KALAD MIKS ON KALALIHA VÄÄRTUSLIK ? Toore kala veesisaldus kõigub 5085%ni. (Mida lahjem on kala, seda rohkem on temas vett.) Näiteks tursk. Sõltuvalt liigist on kalades valke 1422%. (Kalavalgud seeduvad hästi.) Süsivesikuid on kalades väga vähe, kuskil pool protsenti. Neil pole erilist tähtsust. KALARASVAD OLLA POOLT VÕI VASTU ? Kalade rasvasus sõltub: Kalaliigist Kalade toitumisest Kala vanusest Suurusest Elutsükli perioodist ... KALARASVAD OLLA POOLT VÕI VASTU ? Rasvaprotsendi alusel saame jaotada kalad nelja rühma: Lahjemad kalad Nende lihas on rasva alla 2%. Siia kuuluvad tursk, luts, kohta, haug jne. Keskmise rasvasusega uimekandjad Nende rasvaprotsent ulatub kuni 5. Siia kuuluvad kogred, karpkalad, nurud, latikad, tindid jt. Rasvased kalad Neil on rasva üle 5%. Esindajad on kilud siiad, rääbised. Eriti rasvased kalad Neil on rasva üle ...
ilmneda mõne minutiga. Harva võib esineda šokki, vererõhu langust ja hingamisraskusi. Briljantmus E 151 Põhjustab asovärvidele Kasutatakse t tüüpilisi kastmetes, ülitundlikkusreaktsioone. magustoitudes, Vaata E 102. jäätises, sinepis, kalamarjas jne. Pruun FK 4 E 154 Põhjustab asovärvidele Erinevates tüüpilisi värvainetest ülitundlikkusreaktsioone. koosnev pruun värv, Vaata E 102. mida kasutatakse kalatoodetes. 2 Pruun HT E 155 Põhjustab asovärvidele Kasutatakse: kakao
· Aktiviseerib sugunäärmete, kilpnäärme ja parakilpnärme tööd. · Hoiab meie luud tugevad, sest reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, soodustab nende omastamist ja luudesse ladestumist. · Võimaldab kesknärvisüsteemi korras hoida, stimuleerib selle tööks vajaliku fosforhappe ainevahetust. · Aitab organismil vastu panna külmetushaigustele D-vitamiini leidub : loomsetes toiduainetes ( kalamaksas, piimarasvas, munades, kalamarjas, rasvastes kalades ), spinatis, salatis, kapsas, tomatis. Organism saab seda ka värskes õhus jalutades ja päikese käes viibides. · D-vitamiin ei hävi kulinaarsel töötlemisel · Et seda hästi omandataks ja et see organismile soodsalt mõjuks, peab olema organismis piisavalt valke, rasvhappeid, kaltsiumi, A ja C- ning B-rühma vitamiine sisaldavaid toiduaineid. · Kõige paremini omastatakse D-vitamiini jogurtitest , rõõsast
Looduses omavad vahad reeglina kaitsefunktsiooni - tingivad loomanahkade, taimelehtede ja veelindude sulgede märgumatuse (hüdrofoobsuse). Toiduainetetööstuses kasutatakse vaha puuviljade pinna katmiseks nende säilivusaja pikendamseks,närimiskummi tootmisel, juustupinna katmisel,glaseerainena kohvi tootmisel jm. Fosfolipiidid glütseroolijäägiga seotud 2 rasvhappejääki, 3. jäägiga fosforhappe jäkk ja lisaks alkohol. Leidumine: kaseiinid piimas, ihtüliin kalamarjas, vitelliin, fosfovitiin munarebus. Fosfolipiidid on rakumembraanide olulised ehitusmaterjalid, moodustavad - 90% membraani lipiididest. Membraan on lipiididest ja valkudest koosnev vedel "mosaiik", kusjuures lipiidsed ja valgulised komponendid on pidevas liikumises. Toiduainetööstuses kasutatakse fosfoglütseriide emulgaatorite ja stabilisaaroritena. Enim leiab kasutamist letsitiin( nt kondiitritooted, pagaritooted jm). 18. Ensümoloogia põhimõisted
lõikamiseks. Pika hammatuse teraga nuga. 8 P Patee pasteedi ja pikkpoisi vahepealne roog, küpsetatakse ahjus Paeluss (kalas) parasiit, kes võib kalatoidus levida inimesele. veevannis. Võib olla määritab või viiludena serveeritav. Paeluss ja tema munad võivad olla kala lihaskoes ja kalamarjas, hävitavalt mõjub kala sügavkülmas hoidmine. Parfee sügavkülmutatud magustoit vahukoorest ja munakollastest, millele võib lisada maitse ja värvi andmiseks marju. Pesto Itaaliast, Genovast, pärit kaste, mille koostisesse kuuluvad: purustatud küüslauk, basiilik, seeder-või
Lihtvalgud lõhustuvad hüdrolüüsil ainult aminohapeteks. Omakorda jagunevad lihtvalgud: Protamiinid-sisaldavad rohkesti diaminomonokarboksüülhappeid. Nende koostises puuduvad trüpofaan ja väävlit sisaldavad aminohapped.Enamikus protamiinides 8 puududb ka türosiin ja fenüülalaniin. Protamiine moodustavad peptiidahelad koosnevad põhilielt arginiinist, mis põhjustab nende aluselist iseloomu.Protamiine leidub rohkesti spermas ja kalamarjas. Histoonid-kuuluvad aluseliste valkude hulka. Nad sisaldavad rohkesti diaminohappeid ning histiini. Histoone leidub harknäärmes. Nad moodustavad hemoglobiini valgulise osa-globiini. Albumiinid- on vereplasmas, piimaseerumis ja kõikides loomsetes ning taimsetes kudedes esinevad valgud. Nad lahustuvad vees ja nõrgakonsentratsioonilistes soolalahustes. Globuliinid- moodustavad teise, albumiinidega tavaliselt kõrvuti esineva valkude alarühma
vahukoore ja munakollasega magustoit. Võib lisada marju vms. 31 9 Kalatoidud 9.1 Paeluss (kalas) Paelussi leidub meie kalades üsna sageli ja tavapärasem on ta Peipsi kaladel; teda võib olla on särjes, latikas, haugis, lutsus jt kalades. Merekalades on paelussi harvemini, lõhelised on temast peaaegu vabad. Paeluss ise ja tema munad võivad olla nii kala lihaskoes kui ka kalamarjas ja sisemustes. Paelussi hävitab kala hoidmine sügavkülmas -20°C juures 20 tunni vältel, samuti kalaliha korralik läbikuumutamine valmistamisel — liha sisemine soojus peab tõusma 60 kraadini. Soolakala või kalamarja valmistamisel soovitatakse paelussi vältimiseks kala või kalamari eelnevalt läbi külmutada. 9.2 Tartar kaste Tartarkaste oma klassikalisel kujul on külm kaste, mille põhjaks olev majonees sisaldab lisaks tooretele ka läbi sõela hõõrutud keedetud munarebusid
Seente poolt produtseeritud biotsiine nimet. antibiootikumideks. Mõjuvad tavaliselt teatud kindlale mikroobi liigile: Fütontsiidid − taimse päritoluga antibiootilise toimega ained. Nad on üheks looduslikuks teguriks võitluses mikroobidega (nt mugulsibulast ja küüslaugust on eraldatud ollitsiin). Loomse päritoluga antibiootiliste ainete hulka kuuluvad nt lüsosüüm, eritriin ja ekmoliin. Lüsosüüm − on valguline aine, mida leidub munavalges, pisarates, süljes, kalamarjas jne. Eritriin − saadakse looma punastest verelibledest (erütrotsüütidest). Tal on bakteriostaatiline toime nt stafülo- ja streptokokkidele. Ekmoliin − saadakse kalade kudedest ja ta mõjub antibakteriaalselt soolehaigusi tekitavatele bakteritele. 19. Mikroorganismide (modifikatsiooniline, mutatsiooniline ja kombinatiivne) muutlikkus. Mikroorganismide muutlikkust seostatakse nende fenotüübi ja genotüübi muutumisega. Tulenevalt
(Nimekiri vitamiinidest) B2- pragunenud katkised suunurgad ja huuled, keele ja suu limaskesta põletikud. Leidub piimas, jogurtis, õllepärmis, maksas, kalas, munades, kaunviljades ja spinatis.(ibid) B3- lihaste nõrkus, väsimus, isutus, unetus, depressioon, ärritatavus, anoreksia, oksendamine, igemete valulisus, nahakahjustused. Leidub maksas, munades, piimas, kaunviljades, kanalihas, jämedas nisujahus, röstitud kohviubades.(ibid) B4- rasva ladestumine maksa, vererõhu tõus. Leidub kalamarjas, munades, sardiinides, kapsas, kanamaksas, kaunviljades ja piimas.(ibid) B5- nõrkus, oksendamine, väsimus. Pikemaajalise kestva defitsiidi puhul võivad ilmneda juuste depigmentatsioon, põletuse tunne jalgades (burning feet syndrome), pellagra sarnased nähud (naha sümmeetriline laigulisus ning jäikus), krambid. Leidub maksas, munades, piimas, kauanviljades, täisteraviljatoodetes ja tomatis.(ibid) B6- väsimus, ärrituvus, suukuivus, depressioon, unehäired, veresuhkru taseme langus
Taimse päritoluga antibiootikume nimetatakse fütontsiidid. Nad on taimede üheks võimaluseks võitluses mikroobidega. Antibiootikumide omadusi on ka paljudel toiduainetel ja maitseainetel. Küüslaugul on eraldatud ollitsiin, rõikast aga rapiin ja tomatist tomatiin. Neil ainetel on aktiivne mikroobide arengut pidurdav või hävitav toime. Loomsete antib hulka kuuluvad lüsosüüm, eritriin, ekmoliin jne. Lüsosüümi leidub munavalges, kalamarjas, aga ka nt pisarates ja süljes. Eritriini saadatkse punastest verelibledest. Tal on bakteriostaatiline toime nt stafolokokkidele. Ekmoliin saadakse kalade kudedest ja tal on antibiootiline toime soole haigusi tekitavatele bakteritele. 22. Mikrorganismide muutlikkus ( modifikatsiooniline, mutatsiooniline ja kombinatiivne muutlikkus) Mikroorganismide muutlikkust seostatakse nende fenotüübi ja genotüübi muutumisega
Taimse päritoluga antibiootikume nimetatakse fütontsiidid. Nad on taimede üheks võimaluseks võitluses mikroobidega. Antibiootikumide omadusi on ka paljudel toiduainetel ja maitseainetel. Küüslaugul on eraldatud ollitsiin, rõikast aga rapiin ja tomatist tomatiin. Neil ainetel on aktiivne mikroobide arengut pidurdav või hävitav toime. Loomsete antib hulka kuuluvad lüsosüüm, eritriin, ekmoliin jne. Lüsosüümi leidub munavalges, kalamarjas, aga ka nt pisarates ja süljes. Eritriini saadatkse punastest verelibledest. Tal on bakteriostaatiline toime nt stafolokokkidele. Ekmoliin saadakse kalade kudedest ja tal on antibiootiline toime soole haigusi tekitavatele bakteritele. 22. Mikrorganismide muutlikkus ( modifikatsiooniline, mutatsiooniline ja kombinatiivne muutlikkus) Mikroorganismide muutlikkust seostatakse nende fenotüübi ja genotüübi muutumisega
Nukleoproteiinid kujutavad endast valkude ja nukleiinhapete komplekse. Sõltuvalt nukleiinhappest eristatakse ribonukleoproteiine ja desoksüribonukleoproteiine. Esimeste kõige iseloomulikumaks esinemiskohaks on ribosoomid, teised aga paikenvad valdavalt rakutuumades, moodustades kromatiinaine. Fosfoproteiinides on prosteetiliseks rühmaks fosforhappejääk. Fosfoproteiinid on näiteks piimavalk kaseiin, ka mitmed munades ja kalamarjas leiduvad valgud. Fosfoproteiinidele on iseloomulik suur asendamatute aminohapete sisaldus, seejuures inimesele sobivates proportsioonides, mis teeb neist kõrge toiteväärtusega valgud. Fosfoproteiinidena võib vaadelda ka paljusid ensüüme, mida fosforüülimise/defosforüülimise kaudu kas aktiveeritakse või inhibeeritakse. Niisugused ensüümid on näiteks glükogeeni süntaas ja
annaabi.ee 
