.............................................................................. ............................................................................................................................................ KALADE TÄHTSUS Kalu kasutatakse: • Toit • Ravim (D vitamiin) • Õlid • Lemmikloomad • Loomasööt • Parfümeerias • Nahktooted KAITSE Kalade elu soodustavad abinõud: • Veekogude puhtus • Sigimise soodustamine siirdekaladel • (kalatrepid) • Kalade paljundamine ja veekogudesse viimine • Talvel õhuaukude tegemine jääkattesse Kalapüüki piiravad abinõud: • Püügiload • Püüginormid • Keeluaeg (kudemisaeg) • Alammõõdud • Keelatud püügivahendid (elekter, ahingud) • Kaitsealused liigid • Kaitsealused veekogud Põhjenda nende piirangute vajalikkust! Eestis on kaitse all: Tõugjas, säga – II kaitsekategooria
· Lisaks sukad, plastmass · Toodetakse elektrit · Põhjameri, Norra, Indoneesia, Pärsia lahe piirkond, Liibüa, Lähis-Ida, Venezuela,Hiina, Indoneesia · Puurauke peab rajama, torusid panema,vajab ümbertöötlust HÜDROENERGIA HÜDROENERGIA HÜRDOENERGIA HÜDRONEGERGIA · Jõgede vooluenergia, tekib gravitatsiooni tõttu · Loodus: piisavalt suur veehulk ja geoloogiline ehitus · Inimene: Tammid, turbiinid · Suurtematel hoidlatel lüüsid, kalatrepid · Suurim sõltuja Norra, 99% · Volga, Daugava, Barana, Jangtse · Jooksvad kulud väikesed, saasteained ei teki · Kallis ehitamine, hõivavad eluterritooriumi · Usa, Kanada, Hiina TUUMAENERGIA TUUMAENERGIA TUUMAENERGIA TUUMAENERGIA · Energiallikaks uraan · Lubatud kasutada arenenud riikides · Prantsusmaa 78%, Belgia 55% · Lõuna Aafrika VB, Namiibia, Gabon, Prantsusmaa · Levitab kiirgus ja on mitutuhat aastat radioaktiivsed
korallriifid. Tulipunkt vähemalt 1500 endeemset soontaimeliiki ja vähemalt 70% elupaigast hävinud. LIIKIDE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED Elupaikade hävimine Võõrliigid Loodusresursside ülekasutamine Saastatus, sh eutrofeerumine ja haigused Inimtekkelised kliimamuutused LIIGIKAITSE AJALUGU EESTIS Mõisate loomapargid (18-19.saj) Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850) Koduloomakaitse ja kalatrepid ( 19.saj teine pool) Botaanilised ja zooloogilised kaitsealad Loodus ja loomakaitseseadus Liik on niisugune väiksem organismirühm,mis sellesse rühma kuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi Vääriselupaik on kuni 7ha suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaistavat loodusobjekti,kus haruldaste liikide tõenäosus on suur sh ka ohustatud liik. LIIKIDE JA NENDE ELUPAIKADE KAITSE ALLA VÕTMISE EELDUSED Ohustatus Haruldus
lähe ja edasi ka ei pääse kalad ujuvad lühikese aja jooksul pidevalt üles- ning allavoolu, mis toob kaasa rändeviivituse ja kiire energia kulutamise perioodil, mil nad ei toitu blog.maaleht.ee/parnumaa/wp- content/uploads/2009/03/kolbmatu- kalatrepp.jpg Seni rajatud kalatrepid on ebaefektiivsed, pole korraldatud nende hooldust ega valvet, need on röövpüüki soodustavateks rajatisteks Eestis puuduvad kalapääsude rajamise positiivsed kogemused Ehitatud kalateed ei kõrvalda teisi paisu rajamisega kaasnevaid vee omaduste (temperatuuri, vooluhulga, veetaseme ja hapnikusisalduse) muutumisi Kalade sattumine turbiini või tammi ületamine ülevoolust võib lõppeda kala jaoks surmavalt või raskete kehaliste vigastustega
Ülevool on tõke sängis, millest vesi üle või läbi voolab. Tõkke võib moodustada lävi või külgkitsend. Voolu tõkestamine põhjustab paisutuse. 5 Kus kasutatakse kalatreppe ja milleks? Kalatrepp ehk kamberkalapääs on kaladele vooluveekogul mingit tõket (tavaliselt paisu) ületada võimaldav trepp, mis koosneb madalatest omavahel ühenduses trepiastmeist, mida läbib veevool. Kalatrepid võimaldavad kaladel ületada tõkkeid, sest seal saavad nad ujuda ja ületada mitmetest suhteliselt madalatest trepiastmetest koosnevat trepistikku, jõudes tõkketagusesse vette. Vee langev kiirus kalatrepil peab olema piisavalt kiire, et meelitada kalu treppide juurde, kuid samas ei tohi kiirus olla liiga suur, et kalad ei suudaks voolukiirust ületada, ega ka nii suur, et selle ületus kurnaks kalad liigselt ära, jätkamaks teekonda tõkketagusel vooluveekogul.
kategooria liikide (tuur,säga,tõugjas,harjus) täielik püügikeeld asendada korraga, mis võimaldaks nende taastootmist, asustamist, asustamisega loodud asurkondade piiratud tasulist püüki ning laekuva raha suunamist samade liikide kaitse korraldamiseks. 2.2. Kahjustatud keskkonna(elupaikade, kudekohtade jne.) renoveerimine ja korrastamine. 1. Koelmute taastamine(kunstkoelmud,koelmute puhastamine 2. Kalade rändeteede avamine ( kalatrepid, käigud) 2001. alustati Eesti Loodushoiukeskuse poolt lõheliste jõgede registri koostamist, mis sisaldab kaardistatult koelmukohti, asurkonna seisundi hindamist, vajalike meetmete loetelu jms. 2.3. Kalakasvatuslik taastootmine Taastootmise kavandamine peab olema lahendatud kompleksselt arvestades veekogu iseärasusi ja tegevuse majanduslikku efektiivsust. Projekti koostamise põhietapid. 1
Lisaks veskitele on jõed leidnud rakendust ka enengiatootmises ning selle jaoks ehitatud konstruktsioonid on jällegi kalade rändeteedel ees. Eestis pole ühtki vee jõul töötavat elektrijaama, kuid mujal riikides on sellised takistused kalade jaoks rängaks katsumuseks. Kalatrepp ehk kamberkalapääs on kaladele vooluveekogul mingit tõket (tavaliselt paisu) ületada võimaldav trepp, mis koosneb madalatest omavahel ühenduses trepiastmeist, mida läbib veevool. Kalatrepid võimaldavad kaladel ületada tõkkeid, sest seal saavad nad üle ujuda mitmetest madalatest astmetest koosnevast trepistikust, jõudes tõkketagusesse vette. Vee langev kiirus kalatrepil peab olema piisavalt kiire, et meelitada kalu treppide juurde, kuid samas ei tohi kiirus olla liiga suur, et kalad ei suudaks voolukiirust ületada, ega ka nii suur, et selle ületus kurnaks kalad liigselt ära, mis segaks nende teekonna jätkamist tõkketagusel vooluveekogul. [4]
Äravoolu ühtlustamiseks rajatakse suure tammiga veehoidla. 2. jõeorg peab olema kristalsetes (tugevates) kivimites. 3. jõe langus peab olema piisav. Saab rajada mägede eelsetele aladele. (kasulik, sest tasub ära vaid veerikastel või suure languga jõgedel) Sobivad kohad hüdroelektrijaamadeks: Jõed Volga, Nepr, Doonau, Daugava. Siberi jõgedel, nt Angara. Ehituse juurde kuuluvad : lüüsid laeva transpordiks kalatrepid 10-15 cm astmestik, koelmutele pääsemiseks. EELISED: vee-energia omahind on madal; ei PUUDUSED: hüdroelektrijaama rajamine on lõpe otsa, veehoidlad vähendavad üleujutuste kapitalimahukas; tammi ehitamine on väga ohtu, tekitavad veetagavara, rajatud kulukas ja toob kaasa suuri muutusi jõgede tehisveekogu sobib puhkemajanduse veereziimis + takistavad setete arendamiseks jne. edasikandumist ja häirivad kalade liikumist,
C.R. Jakobson- kooli lugemikes ja oma kirjutistes väärtustab suhtumist loodusesse: linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, mets peab olema. ,,Põlluharimine ja metsad käigu käsikäes." Vältida veereostust, kaevata linaleostus tiigid, igal talul peab olema oma väike park, elukoht ilma roheluseta on aga Jakobsoni meelest ,,nagu roog ilma soolata ehk nädal ilma pühapäevata", kõiki olendeid looduses peame austama, kõikidel paisudel olgu kalatrepid. A. Mathiesen- metsateadlane, 1929 töötas komisjon välja I looduskaitseseaduse projekti (ei toimunud) A. Toom- tema algatusel loodi Vaika linnukaitse ala 1910. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. G. Vilbaste- botaanik, 1929 töötas komisjon välja I looduskaitseseaduse projekti (ei toimunud), ajakiri Loodusvaatleja, I riiklik looduskaitse inspektor, 1927 ja 1931 trükiti tema koostatud ülevaated ,,Eesti loodusmälestusmärke".
Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks. Carl Robert Jakobson – ● linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, ● mets peab olema, ● põlluharimine ja metsad käigu käsikäes; vältida veereostust, kaevata linaleostustiigid, ● igal talul peab olema oma väike park, ● elukoht ilma roheluseta on nagu roog ilma soolata e. nädal ilma pühapäevata, ● kõiki olendeid looduses peame austama, ● kõikidel paisudel olgu kalatrepid Andres Mathiesen – Loodusuurijate Seltsi liige; kuulus I looduskaitseseaduse projekti komisjoni Artur Toom – Vaika linnukaitseala rajaja Gustav Vilbaste – I riiklik looduskaitse inspektor; Loodusuurijate Seltsi liige; kuulus I looduskaitseseaduse projekti komisjoni Teodor Lippmaa – Looduskaitseseaduse uusprojekt, Looduskaitse Nõukogu esimees Eerik Kumari – käsiraamat „Looduskaitse“ 1973; Loodusuurijate Seltsi komisjoni
Ohustatus haruldus Punane nimekiri (punane raamat) Väljasuremisohus liigid. Eri tasanditel: rahvusvaheline, piirkondlik, riiklik. Ohukategooriad: Kriitiliselt ohustatud Eriti ohustatud Ohualtid ohustatud liigi mõiste - liik, mis võib suure tõenäosusega lähiajal välja surra. Liigikaitse ajalugu Eestis - 1976-79 Eesti Punane Raamat, ilmus 1982. - Mõisate loomapargid (18.-19. saj.) - Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850-ndad) - Koduloomakaitse ja kalatrepid (19. saj. teine pool) - 1910 Vaika linnukaitseala - 1935 LKS’ga riiklik kaitse liigikaitset reguleerivad õigusaktid: LKS 2004 liigikaitse põhimõtted - Võimalikult madal takson, võimalikult kõigi liikide säilimine - Võõrliikide ohjamine ja loodusesse mittelaskmine - Korjamine ja kollektsioneerimine on keelatud - “Avalikustamine keelatud” - Ajaline liikumispiirang - Tuumalade (kaitsealad, hoiualad) kaitse
1: Regionaalselt välja surnud RE; Looduses hävinud EW; Äärmiselt ohustatud CR; Eriti ohustatud EN; Ohualtid VU. Red List ohukategooriad (2001) 22 2: Ohulähedased NT; Soodsas seisundis LC; Puuduliku andmestikuga DD; Hindamata NE. Liigikaitse ajalugu Eestis: Mõisate loomapargid (18.-19. saj.). Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850-ndad). Koduloomakaitse ja kalatrepid (19. saj. teine pool). Botaanilised kaitsealad: 1924 – Harilaiu poolsaar, Järvselja reservaat; 1925 – Jugapuude reservaat Hiiumaal; 1930 – Abruka salumets, Lipstu nõmm, Puhtu hiismets. Zooloogilised kaitsealad: 1910 - Vaika linnukaitseala; 1938 - Ratva raba loodus- reservaat kotkaste kaitseks. 1935 – Looduskaitseseadusega riiklik kaitse 26 ja sh müügikeeld 6 liigile. Liigikaitset reguleerivad õigusaktid:
Liikumisteedeks on põllupeenrad, põlluservad, heina- ja karjamaad. Avamaastiku liigid liiguvad piki rannikut, jõeorge ja järvekaldaid, aga ka inimese rajatud laiadel, metsast lagedana hoitavatel trassidel: õhuliinid, maasisesed liinid, maanteede ja raudteede servad. Vee-elustiku liikumisteedeks on veejuhtmed maastikul: jõed, ojad, ka kraavivõrgustik. Liikumist takistavad jõgedele rajatud paisud, leevendavaks võtteks on kalatrepid. 144. Milliseid võimalusi tuleks pakkuda loomadele maantee ja kiirtee ohutuks ületamiseks? Kiirteede ületamiseks rajatakse ökodukte, tunneleid või jäetakse sildade alla kallasradasid 145. Kuidas suhtuda põlatud loomadesse, kes põhjustavad inimesele majanduslikku kahju? Vastus:Inimene pea ise sellega leppima ja leidam ise lahndusi, kuidas loomade ja lindudega koos elada. Vaid kahjurputukate, -lestade ja näriliste peletamine ning tapmine
Liikumisteedeks on põllupeenrad, põlluservad, heina- ja karjamaad. Avamaastiku liigid liiguvad piki rannikut, jõeorge ja järvekaldaid, aga ka inimese rajatud laiadel, metsast lagedana hoitavatel trassidel: õhuliinid, maasisesed liinid, maanteede ja raudteede servad. Vee-elustiku liikumisteedeks on veejuhtmed maastikul: jõed, ojad, ka kraavivõrgustik. Liikumist takistavad jõgedele rajatud paisud, leevendavaks võtteks on kalatrepid. 143. Milliseid võimalusi tuleks pakkuda loomadele maantee ja kiirtee ohutuks ületamiseks? Kiirteede ületamiseks rajatakse ökodukte, tunneleid või jäetakse sildade alla kallasradasid 144. Kuidas suhtuda põlatud loomadesse, kes põhjustavad inimesele majanduslikku kahju? Vastus:Inimene pea ise sellega leppima ja leidam ise lahndusi, kuidas loomade ja lindudega koos elada. Vaid kahjurputukate, -lestade ja näriliste peletamine ning tapmine
Liikumisteedeks on põllupeenrad, põlluservad, heina- ja karjamaad. Avamaastiku liigid liiguvad piki rannikut, jõeorge ja järvekaldaid, aga ka inimese rajatud laiadel, metsast lagedana hoitavatel trassidel: õhuliinid, maasisesed liinid, maanteede ja raudteede servad. Vee-elustiku liikumisteedeks on veejuhtmed maastikul: jõed, ojad, ka kraavivõrgustik. Liikumist takistavad jõgedele rajatud paisud, leevendavaks võtteks on kalatrepid. 144. Milliseid võimalusi tuleks pakkuda loomadele maantee ja kiirtee ohutuks ületamiseks? Kiirteede ületamiseks rajatakse ökodukte, tunneleid või jäetakse sildade alla kallasradasid 145. Kuidas suhtuda põlatud loomadesse, kes põhjustavad inimesele majanduslikku kahju? Vastus:Inimene pea ise sellega leppima ja leidam ise lahndusi, kuidas loomade ja lindudega koos elada. Vaid kahjurputukate,
annaabi.ee 
