemp elus. Villu ema nuttis koledasti ja nii nuttis ka Kõrboja Anna, kui sellest talle räägiti. Villust ei saanud enam midagi. Kõrboja Anna palus Eevit, et tema oma pojaga Kõrbojale elama tuleks. Eevi kuulaski Anna sõna ja nii nad läksidki. Kõrbojale jõudes teatas ta, et tõi uue peremehe. Nimelt väikesest Villust hakkas ta kasvatama endale Kõrboja peremeest. Minu imestuseks raamat mulle meeldis
telefon helises.) Eraldatakse: Kas Sina, haritud inimene, tead, mis on elu mõte? AGA: Kas Sina, haritud inimesena tead, mis on elu mõte? (omastav kääne, koma ainult ees) isegi kui, olgugi et, vaevalt et jne ühtsena. EESASEND komaga:Ostes 3 pakki, saad neljanda tasuta. Ta vaatas ringi, teadmata, kas ta on õigel teel. Alates järgmisest aastast on ühistransport tasuta. Võrreldes, hoolimata jne -des/-tes kahelt poolt komaga. Autojuht, saates sõnumit, tegi avarii. -nud/-tud/-v/-tav komaga. Püss laetud, oli ta valmis lahinguks. Erinevalt, sõltuvalt, vastavalt, olenevalt ilma komata. Erinevalt vanast on uus kasulik. D kõrvale Z, T kõrvale S. Tadzikk, dzuudo; tsempion, tsa-tsa-tsa Rõhk võõrsõna lõpus, siis k,p,t 2x: Usbekk, tadzikk ,,Telekas'' ja ,,teler'' on enam kasutuses kui ,,vusser''. Kui lebo on kirjutada ,,kusett'' v ,,operett''? H mehaaniline, mehaanik, psüühiline, psüühika, stiihia HH psühhopaat, psühhiaater, psühholoogia, arahhis
Lottet pidevalt, Lotte tahtis selle lõpetada, sest küla rääkis, et see ei sobi, Werther proovis läheneda ka talle, mõlemad romaani lugedes olid pisarates, Werther proovis suudelda, kuid Lotte ütles, et see tuleb lõpetada, Lottes hakkavad tunded õitsema, Lotte tahtis Wertheriga tegelikult jätkata, Werther läks ära ning tappis end ära. Vahepeal püüdis teda unustada, kuid ei suutnud, lõpuks siis tappis, pani end riidesse, käskis abilisel tuua Lotte juurest püss, Werther kirjutas kirja, ning suri piinarikkalt, lasi endale silma, lamas öö läbi surnult maas, tõsteti voodi, siis suri. (Püssi laenates rääkis teistele, et läheb matkama). Wertheri kirjad. Kirjutatud kirja vormis, isiklikum, siirav, pihtimuslik. (Tapmine oli lisaots kirjavormile). Goethed süüdistati et tema teos oli ... ? Goethe tegeles ka luuletamisega: Intiimluule, Rahvalaulud, ning oodid ja hümnid (inspireeritud antiigist).
Lugemiskontroll "Meie aja kangelane" M. Lervmontov 2) Mitu süzeed teoses on? Iseloomusta põgusalt. 1. Autor Maksim Maksimõts Kohtuvad Kaukaasia mägedes. Autor kuuleb esimest korda Petsorinist, kelle lugu äratab autoris uudishimu 2. Petsorin Bela Azamat Karagjoz Kazbits Karagjoz on Kazbitsi imeline hobune, kelle eest on Kazbits kõike nõus tegema. Azamat aga kiindus enneolematult hobusesse, muudkui mõtles teisele. Proovis poiss hobust osta, aga mees ei müünud. Petsorin tegi poisiga tehingu, et kui see toob talle oma õe Bela, teeb Petsorin sedasi, et poiss saab hobuse endale. Ja nii tehtigi Azamat varastas oma õe ja Petsorin sättis asjad sedasi, et poiss saaks hobuse varastada. Bela tõrgub algul, kuid hakkab hiljem Petsorinit armastama. Viimane tüdineb mõne aja möödudes tüdrukust ning varsti tuleb Kazbits, kes tüdruku...
Albert tahtis temaga kaasa minna, sest ka temal oli rahapuudus. Paadisadama vastas asuski pank mida rööviti. Röövlid jooksid üle tee ja relvade ähvardusel hakkas Harry kiiresti sõitma. Panka tühjendasid neli kuubalast. Alberti tapsid kuubalased juba päris alguses ning hiljem viskasid surnukeha merre. Harry pani ühe röövli laeva roolitaha ja käskis õiget kurssi hoida. Kuubalane aga kaldus natukene kõrvale ja sellega võitis Harry aega. Tal oli ahtris mootori juures püss. Morgan teeskles, et peab mootorit kontrollima ja võttis oma automaadi. Ühel ootamatul hetkel avas ta tule. Ta suutis kõik röövlid tappa, kuid sai ise raskelt haavata Mees lamas paadis ning mõtles kuidas tema naine Marie temata peale hakkab. Harry kahetses, et oli nii ahne olnud ja kogu pardal olevat raha endale tahtnud. Üks tanker leidis harry paadi. Kui Harry sadamakaile tõsteti oli ta veel elus aga valudes piinlemine oli tema mõistuse võtnud ning mõni tund hiljem ta suri
Öine mõrv Oli vaikne pime öö. Ilm oli tuulevaikne ja taevas paistis täiskuu. Tundus , nagu Lasnamäel ei elaks kedagi. Kaks tüdrukut tulid õhtul sõbra sünnipäevapeolt. Õige pea hakkas neid jälitama keskealine meesterahvas , kellel oli seljas must pintsak ja jalas teksapüksid , vööl oli tal läikiva toruga summutatud püss. Ta hakkas tüdrukutele järele jooksma. Kui mees oli laskeulatuses , haaras ta oma vöölt püssi. Kõlas kaks summutatud lasku. Tänaval lebas kaks surnud neidu , kuul peas. Mõrvar oli aga jälietult kadunud. Hommikul , kui päike alles tõusis , olid uurijad John ja Toomas juba mõrvapaigal. John pildistas laipadest ja mõrvapaigast pilte. Toomasl oli just lõpetanud ala piiramise politseilindiga ning nüüd asus ta kirjutama mõrvapaiga kirjeldust. Kui Toomas ja John olid
Nimed marmortahvlil 1.osa 1)Kommortskooli 7.klassi õpilane Henn Ahas 2)siis kui Ahas läheb kooli 3)Käämer, Käsper. Ahasel on 2 poolust rahvuslane ja sotsilist. 4)Ta ei suutnud valida, kas rahvuslane või kommunistlane. Või on erapooletu. 5)süüdi oli puruvenemeelne kroonukool. 6)halvas olukorras. 7)koolide saksastamisega, oma hertsogiriik ja maa laialdaselt koloniseerida Saksast sissetoodud asunikkudega. 8)Kõigepealt Kuperjanov ütles:,, Jänesed ja argpüksid välja!’’ kutsub eesti noorust appi eestlaste valitsusele kaitsma oma rahvast ja riiki. Neil on vaja selliseid mehi, kes suudavad relva käes hoida ja vaenlastele vastu hakkata. 9)elab Võistvere suure parunimõisa viletsale kandikohale. Vilets ja puuduse ei olnud midagi muud, Ahase vanemad olid sipelnud kogu eluaja. Ta nägi oma vanemate tapvat ja rasket eluvõitlust. Ta küsis vennalt abiraha ja ise õpetas ka teisi. 10) 11)see, et eestlased hakkasid ven...
• Motiveeritus - ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). • Motiveerimatus - mitteüksühesus - erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu - tree - arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika - sõna tähistab seda, mida me kuuleme - tsirk, auh-auh, mjäu (vietnami k). Eufemism - sõnade otsene vältimine, ümberütlus - püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm - põldpüü-nurmkana, purgima-tühjendama, ader-sahk, sepavasar-kuvalda. Antonüüm - vastandsõna. Metafoorid • Nurmenukk: kanavarbad, käokold, kurekaatsed, härjakaatsed, sõrmlilled, käokingad. • Hunt: susi, hallivatimees, metsakoristaja, kriimsilm, metsakutsu, võsavillem, metsatöll, pajuvillem. Metafoorsed elukutsed: Sulerüütel e kirjanik, karvamari e juuksur, küla küünal e õpetaja, toru-jüri, kondiväänaja, köögi-kata,
· Motiveeritus ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). · Motiveerimatus mitteüksühesus erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu tree arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika sõna tähistab seda, mida me kuuleme tsirk, auhauh, mjäu (vietnami k). Eufemism sõnade otsene vältimine, ümberütlus püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm põldpüünurmkana, purgimatühjendama, adersahk, sepavasar kuvalda. Antonüüm vastandsõna. Metafoorid · Nurmenukk: kanavarbad, käokold, kurekaatsed, härjakaatsed, sõrmlilled, käokingad. · Hunt: susi, hallivatimees, metsakoristaja, kriimsilm, metsakutsu, võsavillem, metsatöll, pajuvillem. Metafoorsed elukutsed: Sulerüütel e kirjanik, karvamari e juuksur, küla küünal e õpetaja, torujüri, kondiväänaja, köögikata, seaduse silm, tahmanägu
portreedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule, mille põhjuse üle on paljud juurelnud ja mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid. "Vabadus viib rahva barrikaadidele" -On Eugène Delacroix' maal -Maal valmis 1830. aasta Juulirevolutsiooni mõjul. -Sellel on kujutatud võitlust Pariisi tänavail, mida pidasid käsitöölised, töölised ja demokraatidest haritlased. Võistlejate ees sammub naisena kujutatud sümboolne Vabadus, käes kolmevärviline rahvuslipp ja püss, peas sõdurimüts. "Napoleoni kroonimine" -Autor on Jacques-Louis David. -Valmis aastatel 1805-1807. -Maalil on kujutatud keiser Napoleon on koos Josephine’ga keskpunktis imetlusväärsetena, selgelt väljendub keisri võim ja osatähtsus antud riigis.Tabatud on hetk, mil Napoleon on paavsti Pius VII käest keisrikrooni haaranud ja hakkab seda oma naise Josephine’le pähe panema. “Chíose veresaun” -On prantsuse kunstniku Eugène Delacroix' teos. -Maalil on kujutatud Kreeka
Tõnu Õnnepalu Tõnu Õnnepalu, kirjanikunimega Emil Tode ja Anton Nigov sündis 13. septembril 1962 Tallinnas Nõmmel agronoomi ja raamatupidaja pojana. Ta on väga looduslembeline, ning meeldib tegeleda ka fotograafiaga. Ta elab Järva maakonnas. Õnnepalu tunneb huvi poliitika vastu. Nagu ta ise ühes Eesti Ekspressile antud intervjuus ütleb: ,,Poliitika on seotud inimeste, nende hoiakutega. Toimuvat on eemalt huvitav vaadata kui inimlikku komöödiat, püüda näha, mis seal taga on." Ta kirjutab raamatuid selleks, et ühiskonda ja inimesi mõjutada ning luua juurde vabadust. Kuid Riigikogusse ta kandideerida ei kavatse, kuna eelistab olla sõltumatu. Õnnepalu on ka öelnud, et ta eelistab Tallinnale Tartut, kuna esimene on destruktiivne, teine aga armsam, kuna tal on selge struktuur ja olemasolu põhjendus. Siit tulenebki põhjus, miks tema romaanide peategelased...
Toots ei osanud kirjutada jätti 24. Kes pani Tootsile hüüdnime, milline see oli? Arno pani hüüdnime Kentuki Lõvi 25. Mida lubas Toots Arnole tuua ja mille ta tõi? Lubas tuua indiaanlase pildi. Hiljem andis selle niisama. 26. Mida tähendab väljend plaani pidama? Poiss ja tüdruk hakkavad teineteisega käima. 27. Mis ametit pidas Lible? Kellamees 28. Kust sai Toots püstoli? Võitis loosimisel 29. Mida ütles Toots püstoliga sihtides? Sure koer 30. Miks Tootsi arvates püss lahti ei läinud? Ta kartis, et tamasseri rauad, läheb lõhki. 31. Miks Arno kord koolist kojuminekuga hilja peale jäi? Arno aitas Tõnissonil luuletust õppida. 32. Kes nägi Tõnissoni ja Liblet jõe ääres enne parve põhjalaskmist? Köögi-Liisa 33. Arno talu nimi.? Saare 34. Teele talu nimi? Raja 35. Mis oli Arno armsaim ajaviide? Jõe ääres istumine. 36. Köstri hüüdnimi? Julk Jüri 37. Kelle lubas Lible naiseks võtta? Mari, kes oli tüdrukuks Saare talus 38
Toomas tahab minna soomajja aga kui Liis saab teada sellest palub ta Toomaselt,et too ei läheks. Toomas lubas,et see jääb viimaseks korraks ning läks,Tuks kaasas.Sinna jõudes läheb ta tuppa ning räägib Hildaga. Järsku kuuleb Toomas,kuidas Tuks hakkab haledalt kiunuma ning avastab,et keegi on Tuksil jalaluu katki löönud.Toomas otsustab koju minna ning Hilda läks teda saatma. Hilda andis endast mälestuseks Toomasele salli. Edasi jalutades mäkavad nad Madjakut püss käes. Mees käsib Toomasel minna sohu ning Hildal minna tema juurde või muidu ta laseb. Toomasel oli ka püss ning ta lasi Madjakut aga mees oli võtnud Toomase haavlid välja. Järsku karjub Hilda ema ning Madjak vaatas eemale,mis andis Toomasele aega relv uuesti laadida ning teda tulistada. Madjak jäi küll ellu aga andis paar päeva aega,et Hilda saaks koos emaga põgeneda Toomase soovitusel. Sinna oli vahepeal jõudnud ka jannu ning Toomas palus tal
b) vanaajal c) keskajal d) uusajal 17 Feodaalkorra ajal kuulusid maa ja võim a) linlastele b) mõisnikele c) talupoegadele 18 Rüütli peamine tegevus oli a) kauplemine b) põlluharimine c) kohtumõistmine d) sõdimine 19 Rüütli relvad olid a) vibu ja nool b) pikk oda c) mõõk d) püss 20 Rüütlite ühendusi nimetati a) ordu b) tsunft c) raad d) turniir 21 Keskajal künti põldu peamiselt a) hobustega b) eeslitega c) traktoritega d) härgadega 22 Keskaegses linnas oli elanike peamine tegevusala a) käsitöö b) põlluharimine c) sõdimine d) kaubandus Kontrolltöö nr.2
läbi üheks päevaks tohutu väe ja võimu osaliseks. Oskamata aga sellega midagi mõistlikku peale hakata peksab ta esmalt oma peremehe läbi, vägistab mõisas Luise, keda ta seni tulutult piiranud oli, sööb siis mõisas veel seepi ja jääb viimaks magama. Talurahvas on Kivirähnu kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Muna Ott tuleb Vanapagana teenistusest ja plaanib ennast tööle pakkuda kirikuõpetaja juurde - teenistus on teenistus. Hans kurdab lumemehele: "Meie juures muutuvad kõik krattideks." Ka elutark Rehepapp peab rüütlikombeid ja -aateid lolluseks ning seletab oma kratile, kes süüdistab teda varastamises: "Meil pole, millega maksta. On vaid seesama, kokku näpatu. Ja siis veel elu - mis kõlgub niigi pidevalt ämblikuniidi otsas. Mets on täis tonte ja hunte, tõved
läinud. Tiina jättis Margusega jumalaga. Viis aastat hiljem. Margusele on kasvanud habe ning Mari on nüüd tema naine. Vanaema on õige vanaks jäänud ja kokku langenud. Margus on tuisuga väljas. Kodus oodatakse teda, Margust ei tule ega tule. Jaanus arvab, et astus tee peal kõrtsist läbi ega saa tuttavatega sealt nii ruttu tulema. Mari kuuleb väljas mingeid hääli ning saadab Jaanuse vaatama. Kui Jaanus ukse lahti teeb lendab see ise lahti. Margus ukse taga, püss käes. Mari küsis, et ega hunte kallale ei tulnud, kuid Margus oli hundi maha lasknud ning Jaanus ulatas talle rätiku, et ta saaks oma püssi puhtaks teha. Nii, kui Mari Marguselt midagi küsis, sai ta alati karmi vastuse osaliseks. Mari läheb magama ära, vanaema tukub. Väljas on hundi ulgumist kuulda, Mari jookseb Marguse juurde, et ta läheks vaatama. Nii, kui Margus ukse lahti lööb kukub talle sülle Tiina. Ta näeb, et Tiina veritseb
osaliseks. Oskamata aga sellega midagi mõistlikku peale hakata peksab ta esmalt oma peremehe läbi, vägistab mõisas Luise, keda ta seni tulutult piiranud oli, sööb siis mõisas veel seepi ja jääb viimaks magama. Talurahvas on Kiviräha kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Muna Ott tuleb Vanapagana teenistusest ja plaanib ennast tööle pakkuda kirikuõpetaja juurde – teenistus on teenistus. Hans kurdab lumemehele: "Meie juures muutuvad kõik krattideks." Ka elutark Rehepapp peab rüütlikombeid ja -aateid lolluseks ning seletab oma kratile, kes süüdistab teda varastamises: "Meil pole, millega maksta. On vaid seesama, kokku näpatu. Ja siis veel elu, mis kõlgub niigi pidevalt ämblikuniidi otsas
Dünaamika. Newtoni seadused. Jõu liigid. 1. Too näiteid kehade vastasmõju kohta. (Näide, kus vastasmõju tulemusena muutub mõlema keha kiirus; näide, kus muutub ühe keha kiirus ja teise keha kuju.) Näide, kus vastasmõju tulemusena muutub mõlema keha kiirus kahe auto kokkupõrge (mõlemad jäävad seisma); püssist laskmine (Enne lasku on kuul püssitoru suhtes paigal. Lasu ajal vastastikku mõjudes hakkavad kuul ja püss liikuma vastassuundades. Tekib tagasilöök); Näide kus muutub ühe keha kiirus ja teise keha kuju pillatud vaasi maandumine (vaas puruneb), küttepuude lõhkumine 2. Vette vajuvale kehale mõjub raskusjõud 10N ja üleslükkejõud 2N. Kui suur ja kus suunas mõjub resultantjõud. Resultantjõud = 10N-2N=8N. Kuna raskusjõud on suurem, mõjub allapoole. 3. Too näide inertsuse kohta ja selgita see. Inertsus on keha omadus, mis iseloomustab selle võimet liikumisolekut säilitada
In addition, there is Aleksander Veiderma (point to the noticeable man in the middle of the picture), who was the chief of the unit for teachers and the head of the government of schools in Tallinn at that time, later the minister of education and the headmaster of the Tallinn's School of Commerce and Trade for Girls. During the War of Independence, seven of our schoolboys died: Heinrich Vellmann, Gunnar Ambrosius, Hugo Läänemets, Artur Viikmann, Hans Püss, Raoul Kallismaa, Nikolai Reinok (show the list of the pupils and the teachers who went to war behind the glass coverage). There is a marble plaque dedicated to those seven boys in our school assembly hall, which was ceremonially opened on the 4 th anniversary of the War of Independence in 1922. (point to the picture of that plaque) Many of those who returned from the war were honoured with war decorations and all of them were granted with free education until their graduation from university.
4. Kas karusselliga sõitmine on näide Newtoni I seadusest? Põhjenda. 2p Ei, karusselli ühtlane liikumine on ringjooneline. 5. Kumb taevakeha tõmbab teist enda poole tugevamini, kas Maa Kuud või Kuu Maad? 1p kumbki ei tõmba teinetest enda poole, vastastikmõju puudub (Võrdne.) 6. Kirjelda vaiba kloppimist? 2p ( 1) Vastastikmõju, klopits paneb vaiba liikuma. 2) Newtoni kolmas seadus, klopitavale vaibale mõjub sama jõud, mis klopitsale.) 7. Selgita, miks annab püss kuuli väljumisel tagasilöögi? 2p püssi ja kuuli vahel on vastastikmõju. (Või jällegi kolmas seadus, püssile mõjub sama jõud mis väljuvale kuulile) 8. Auto kiirus on 36 km/h ja mass 2,4 t. Kui suur kiirendav jõud suurendab auto kiiruse 6 sekundi jooksul väärtuseni 72 km/h? 4p 9. Kui suur on impulsi muut 400 g massiga pallil, mis kiirusega 10 m/s põrandale kukkudes põrkab tagasi kiirusega 6 m/s? 4p m : 400g = 0.4 kg 10 (v ) - 6( v ) = 4 p= 4* 0-4 =
{38077}{38141}Nad ei lasknud paukugi,|nad ei tulnud teie suunaski! {38156}{38204}Miks sa ära jooksid?|- Kõik jooksid. {38208}{38266}Sina jooksid esimesena.|- Ei jooksnud. {38288}{38341}Kes siis? {38395}{38461}Ma ei tea.|- Kes siis teab, kurat? {38542}{38626}Mina ei jooksnud esimesena!|- Miks sa oma püssi maha viskasid? {38630}{38697}Juhtugu mis juhtub,|aga oma pagana püssi ära maha viska. {38701}{38792}Viska seljast kõik, kas või aluspüksid,|aga püss ja padrunid hoia alles. {38830}{38915}Aitab nüüd küll, Käsper!|- Liduda põgeneva vaenlase eest! {38921}{38992}Mina ei jooksnud esimesena!|- Lõuad! {38996}{39068}Me kõik oleme ühesugused.|- Mina ei ole niisugune nagu teie! {39072}{39099}Kes sina siis oled? {39103}{39163}Mina olen teise rühma juht,|kes jäeti üksinda lahingusse. {39168}{39231}Mina ei jooksnud esimesena. {39252}{39348}Aga mina olen teise rühma vabatahtlik|ja ei salli, kui minu peale karjutakse.
1. Millised tulirelva liigid on kasutusel vanglateenistuses? püstolid ja tugirelvad 2. Millised tugirelva liigid on kasutusel vanglateenistuses? püstolkuulipilduja; ründevintpüss; sileraudne püss (pumppüss); täpsuspüss, 3. Nimeta vanglateenistuses kasutatavad püstolite margid ja mudelid. Püstol MAKAROV, GLOCK 17, HECKLER & KOCH P30LS 4 Mis tähendab ühetoimeline päästmine, mis kahetoimeline? Ühetoimeline vajutan päästikule, päästik annab jõu kukele, kukk annab löögi lööknõelale, lööknõel annab löögi padrunile Kahetoimeline vajutad päästikule, kukk liigub alla, tõmban päästiku veel tagasi, kukk liigub
Tõnu Õnnepalu Elukäik Tõnu Õnnepalu on eesti proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija. Ta sündis 13. septembril 1962. aastal Tallinnas. Tõnu Õnnepalu õppis 1980–1985 Tartu Ülikoolis bioloogia osakonnas botaanikat ja ökoloogiat ning lõpetas selle cum laude. Aastatel 1985–1987 töötas Õnnepalu Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana, pärast seda on ta olnud vabakutseline tõlkija, kirjanik ja ajakirjanik. 1989–1990 töötas ta ajakirjas Vikerkaar algupärase ja tõlkekirjanduse toimetajana. 2003. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Looming Tõnu Õnnepalu on kirjutanud romaane, luulekogusid, esseesid ja tõlkinud mitmeid teoseid. Oma nime asemel on kasutanud ka kirjanikunimesid Emil Tode ja Anton Nigov. Tõnu Õnnepalu alustas luuletajana, saades proosakirjanikuks Emil Tode nime all. Kokku on ta avaldanud 6 romaani: 1993 "Piiririik" - Esimene tähelepanu võitnud teos, mis p...
tootmise algust võtsid kolm ambitsioonikat ärimeest ette üsnagi riskantse sammu: Sveitsi kaitseministeerium kuulutas Sveitis armee tarbeks välja uue kaasaegsetele sõjapidamisviisidele vastava püssi konstrueerimiskonkursi, milles otsustas osaleda ka Sveitsi vankritehas sellist nime kandis firma tollal. Neli aastat hiljem võisid Sveitsi vankritehase omanikud kiidelda valitsuse auhinnaga, mille oli neile toonud Prelaz-Burnandi püss. Olles saanud valitsuselt tellimuse 30 000 püssi peale, muutis firma oma nime Schweizerische Industrie-Gesellschaftiks (Sveitsi Tööstuskompanii), lühendatult SIG, millega saigi ülemaailmselt tuntuks. Eelmise sajandi algusaastatel töötas firma Sveitsi armee tarbeks välja lahinguväljadel legendaarseks muutunud püstolimudeli SIG P49, mis oli ühtlasi ka SIG P210 eelkäija. Järgmine armee tarbeks
Ja millega see lõppes? Seda oli vaja selleks et vett kõrgemale lasta. See lõppes sellega,et aukülalise ülikond sai märjaks. Kuidas me rikkusime internaadi öörahu · Mille kohta ütles internaadi juhataja poistele, et öörahu rikkumine ning vanainimese ehmatamine? Selle kohta, et ta ei tahtnud poiste seletusi kuulda... Kuidas me soodustasime gripiviiruse levikut · Mis oli Agu Sihvka ja Kiilikese arvates parim õppevahend liuväljal? Redel · ,,Kui püss on etendusel, peab ta paukuma," ütles eesti keele õpetaja, poisid järeldasid sellest, et, kui on jääauk, siis keegi peab sinna sisse sulpsatama. · Kuidas soodustasid poisid gripiviiruse levikut? Ajakirja korrespondent jooksis sisse. · Kuidas ma ajasin nurja aastapäeva kontserdi · Kuidas ajasid Agu Sihvka ja Kiilike nurja aastapäeva kontserdi? Mis juhtus b-bassiga? Nad rikkusid b-bassi ja see oli tähtis pill aastapäeva kontserdil.
Algust seostatakse Rooma riigi langemisega ja lõppu Ameerika avastamisega. 2. Keskaja maailmavaade, mõjutajad – Keskaega iseloomustab oluliselt muutunud maailmapilt ja elukäsitlus (kirik,usk). Rahvaste rändamine ja uute religioonide levik (kristus, islan,budism) 3. Keskaja teadus ja avastused – keskaeg oli rikas oma avastuste ning leiutiste poolest. Leiutatakse trükikunst. Õpiti valmistama paberit. Suurimad saavutused : suurtükk, püss, prillid, mehhaanilised kellad, meresõit ja laevaehitus, maadeavastused (Columbus Ameerika, Vasco da Gama reis Indiasse), püssirohi, paber. 4. Keskaja eeposed, ühest lähemalt – Eeposte süžeed kujunesid välja aastasadade jooksul ja olid rahva mälus kaua-kaua aastaid, aga kirja pandi need sageli sajandeid hiljem. Vanimad on keldi eeposed : iiri saagad ja saksa kangelaslaulud. Kangelaseeposed. NT: „Lugu Igori sõjaretkedest“ – Vene eepos, 12saj. lõpp. Anonüümne eepiline lugulaul
linnust ümbritsevatele teedele ja hoida neid kontrolli all. Samuti sai nende abil hoida vastase laagrit piisavalt kaugel kindlusest. 6. Millal ja miks notstalite ja springalate kasutamine lõppes? 14. sajandi lõpus, sest tulirelvad muutusid odavamateks nii osta kui hooldada ning nende tugevus ja võimsus jõudis notstalitele ja sprignalatele järgi. Samuti on tulirelvad rohkem ilmastikukindlad. (notstalite ja springalate pingutusmehhanismid ei talunud niiskust) Otepää püss 1. Püssirohu kasutuselevõtu probleem Euroopas. 2. Millal ja kus hakati valmistama esimesi tulirelvi? 3. Esimesed tulirelvad Eestis ja millal hakati neid siin ise kohapeal valmistama? 4. Kuidas nägid välja esimesed püssid (14. sajandi lõpp 15. sajandi I veerand) 5. Mida kujutab endast Otepää pronkspüss? 6. Milliseid käsitulirelvade arengumomente võimaldab Otepää püss täpsustada? Esimesed tagantlaetavad tulirelvad 1. Millal ja miks leiutati tagantlaetavad relvad? 14
Tal oli nn. Schlieffeni /sliifeni/ plaan sisuliselt välksõja plaan, st. eesmärk oli minna kiiresti (1,5 kuud) läbi neutraalse Belgia ja Luksemburgi, vallutada Prantsusmaa, seejärel Venemaa. Põhieesmärk oli Saksamaal vältida sõda kahel rindel! Venemaa astus sõtta halvasti ettevalmistunult (sõjaväereform oli pooleli, sõjaminister rumal ja laisk - näiteks eitas tulirelvi, asetas põhirõhu mõõkadele ja piikidele. Tagajärg rindel oli 1 püss 2 mehe peale). IV Sõja ajend Esimese maailmasõja ajendiks oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 Serbia natsionalistide poolt. (Sarajevo oli slaavlastega asustatud Bosnia pealinn, mis sel ajal oli Austria-Ungari võimu all). Serbia valitsus oli vandenõust teadlik, varjatult toetas seda. Terve kuu kestis kriis, kuni 23. juulil Austria-Ungari esitas Serbiale (keda ta pidas atentaadi peasüüdlaseks) ultimaatumi
marie myrk Mu sündimist heideti mulle ette. Kõikjal ja kõik. Kus ja kellega ma kokku puutusin. Hakkasin endast mõtlema kui heidikust. Maailmavalu oli ja ei olnud ka minu ees. Kuulasin vihast muusikat ja karjusin vanemate peale. Nagu filmis, raamatutes ja teistes kodudes. Ei aidanud. Loopisin kõik enda asjad minema. Need, mis mis mulle vastikud tundusid ja läksin häälega välismaale. Kolmeks aastaks. Tulin tagasi sügisel. Kõikidel olid head näod ees ja suhtuti nagu inimesesse, nagu võõrasse inimesse. Panin tähele et kõik võõrad kes algul olid võõrad ja siis tuttavaks said olid kõik ühesugused, minu vastu. Omakasupüüdlikud oleks vast see sõna. Hakkasin prostituudiks, et kiiresti kuskilt raha saada ja et ise midagi eriti tegema ei peaks. Üldiselt teenindasin ma koledaid mehi, vanu, pakse ja pereisasid. Noh ja lõpus ma armusin ära. Pruunide silmadega ilusasse mehesse, kes tõi mulle lilli. Algas minu ...
Barbie ja Lego ajalugu Barbie ajalugu Esimene Barbie oli 1936. aastal Matteli mänguasjafirmas valmistatud vinüülist Väike Merineid , kes oli sellal üks populaarsemaid müügil olevaid nukke maailmas. Barbied on suutnud püsima jääda juba 40 aastat, vaatamata naisliikumise vastuseisule, sotsiaalsetele ja kultuurilistele muutustele. Barbied on muutunud avaliku elu tegelasteks, keda võib usaldada, sest nad ei kaota oma nooruslikkuse sära. Barbied on võimelised muutuma ja kaasas käima noorte tüdrukute moemaitsega ning nii kajastavad erinevate ajajärkude nukunurgad täpselt tollast riidemoodi. Barbie on nagu ajastu rollimudel. Emad ostavad Barbiesid lootuses pakkuda mitte lõbustust, vaid soovides anda oma lastele tillukest ühiskonna ja naiselikkuse mudelit. Nii elavad Barbied ise oma elu - neil on olemas kõik see, mis päris maailmaski ja väikesed tüdrukud võivad nende abil ellu viia oma tõelisi unistusi. Pärast...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
