10 Pastlad Saapad "Kuued on Tartumaal Eesti rahvarõivarühmad laiad nagu mantlid, alt lõhandikkudega, käised, krae ja hõlmad punase kalevi ja nööridega ilustatud; Põltsamaa pool nöörideta, sinise kaleviga, teistes kohtades läikiva lõuendiga kaunistatud; Tallinnamaal on need tehtud rohkem keha järgi ja alt volditud; Järvamaal kinnitatakse nad mitme vaskhaagiga, 11 Tartumaal mõne haagiga, Harjumaal
nende inimesi ja loodust, kohalikke traditsioone ja tegevusalasi. 2. Meelde jäänud laused. Lk. 20. Neenetsi teisaldatav maja püstitatakse üpris kähku. Tsummi püstitavad naised. Maalitsasse (,,majas") pääseb sisse alt poolt. Lk. 21. Karusnahast ,,seinte" külge õmmeldakse katus peakott, alumine osa kaunistatakse ornamendiga, karusnahkade ja Kaleviga, äärsitatakse ,,sissekäik" hõlmad ja maalitsa ongi valmis. Lk. 22. Tundras ei saa lõket teha nii palju ei korja kütet kokku! Lk. 24. Päike, kuu, tähed ja tuul näitasid neenetsile tundras kätte õige tee. 3. Neid ridu lugedes sain palju targemaks nende rahvaste elust seal karmil maal. Kütteks saavad nad kasutada piilatsijämedusi polaarpaju. Neenetsi toiduks on jukola kuivatatud kala, külmutatud põdraliha, liha või kalaviilakuid. 4
Seelikul püstkurrud, allääres 1,5 cm laiune sinipunarohelise kirjaga villane äärispael pook. 19. sajandi teisel poolel hakkas tasapisi moodi minema pikitriibuline seelik (kiutkuub). Vöö. Kirivöö, linasel taustal villane korjatud kiri, mähiti Saaremaale iseloomulikult korrad üksteise peale. Liistik, abu. Saaremaal oli varrukateta pihakate (abu) vana kehakate, muutudes koos seelikumoega. Vanematüübilistel abudel olid traditsioonilised ilustused: punase kaleviga hõlmaääristus, eredavärvilisest kalevist rinnalapid, tinast malid. Varem hoiti malidest läbitõmmatud paela abil hõlmu koos, hiljem jäi neile ainult kaunistusfunktsioon (hõlmad suleti haakidega). Kampsun. 1 Pealisrõivana kanti abul lambapruuni kampsunit (vatt, abukäised), aga võidi kanda ka otse särgil. Pikkade varrukatega kampsun õmmeldi lambapruunist, tugeva vanutusega villasest riidest
Kuid ka Veronikale hakkas koht meeldima. Nad otsustasid uuesti kahekesti Tuudami talu üles ehitada. Veronika tegi ettepaneku majale nimeks panna "Pariisi lõbusad naised". Naised läksid tagasi Tallinasse. Klarale tuli külla ta poja isa, kes oma isadusest alles hiljuti kuulnud oli. Kalev tahtis Klaraga abielluda ja koos poega kasvatama hakata. Klara lükkas aga pakkumise vastu, sest ta ei leidnud Kalevis midagi erilist. Klara kutsus ka Veronika õhtusöögile. Veronika pidas Kaleviga ühe korraliku sõnavahetuse maha. Kalev jäi Veronika juurde ööseks. Klara ei lubanud Kalevil pojale öelda, et Kalev ta isa on. Kalev tahtis kasvõi rahaliselt oma poega toetada, aga Klara oli väga tõrges. Kalev tahtis veel üheks ööks jääda, aga Klara ei lubanud. Keegi oli ukse taga. Veronika tegi ukse lahti ja leidis sealt üllatusega Kalevi. Kalev rääkis talle sellest, et ta tahab oma poega toetada ja kasvatada, aga Klara ei luba tal seda teha. Kalev pakkus
" Siis toodi neidu tubaje, Lasti Linda põrandalle, tedretütar teiste hulka. Leski eit ei tundunud tütart, Kaumemm ei kasvandikku. Keda salakamberissa Murueit oli ehitanud, Metsapiigad valmistanud..... Aga Kalevi ja Linda pulmad saidki toimuma. Tuli palju pulmalisi ja toimus uhke pidu. Tantsiti Harju, Viru jpm. Tantse. Iga pidu saab läbi, lõpuks sai Kalevi ja Linda pulma pidu läbi. Ja oli koju mineku aeg. Salme läks koos tähega kaasa, tähe koju ja Linda läks Kaleviga kaasa. Linda jättis Lesega jumalaga ja nad lahkusidki.... Kuu jäi kurvalt vaatamaie, Pahal meelel paistis päeva, Kased nutavad kamberis; Linda lind, ei tunnud leina, Tun'd ei teiste kurvastusi, Linda lendas peiu armul, sõitis kaasa sõudemisel Üle laiu lagedaida, Läbi pakse metsasida, sõitis päeval päikese valgel, Öösel hõbesõlge valul Kalevite kodu poole, kaasa siidikamberie, Kus oli seatud kena sängi, Padjuline puhkepaika. Teine lugu (Vana Kalevi haigus ja surm
hinnas, kaunistuste ja ehete rohkuses. Paikkondlikud erinevused Eesti rahvarõivastel oli rohkesti paikkondlikke erinevusi, mida märkasid juba esimesed neid kirjeldanud autorid. Näiteks märkis A. W. Hupel pikk-kuue erinevuste kohta Eesti eri paigus: "Kuued on Tartumaal laiad nagu mantlid, alt lõhandikkudega, käised, krae ja hõlmad punase kalevi ja nööridega ilustatud; Põltsamaa pool nöörideta, sinise kaleviga, teistes kohtades läikiva lõuendiga kaunistatud; Tallinnamaal on need tehtud rohkem keha järgi ja alt volditud; Järvamaal kinnitatakse nad mitme vaskhaagiga, Tartumaal mõne haagiga, Harjumaal nööride ja väikeste omavalatud tinanööpidega" (Hupel 1777, 178). Etnoloogilises rõivauurimuses on välja toodud neli suurt rühma - Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja saared -, mille raames omakorda võis täheldada teatud paikkondlikke, eriti kihelkondlikke, kuid isegi külade
abstraktsed sakilised motiivid. Silmapaistvaim ruum on läbi kolme korruse ulatuv ultramariinsiniste seinte kohal kummuva sidrunkollase laega istungisaal. Saali seinast eraldab lage sakiline karniis, mille taha on peidetud lambid, karniisi all oleva kuulirea kaudu toimub õhuvahetus. Istungisaali ilmestavad roostepruunid sakkidega akende ja 6 usteavade põsed, algselt rohelise kaleviga kaetud lauad ja mustjassinise sametkattega toolid. Riigikogu hoone mööbel valmistati arhitektide kavandite järgi Lutheri vabrikus. Hoone teise korruse läänetiivas paikneb einelaud, selle eraldi olevas osas danskeris asub sakstekamber. Keldris, täpselt istungisaali presiidiumi all on paesse raiutud ning betooni ja terasega vooderdatud hoidla, mis algselt oli ette nähtud väärtuslike riigidokumentide säilitamiseks. Hoone ehitati aastail 19201922.
Akadeemia spordihoone 1959 Toimus tõsine reorganiseerimine Eesti NSV spordiorganisatsioonides, kehakultuuri- ja spordikomiteede asemel kutsuti ellu spordiühingute ja organisatsioonide liidud. Eesti NSV Kehakultuuri- ja Spordikomiteest sai ENSV Spordiühingute ja Organisatsioonide Liit (SOL), mille esimeheks jäi Boris Tolbast. SOL-i presiidiumi otsusega moodustati spordialade arendamiseks 31 spordialaföderatsiooni. Likvideeriti Eesti NSV "Spartaki" vabariiklik organisatsioon (liideti VSÜ "Kaleviga"). Toimusid I Eesti maanoorte spordimängud (hiljem maaspordimängud). Esimeste Eesti naissportlastena jõudsid maailmameistritiitlini korvpallurid Maie-Maret Otsa-Vishnjova ja Ene Kitsing-Jaanson 1960 Loodi Koolinoorte Spordiühing "Noorus". Toimus esimene Tartu Maraton. Austraalias hakkas ilmuma E.S.A. ajakiri "Sporditeel" 1961 Eesti NSV Spordiühingute ja organisatsioonide Liidu esimeheks nimetati Nikolai Vanaselja 1962 NSVL-is alustati rahvaste talispartakiaadide korraldamist
" Siis toodi neidu tubaje, Lasti Linda põrandalle, tedretütar teiste hulka. Leski eit ei tundunud tütart, Kaumemm ei kasvandikku. Keda salakamberissa Murueit oli ehitanud, Metsapiigad valmistanud..... Aga Kalevi ja Linda pulmad saidki toimuma. Tuli palju pulmalisi ja toimus uhke pidu. Tantsiti Harju, Viru jpm. Tantse. Iga pidu saab läbi, lõpuks sai Kalevi ja Linda pulma pidu läbi. Ja oli koju mineku aeg. Salme läks koos tähega kaasa, tähe koju ja Linda läks Kaleviga kaasa. Linda jättis Lesega jumalaga ja nad lahkusidki.... Kuu jäi kurvalt vaatamaie, Pahal meelel paistis päeva, Kased nutavad kamberis; Linda lind, ei tunnud leina, Tun'd ei teiste kurvastusi, Linda lendas peiu armul, sõitis kaasa sõudemisel Üle laiu lagedaida, Läbi pakse metsasida, sõitis päeval päikese valgel, Öösel hõbesõlge valul Kalevite kodu poole, kaasa siidikamberie, Kus oli seatud kena sängi, Padjuline puhkepaika.
Aprillil suri 73-aastane J. Köler Peterburis oma ateljees Vassili saarel. ,,Sakalas" ilmus suur matusekuulutus tekstiga ,,Isa Köler on surnud" ning mõned päevad hiljem teadaanne ,,Professor Johann Köleri muldasängitamise kohta Suure-Jaani kalmistul". (Marand 1996: 57) Ajalehe andmetel ei mahtunud kõik leinajad Suure-Jaani kirikusse. Kohal olid kolm pasunakoori, Suure-Jaani meeskoor ja Viljandi segakoor ning leinavate seltside ja teiste koosluste esindajad. Puusärk oli kaetud musta kaleviga ja kaunistatud hõbenarmaste ning tuttidega. (Marand 1996: 57) 17 Peatsis hõbeplaadil oli tekst: Professor Johann Köler sündinud 24. Webr. 1826 Surnud 10. Apr. 1899 Jalutsis hõbeplaadil: Jumal on armastus Johann Köleri hauaplatsile, mis on piiratud graniidist ja raudtorudest taraga, on paigaldatud kõrgele looduslikule kärgkivile Amandus Adamsoni 1911. aastal
Köler Peterburis oma ateljees Vassili saarel. „Sakalas“ ilmus suur matusekuulutus tekstiga „Isa Köler on surnud“ ning mõned päevad hiljem teadaanne „Professor Johann Köleri muldasängitamise kohta Suure-Jaani kalmistul“. (Marand 1996: 57) Ajalehe andmetel ei mahtunud kõik leinajad Suure-Jaani kirikusse. Kohal olid kolm pasunakoori, Suure-Jaani meeskoor ja Viljandi segakoor ning leinavate seltside ja teiste koosluste esindajad. Puusärk oli kaetud musta kaleviga ja kaunistatud hõbenarmaste ning tuttidega. (Marand 1996: 57) 17 Peatsis hõbeplaadil oli tekst: Professor Johann Köler sündinud 24. Webr. 1826 Surnud 10. Apr. 1899 Jalutsis hõbeplaadil: Jumal on armastus Johann Köleri hauaplatsile, mis on piiratud graniidist ja raudtorudest taraga, on paigaldatud kõrgele looduslikule kärgkivile Amandus Adamsoni 1911. aastal
Mõne hooaja pärast siirdus ta juba Tallinna Kalevisse, kellega ta mängis Nõukogude Liidu meistrivõistlustel. Sel perioodil võitis ta 1991. aastal Nõukogude Liidu meistritiitli ja aastatel 1992 ja 1993 krooniti ta Eesti meistriks. Pärast 1993. aastat liitus Kullamäe BC Zalgirisega, kellega ta tuli 1994, aastal Leedu meistriks. BC Zalgirise peatreener oli Jaak Salumets, kelle käeall mängis Kullamäe ka Kalevis ning Eesti koondises. Pärast edukad hooaega Leedus liitus ta taas Kaleviga ja tuli aastatel 1995 ning 1998 Eesti meistriks. Aastatel 1998, 1999 ja 2000 valiti ta Meistriliiga parimaks mängijaks. Hooajal 2000-01 liitus ta Belgia liiga klubiga Telindus Oostende. Belgias ei olnud tema karjäär kõige edukam, sest teda vaevas tõsine küünarliigese vigastus ja ta oli sunnitud naasma Eestisse. Pärast vigastusest paranemist liitus Kullamäe Saksamaa klubiga Brose Basket, kellega ta võitis kahel hooajal järjest Bundesliigas teise koha.
linnu. Seal asusid nad piki kaubateid ise linnu rajama ning nende asulate topograafia ja õiguslik staatus modelleeriti selle järgi, mis oli rajajatele Lüübekist või Soetsist juba tuttav need olid pigem uusasundused kui poliitilised vasall-linnad. Teisel pool Taani väinu - Madalmaad ja Brugge Teisel pool Taani väina koondusid kaubad Madalmaade sadamalinnadesse (Ruhr, Antwerpen). Madalmaadel oli 13-14 olulisem kaubanduskeskuse Brugge, kes kauples villa ja kaleviga. Madalmaades kohtusid Ida-Euroopast toodud kaubad (vaha, karusnahad, vill) vahemeremaadest toodud kaupadega (sool, vürtsid). Inglismaa kuni 16. sajandi alguseni kaubanduses väga suurt rolli ei mänginud. Inglismaa oma väliskaubandus sai oluliseks alles varauusajal. Kaks peamist keskust keskaja lõpuks: Itaalia ja Madalmaad. Itaalia käsitöö oli piisavalt edenenud, et suuta toota asju, mida idamaades osteti, itaalias hea teede võrgustik Rooma ajast
erivärviliste paeltega. Kaunistuspaelad valmistati varasemal ajal ise, hiljem osteti. Sõitude ajal kanti tanu peal veel teist, suuremat kalevist tanu, mille hiljem asendas villane kirju rätik. Kolta- ja koolasaami naistel on veel 18. sajandi alguses olnud kasutusel pea kuju järgiv tanu, mida kaunistati siidi ja kullatud lõngadega. Hilisemal ajal on olnud kasutusel venemõjulised peakatted. Neiud kandsid viieteistkümnendast eluaastast alates kuni pulmadeni tohust alusel, punase kaleviga kaetud pärga (perevesk, pervesk), mis on tagant avatud ja paeltega kokkuseotud ning pärltikandi nööpide ja brokaadiga kaunistatud. Naine saab tanu (samsad, sams) laulatusel. See on punasest kalevist, veidi etteulatuva ülaosaga ning rikkalikult kaunistatud geomeetrilise pärltikandi, portselannööpide ja kuld- ning hõbebrokaadiga. Lesed kandsid Karjala naiste peakatet meenutavat mütsi (pove(d)nik),
annaabi.ee 
