muutusi populatsiooni struktuuris Ei tohi väheneda selle geneetiline mitmekesisus, sest see ohustaks populatsiooni püsimajäämist pikemas perspektiivis.(asustamiseks ei või kasutada geneetiliselt kaugetest liinidest pärinevat materjali ) Hoida ära liikide või liigisiseste eristunud vormide ristamist ja nendevaheliste hübriidide asustamist. Nõuded asustusmaterjali päritolule ja paljundamise viisile olenevad asustamise eesmärkidest... 1. Asustamised kalapopulatsioonide kaitse eesmärgil* 2. Asustamised kalapopulatsioonide taastamiseks* 3. Asustamised kalavarude suurendamiseks * Inbriidingu (sugulusristluse) vältimiseks tuleb järgida alltoodud printsiipe: · vältida lähisugulusristamist, kasutades eri vanusega sugukalu; · kasutada järglaste saamiseks võimalikult suurt arvu sugukalu (minimaalselt 50, võimaluse korral 150300, pikaajalise kaitseprogrammi puhul 500);
Traditsioonilistest liikidest on läbi aegade Eestis kasvatatud vikerforelli ja karpkala. Põhitegevusalad Eesti kalatöötlemises on kala külmutamine, fileerimine, kalakonservide ja -preservide ning valmistoitude tootmine. Eesti kalatöötlemisettevõtete põhiline tooraine on kohalikud Läänemere kalaliigid räim ja kilu ning fileerimisettevõtetele mageveekalad ahven ja koha. Kalanduse strateegiline eesmärk on tagada kalapopulatsioonide hea seisund ja kalaliikide mitmekesisus. Oluline on vältida kalapüügiga kaasnevat negatiivsed mõju ökosüsteemile. Kalapopulatsioonid on heas seisus, kui kalavaru suudab töönduspüügi survest hoolimata ja olemasolevates keskkonnatingimustes end looduslikult taastoota ja liikidel on neile omane vanuseline struktuur. Kalavarude suhtes heaperemehelik käitumine on mitte püüda alamõõdulisi isendeid, mitte kahjustada kalade elupaiku ning mitte häirida kudemis- ja pesitsusrahu.
5-6 Peatükk 6 Kalapüügi vormid lk. 6 Peatükk 7 Kokkuvõte lk.7 Peatükk 8 Kasutatud kirjandus lk.8 Peatükk 9 Lisad lk.9 Sissejuhatus 2 Kalandus on majandusharu, mis tegeleb kalade ja teiste veeorganismide (vähid, molluskid, veetaimed) püüdmise ja kogumisega maailmamerest ja siseveekogudest, saagi töötlemise ja valmistoodangu turustamisega. Kalanduse strateegiline eesmärk on tagada kalapopulatsioonide hea seisund ja kalaliikide mitmekesisus. Kalanduse alla arvatakse ka kalakasvatus ja kalakaitse, viimane hõlmab ka kalavarude ratsionaalse ja jätkusuutliku kasutamise ning liigilise mitmekesisuse säilimise. Haritavat maad, millel toidukultuure kasvatada, on tunduvalt vähem kui vett. Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele, keda inimene ka toiduks tarvitab. Kalanduse alla kuulub ka vesiviljelus, mis tegeleb veeorganismide kasvatamisega looduslikes või tehislikes veekogudes.
Ühtne kalanduspoliitika ehk ÜKP annab kõikidele kalalaevadele võrdse juurdepääsu Euroopa Liidu halduses olevatele püügipiirkondadele ning tagab õiglase konkurentsi. Kalapoliitika uueneb pidevalt ning võeti algselt kasutusele, kuna varud võivad olla küll taastuvad, aga palju on siiski ülepüüdmist ja teatud piiri ületades ei taastu ka see taastuv ressurss. ELi liikmesriigid on võtnud meetmeid, et tagada Euroopa kalatööstuse jätkusuutlikus ja, et kalapopulatsioonide juurdekasv ei oleks ohus. ÜKP eesmärk on tagada, et kalandus oleks keskkonnaalaselt jätkusuutlik ja et see oleks ka ELi elanikele toidu allikaks. Eesmärk on ka kalandusega tegelevatele kogukondadele tagada rahuldav elatustase. Pikas perspektiivis peab säilima kalapopulatsioon ning liigid ei tohi hävida. (Euroopa parl… , 2013) 4 1.2. Kalavarude majandamine
ökoloogiliste ja kultuuriliste vajaduste tasakaalustatud rahuldamisest lähtudes. · Polüfunktsionaalsete metsade kasvatamist ja jätkusuutlikku kasutamist tagavate soodustuste, toetuste ja regulatsioonide süsteemi väljatöötamine. · Metsandusalaste info- ja seiresüsteemide arendamine teadmispõhiste otsuste tegemise võimaldamiseks. · Järelevalvesüsteemi tõhustamine ebaseadusliku metsakasutamise piiramiseks. Kalastik Eesmärk: Tagada kalapopulatsioonide hea seisund ning kalaliikide mitmekesisus ja vältida kalapüügiga kaasnevat kaudset negatiivset mõju ökosüsteemile. Keskkonnaministeerium töötab mõõdikute süsteemi 2006-2007. aasta jooksul Eesti jaoks Pan-Euroopa mõõdikute põhjal välja, määratledes täpselt Eestile kohased kriteeriumid. Kõik näitajad peavad olema täidetud. 31 Kalavarude majandamisel lähtuda ökosüsteemist kui tervikust. Kalapopulatsioonid on heas seisus, kui kalavarud
Võõrliikide sissetoomine Vees piiratud ala – sumpad Suurimad kalapüüdjad (õlk 100) II Vesi ja sellega seotud probleemid Hiina (siseveed ja kasvatus) Maailmamerest aastane väljapüük pole viimasel aastakümnel suurenenud ega vähenenud, sest Peruu täiuslikuma püügitehnika tõttu tekkiv kalade Jaapan ülepüük on viinud kalapopulatsioonide Kalaturism- talud, kus kasvatatakse kalu vähenemiseni ning turist saab sinna minna kala kliimavööde: sademed (suvel, Kõige tähtsamad kalakohad maailmas – püüdma mussoonvihmad)
Jääkreostus: aastaks 2030 on likvideeritud kõik jääkreostuskolded. Joogi ja suplusvesi: on inimese tervisele ohutu. Veekogude seisund: saavutada põhja ja pinnavee hea seisund, hoida veekogusid millel juba on hea Maavarad: KK sõbralikum kaevandamine ja resursside efektiivne kasutamine ning min.kadude ja jäätmetega. Mets: metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike vajaduste tasakaalustatud rahuldamine pikas perspektiivis. Kalastik: tagada kalapopulatsioonide hea seisun ning mitmekesisus. Ulukid: tagada jahi ja muude ulukite mitmekesisus ja asurkondade elujõulisus. Muld ja maakasutus: KK sõbralik mullkasutus ja loodus ning kultuurmaastike toimivus ja säästlik kasutamine. Maastikud ja elurikkus: liikide elujõuliste populatsioonide säilimiseks vajalike elupaikade ja koosluste tagamine,maastike säilitamine. Tervist säästev ja toetav elukeskkond: parandades väliskeskkonna tingimusi, saavutame inimeste
Elupaikade fragmenteerumisest on mõjutatud ka orangutangid, ninasarvikud, ahvid, kured (Ciconia stormi), madukaelad (Anhinga melanogaster ) jpt. Koostöös WWF-iga on loodud jätkusuutlike istanduste programm. Lisaks metsakeskkonnale on ohustatud ka Sunda piirkonna mereelustik. Enamikes kalapüügi piirkondades toimub täismahus- või ülepüük. Samal ajal üritab Indoneesia pidevalt suuroriental iucnendada kalapüüki, mis põhjustab kalapopulatsioonide lähenemist väljasuremisele. Halvad kalandustaktikad ainult süvendavad probleemi. Näiteks ookeani põhja traalimine krevetipüügil Arafura meres Ida-Indoneesias, kus kaaspüügi osakaal on 10:1! Toimub ka absoluutselt destruktiivset kalastamist tsüaniidi ja korallriffide õhkimisega, mis mitte ainult ei hävita ökosüsteeme vaid mõjutab tohutul hulgal mereliike, kes neist ökosüsteemidest lähemalt või kaudsemalt sõltuvad.
tõusnud kalapüügi arv ligi kümme korda. Järelikult peaksid kalavarud olema suurenenud Osaliselt on see selletõttu, et kasutusele on tulnud efektiivsemad püügivahendid. Merevee rikastamine toitainetega võib olla kasulik ühtedele kalaliikidele, ent kahjulik teistele. Üheks kalaliigiks, keda soosib toitainete lisandumine merre on kilu. 1920 aastatel tehtud uuringute põhjal ning 50 aastat hiljem kogutud uute tulemust põhjal tuli välja „väetamise“ mõju. Nii biomass kui ka kalapopulatsioonide arvukus olid avamerel kõvasti kasvanud ainult soolsuse hüppekihist kõrgemal. Sügavamal vees olid muutused vastupidised. Biomass moodustas väikese osa 1920. aastate tasemest. Mõnes kohas oli elustik täielikult hävinud. Toitainete lisandumine soodustab seega biomassi kasvu üksnes siis, kui hapnikku on piisavalt. Merevee reostamine vähendab süvaveekihis hapniku hulka ja põhjustab põhjafauna ehk veekogu põhjas elavate loomade hukkumise. (Wirdheim 1992: 26)
veekogusid, mille seisund juba on hea või väga hea. Maavarad: maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Mets: metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike vajaduste tasakaalustatud rahuldamine väga pikas perspektiivis (pikemas kui strateegias käsitletud aeg 25 a). Kalastik: tagada kalapopulatsioonide hea seisund ning kalaliikide mitmekesisus ja vältida kalapüügiga kaasnevat kaudset negatiivset mõju ökosüsteemile. Ulukid: tagada jahiulukite ja muude ulukite liikide mitmekesisus ning asurkondade elujõulisus. Muld ja maakasutus: keskkonnasõbralik mullakasutus ning loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja säästlik kasutamine. Maastikud ja elurikkus: elustiku liikide elujõuliste populatsioonide säilimiseks vajalike
tasakaalustatud rahuldamine väga pikas perspektiivis (pikemas kui strateegias käsitletud aeg 25 a). Mets peab pakkuma nii majanduslikke hüvesid (puit, seened-marjad jm metsatooted) kui sotsiaalkultuurilisi hüvesid nagu rekreatsioon, matkamine, ajaloolis-kultuurilised paigad (hiiemäed jne). Samas peab olema säilitatud metsaökosüsteemide mitmekesisus, tasakaal ning taastumisvõime. Kalastik Eesmärk: Tagada kalapopulatsioonide hea seisund ning kalaliikide mitmekesisus ja vältida kalapüügiga kaasnevat kaudset negatiivset mõju ökosüsteemile. Kalavarude majandamisel lähtuda ökosüsteemist kui tervikust. Kalapopulatsioonid on heas seisus, kui kalavarud suudavad hoolimata töönduspüügi survest end looduslikult taastoota. Kalapüügiga kaasnevad negatiivne mõju ökosüsteemile on: alamõõduliste isendite ning mereimetajate ja -
annaabi.ee 
