Rasv: · on kalalihas 0,3-35% · kõige vähem kohal (0,3%), silmudel aga 31,1% · tursamaks sisaldab rasvakuni 70% · kalarasv on hästi omastatav Süsivesikuid on kalas vähe ( kuni 1%) ja neist põhilise osa moodustab glükogeen Ekstratiivaineid on kalalihas1,5-8,7% olenevalt kaalust. Vesi: · eri kalaliikide lihas moodustab 52-85% · vesi esineb vabas ja seotud olekus · vabas olekus vees on lahustunud orgaanilisi ja mineraalaineid · vabas olekus vett võib kalalihast aga kergesti eemaldada kuivatamise ja pressimise teel · seotudvesi ei ole lahustaja ja see külmub alla 0 kraadi Vitamiine: · leidub kala kõigis kudedes, eriti palju aga maksas · kõige sagedamini esineb A, D, B ja E-vitamiine · inimorganism omastab kalaliha kiiremini ja täielikumalt kui loomadeliha · see on tingitud ühelt poolt soodsama valkude koostisega, teisalt aga kaotab kalaliha keetmisel 10-30% niiskust (loomaliha 50%) Kalade liigitus:
Fourth level Fifth level Milliseid toitaineid kala sisaldab ? Kala ja kalaõli sisaldab oomega 3 rasvhappeid polüküllastumata rasvhappeid (näiteks a linoleenhape). Kalarasv sisaldab A, D ja E vitamiini ja erinevaid B rühma vitamiine. Milleks neid toitaineid vaja on ? Kalalihast saab inimene elutegevuseks vajalikku joodi, vaske, tsinki, seleeni, fluori ja rauda. Luudega söödavad kalad on olulised fosfori, magneesiumi ja kaltsiumiallikad. Kala rasvasisaldus sõltub oluliselt liigist ja aastaajast. Sõltuvalt liigist, on kalas 1422% valke. Sarnaselt lihale, on ka kalavalgud inimorganismi jaoks täisväärtuslikud. AITÄH TÄHELEPANU EEST !
Mida suurem on kala, seda rasvasem ta on. (Võrreldes liigikaaslastega.) Kalarasva koostises on rohkesti pika ahelaga polüküllastamata rasvhappeid ehk omega3 rasvhappeid. KALALIHA MIKROTOITAINETE VALGUSES Vitamiinidest on kalades rasvlahustuvaid vitamiine A, D ja E. Rohkem on neid rasvastes kalades. Vesilahustuvatest vitamiinidest erinevaid B rühma vitamiine. Mikroelemente on rohkesti erinevates merekalades. KALALIHA MIKROTOITAINETE VALGUSES Kalalihast saab inimtegevuseks vajalikku joodi, vaske, tsinki, seleeni, fluori ja rauda. Koos luudega söödavad kalad on olulised fosfori, magneesiumi ja kaltsiumiallikad meie toidulaual. MIS TEEB LÕHE JA FORELLI ERITI VÄÄRTUSLIKUKS ? Väga hea rasvhapete koostis. Lõhes ja forellis on vähe küllastatud ja rohkesti küllastamata rasvhappeid (Omega3). 50g kala annab Sulle tippvalgud ja praktiliselt päevakoguse väärtuslikke n3 rasvhappeid.
"Läänemere lained" Kirikakar - Bellis perennis 18.sajandist Saksa köögile iseloomulik Click to edit Master text stylesTugev talupojalõuna sea-, looma-, linnu- Second level või kalalihast Third level Fourth level Palju keedetud juurvilju Fifth level Tagasihoidlikult maitsestatud soola ja pipraga Võileivad ja saiakesed Hamburger, ehk kukkel, mille
c. Äädikhappe lahust 25.Kala keetmisel jäetakse kala soomustamata, sest a. Soomused parandavad maitseomadusi b. Soomused aitavad hoida kala kuju c. See on tüütu tegevus 26.Saba ja sabauim on kala a. Liikumissuuna reguleerimiseks b. Põhiliseks liikumiselundiks c. Enesekaitseks 27.Krõbeda kooriku ja kalale erilise meeldiva maitse ning aroomi andmine on a. Praadimise eesmärk b. Fritüüris praadimise eesmärk c. Paneerimise eesmärk 28.Praadimisel eraldub kalalihast 20-30% kalarasva a. Lahjade kalade puhul b. Keskmise rasvasisaldusega kalade puhul c. Rasvaste kalade puhul 29.Pärast marinaadi valamist kalaga täidetud toosi äädikhappe pH a. Muutub suuremaks b. Muutub väiksemaks c. Ei muutu 30.Konservides omab mikroorganismide elutegevuse takistamisel suurt tähtsust a. Konservikarbi täitmisaste b. Kala eeltöötlemine c. Kattelahus, millega on kala täielikult kaetud
tervise seisukohalt parim rasvhape. · Tervisliku toitumise seisukohalt on kalarasv kõrgelt hinnatud, kuna tänapäeva inimeste toit ei sisalda eriti palju oomega-3 rasvhappeid. Mikrotoitained · Kalas on rasvas lahustuvaid vitamiine A, D ja E, eriti just rasvastes kalades. · Vesilahustuvatest vitamiinidest on palju B-rühma vitamiine, need on peamiselt kalalihases. · C-vitamiini kalades väga pole, kuid on mõned erandid(koger). · Kalalihast saab inimene elutegevuseks vajalikku joodi, vaske, tsinki, seleeni, fluori ja rauda. · Koos luudega söödavatest kaladest saab inimene fosforit, magneesiumi ja kaltsiumit. Mikrotoitained · Eriti rikkalikult on neid vitamiine peale rasva ka kalamaksas. · Merekalade maksas ja lihas on märkimisväärses koguses B-rühma, C-, E-, PP-vitamiini. · Mikroelemendid ja vitamiinid, mida kalades on suhteliselt palju on paremini omastatavad kui koduloomade lihast.
Sel juhul pole soomuseid tarvis eelnevalt eemaldada. Puhastatud kaladele või kalatükkidele piserdatakse sidrunimahla või lahjendatud äädikat, mis teeb kalaliha heledamaks ja vähendab erilist lõhna ja maitset. Ühtlasi puistatakse kalale soola (l triiki sl. l kg puhastatud kala kohta) ja lastakse jahedas kohas 2030 minutit seista. Siinjuures pidada meeles, et pikemat aega soolaga seismisel muutub kalaliha tuimemaks, sool tõmbab kalalihast mahla välja. Hakkliha valmistatakse lahjemate kalade tursa, haugi, koha jt. puhtast nahata fileest. 500 g kalafilee kohta tuleb arvestada 75100 g saia, 50 g seapekki, võid või rasva, 1/23/4 klaasi piima, l muna, soola, pipart või muskaati. Rasva asemel võib lisada ka koort. Kalaliha lastakse koos piimas leotatud saia ja pekiga l2 korda läbi hakkmasina, lisatakse soola ja pipart, muna, sulatatud rasva või koort (viimaseid siis, kui pekki pole kasutatud)
või ära kuivada. Poseeritakse enamasti kas vees (munad), Puljongis (linnuliha) või Veinis (Kala valges veinis, puuviljad punases veinis). Ruu - Sküü Krutoonid - Kuubikutena praetud sai, mis tõstetakse supisse rohkes rasvas praetud või röstitud saiaviil lihatoidu alusena. Julienne Tuletikusuursed ribad Aspikk - Aspikk on selge heamaitseline tarrend, mis keedetakse seakamarast, vasika-, veise-, linnu- või kalalihast. Sellega valmistatakse liha-, kala-, muna- ja köögiviljatoite ja külmi kastmeid. Aspikiga katmine annab toidule ilusa läike, maitsva ümbrise ja takistab toidu kuivamist. Külma kastme teeb aspikk paksemaks ja maitsvamaks Kuskuss - Kuskuss on Põhja-Aafrikas levinud peen nisutang, mida tehakse kõva- ehk durumnisu koorimata teradest. Kõige enam sarnaneb ta mannaga, kuid konsistentsilt on sõmer ja meenutab pigem imepisikestest tükkidest koosnevat pastat.
pöördumine teatud suunas. Seega kohastumised tekivad ja püsivad organismirühmades. GLOBAALPROBLEEMID: 1. Toitumisprobleemid maailmas, lahendused • Maailmas tuntakse küll kuni 80000 taimeliiki, kuid kasutada osatakse 7000 neist. Kuid inimkonna toitumine rajaneb 30 kultuurtaimel. 4 neist kasutatakse teistest enam( riis, kartul, nisu, mais. Tähtsamad lihaloomad on: veised, sead, lambad, kodulinnud. 6% lihavalgust saadakse kalalihast ning 87% tuleb merest, ülejäänu kalakasvandustest. Suuremad lihatootjad on Austraalia, Euroopa Liidu maad, Lõuna- Ameerika ja Uus-Meremaa. Probleemid lihatootmises: looma- ja lambaliha toodangut tõsta ei saa, sest pole karjamaid ning linnu- ja sealihatoodangu tõstmiseks oleks vaja rohkem loomasööta. Aafrikas vähenes inimese kohta toiduainete hulk 28% 1960-1990 aastatel. Aafrikas tervikuna nälgib üle 100 miljoni inimese. Toidukriisi suurimateks
hinnatud, kuna tänapäeva inimeste toit ei sisalda eriti palju oomega-3 rasvhappeid. Mikrotoitained Vitamiinidest on kalas rasvas lahustuvaid vitamiine A, D, E, kusjuures just rohkem rasvastes kalades. Vesilahustuvatest vitamiinidest on kalast küllaltki palju B-rühma vitamiine, need on koondunud peamiselt kalalihasse. C-vitamiini on kalades vähevõitu, kuid on mõned erandid, näiteks kogres on küllaltki palju C-vitamiini. Mikroelemente on rohkelt samuti merekalades. Kalalihast saab inimene elutegevuseks vajalikku joodi, vaske, tsinki, seleeni, fluori ja rauda. Koos luudega söödavatest kaladest saab inimene fosforit, magneesiumi ja kaltsiumit. Ka S.Vitsur kinnitab, et merekalades on rohkelt A- ja D-vitamiini lisades veel, et eriti rikkalikult on neid vitamiine peale rasva ka kalamaksas. Merekalade maksas ja lihas on märkimisväärses koguses B-rühma, C-, E-, PP-vitamiini. Ta nõustub ka sellega, et
toidus. Ta kirjutab, et Tiibeti laamad tegid rasket füüsilist tööd ning toitusid peamiselt omaenda kasvatatud viljadest järgisid enamasti taimset dieeti, lisanditena muna, või ja juust. Seejuures, ühe toidukorra ajal sõid laamad tingimata neist ainult üht. Polkovnik Bredford ei nõua sellise äärmuslikkuse järgimist, kuid soovitab ,,puu-, juur- ja köögivilju ning tärklist sisaldavaid toiduaineid tarvitada eraldi imetajate ning linnu- ja kalalihast." Samas hoiatab polkovnik Bredford ka ülesöömise eest ühine probleem paljudele meie seast. ,,Pärast kahte kloostris veedetud aastat", räägib Bredford, ,,oli peaaegu esimene asi mis mulle silma hakkas, kui saabusin India ühte suuremasse linna, tohutu toidu kogus mida neelasid inimesed, kellel oli selle ostmiseks piisavalt vahendeid. Minu silme ees sõi üks mees sellise hulga toitu, millest oleks piisanud üheks päevaks neljale pingelist tööd tegevale Tiibeti laamale."
sest see põhjustab näiteks naatriumi ja vee peetumist organismis. Kaaliumi on rohkesti taimsetes toiduainetes – kuivatatud virsikud, koorega keedetud kartulid, spinat, herned jne (puu- juur- ja kaunviljad) Kaltsiumisoolad (kaltsium) - olulisem luukoe ehitusmaterjal (koostöös fosforiga) - erutuse teke ja levik - vere hüübimine - paljude ensüümide aktivaator Kaltsiumi saadakse piimast ja selle produktidest, samuti kalalihast Fosfor(happesoolad) - luukoe moodustamine - energiarikaste ühendite süntees fosforit leidub põhiliselt loomsetes produktides – liha, merekalad, munakollane, piimatooted (juustud!), taimedest oad, herned, kapsas, pähik Magneesium - luukoe teke - ensüümide töö tagamine Magneesiumi leidub rohkesti värskete taimede rohelistes osades – spinat, seemned; kapsas, peet, kartul.. Raud
toiduvalmistamisel soolaga liialdada, sest see põhjustab näiteks naatriumi ja vee peetumist organismis. Kaaliumi on rohkesti taimsetes toiduainetes – kuivatatud virsikud, koorega keedetud kartulid, spinat, herned jne (puu- juur- ja kaunviljad) Kaltsiumisoolad (kaltsium) olulisem luukoe ehitusmaterjal (koostöös fosforiga) erutuse teke ja levik vere hüübimine paljude ensüümide aktivaator Kaltsiumi saadakse piimast ja selle produktidest, samuti kalalihast Fosfor(happesoolad) luukoe moodustamine energiarikaste ühendite süntees Fosforit leidub põhiliselt loomsetes produktides – liha, merekalad, munakollane, piimatooted (juustud!); taimedest: oad, herned, kapsas, pähklid Magneesium luukoe teke ensüümide töö tagamine Magneesiumi leidub rohkesti värskete taimede rohelistes osades – spinat, seemned; kapsas, peet, kartul.. Raud
annaabi.ee 
