Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed Tänapäeva infoajastul on meedial tohutu mõjuvõim ühiskonnas kajastatavate probleemide ja uudiste üle. On ju kõigil inimestel ligipääs televiisorile, internetile või raadiotele ning erinevatel meediakanalitel on väga lihtne inimeste mõtteid suunata ühele või teisele arvamusele. Tänapäeva ühiskonnale iseloomulikuks on sõnavabadus, kommunikatsioonivabadus ja ka meediavabadus. Meediavabadus loob konkurentsi erinevate meediakanalite vahel ning võib juhtuda, et hakatakse edastama vale või moonutatud infot, et
arvamuslooga, kultuuri- või spordivaldkonda kuuluva artikliga. Postimehes on kasutatud põhimõtteliselt sama lahendust, kuid minule isiklikult meeldib ja kutsub lugema Päevalehe kujundus. Mõlemad ajalehed kajastavad küll päevakohaseid uudiseid ja võiks arvata, et kahest erinevast lehest võiks lugeda sarnaseid päevasündmuseid, kuid tõsiasi on see, et nii nagu erineb lehtede kujundus, on ka erinevad kajastatavate uudiste teemad. Päevaleht kirjutab kõikuvast piimahinnast, aga Postimees Venemaa teraviljaikalduse mõjust eesti toiduainete hindade tõusule. Tundub, nagu kaks Eesti suurimat päevalehte on omavahel uudised ära jaotanud, et kõiki päevakorralised teemad rahvale ette kanda. Arvamuslugudele on mõlemas lehes pühendatud kahe lehekülje jagu ruumi. Postimehes on ka arvamuslugudel eellood, mis asuvad väljaande alguses ning juhatavad sisse pikema artikli
Raakides sopradega on tavaliselt loomulik, et sind moistetakse ning keegi ei judge (tra, ma ei oska eesti keelt no) Oma tutvusringkonnas saab lahti lahata pohimotteliselt koike, mis pahe tuleb ning minu arvates sonavabadus on just omade keskel koige rohkem oigustatud. Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed on seotud meeletult tanapaeva infoajastuga. Meedial on tohutu mojuvoim uhiskonnas kajastatavate probleemide ja uudiste ule. Koigil inimestel on olemas ligipaas televiisorile, internetile või raadiole ning erinevatel meediakanalitel on vaga lihtne inimeste motteid suunata uhelee või teisele arvamusele. Tanapaeva uhiskonnale on iseloomulikuks saanud sonavabadus , kommunikatsioonivabadus ja ka meediavabadus . Meediavabadus loob konkurentsi erinevate meediakanalite vahel ning voib juhtuda,
SISSEJUHATUS võimalik hinnata, kui ei võeta arvesse raha aegväärtust (Maire Otsus, Juuli Laanemets, 2013), kuid praegu siiski ei ole raha aegväärtuse arvestamist nõuvad tehingud enamikes ettevõttes igapäevased. Raha aegväärtuse arvestamist käsitletakse kümnes RTJs (RTJ 3,4,5,6,7,8,9,10,11,17) ja peamiselt arvestatakse raha aegväärtuse kontseptsiooni : - Õiglases väärtuses varade ja kohustuste kajastamise korral - Soetumusmaksumuses kajastatavate varade ja kohustuse korral, kui vara või kohustusega seotud raha liigub tavapärasest pikema aja jooksul - Materiaalsete ja immateriaalsete varade allahindluse korral (Altmäe, 2015). Raamatupidamises kajastatakse minevikus aset leidnud sündmusi nende toimumise hetkel, seega tähendab see, et raamatupidamiskannetes kajastatakse tehingute summad 2 nüüdisväärtuses
Nendele, kes sellisel kombel puhata ei soovi, on olemas omaette nurgake, kus silma hetkeks looja lasta. Peale internetipunkti võiks eraldi ruum olla ka näituste korraldamiseks. Ideaalis kujutan ma seda ette nii, et näituste saali on lausa mitme kuu pikkune järjekord, sest kõik tahavad oma loomingut raamatukogus näidata. Lisaks võiks olla ka väike raamatukogu isiklik muuseum, kus iga nädala järel vahetuvad eksponaadid. Peale näituste saalis kajastatavate teoste võiks ka kõikjal raamatukogus olla alalised maalid seintel, eelistatavalt kaunid, soojades toonides maastikumaalid. Samuti poleks paha raamatukogu fuajees näiteks Tammsaare skulptuur ja maalid teistest olulistest Eesti kirjanikest või luuletajatest. Raamatukogu võiks omalt poolt toetada laste loomingulisust korraldades neile näiteks joonistamis-ja maalimistunde. Fuajees võiks veel asuda nn ajaloo sein, kus on kajastatud selle konkreetse raamatukogu käekäik läbi aegade.
edasimüümine ning põhivara grupis juhul, kui eesmärgiks on põllumajandusliku toodangu saamine. Uurija leiab, et mõistlik on bioloogilisi varasid bilansis ja vastavates lisades kajastad rühmade kaupa. Bioloogilisi varasid võib rühmitada tarbitavateks ja tootvateks varadeks. Teise võimalusena võib bioloogilisi varasid liigitada valmidusastme järgi küpseteks ja ebaküpseteks. 1.4.2 Bioloogiliste varade kajastamine kasumiaruandes Õiglase väärtuse meetodil kajastatavate bioloogiliste varade ümberhindlusest tekkivaid kasumeid ja kahjumeid kajastatakse kasumiaruandes eraldi kirjel „Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt” (RTJ 7, 2011, §37). Kasum tekib siis, kui võrreldes eelmise ümberhindamise päevaga on bioloogilise varade väärtus suurenenud, ning kahjum siis, kui varade väärtus on vähenenud. Väärtuse muutus kajastatakse bilansis varade suurenemise või vähenemisena ja kasumiaruandes kasumi või kahjumina. (Siling & Lõokene, 2001, lk 52)
& Alver, J., 2009, lk 297). Lühiajaliste kohustuste tasumine tähendab reeglina käibevara loovutamist. Mõnikord kaasneb lühiajaliste kohustuste tasumistega ja uute lühiajaliste kohustuste teke. (Tikk, 2009, lk 136). Lühiajaliseks kohutuseks loetakse valdavalt kohustust, mis tasutakse ära 12 kuu jooksul. Lühiajalisi kohustusi võib liigitada järgmiselt 1) LA kohustused, mille suurus on teada 2) Hinnangulised kohustused 3) Potentsiaalsed kohustused.(ibid, lk 137) Enamiku bilansis kajastatavate lühiajaliste kohutuste suurus on teada. Nad on tekkinud kas majandusüksuse põhitegevuse või finantseerimistegevuse tulemusena. 4 Sellised lühiajalised kohustused põhinevad lepingutel näiteks tarnelepingud, töövõtulepingud, laenulepingud või seadustel käibemaksuseadus, tulumaksuseadus jne. Seetõttu on fikseeritud ka nende tasumise tähtaeg.(ibid, lk 137) 1.2 kajastamine bilansis
et ta oma õigust ei kasuta.1 2.1.2. Varade ja kohustuste saldeerimine (kajastamine netosummas) Varasid ja kohustusi ei saldeerita omavahel bilansis, välja arvatud juhul, kui ettevõttel on juriidiline õigus vara ja kohustuse tasaarveldamiseks ning on tõenäoline, et ta seda õigust kasutab.2 2.1.3. Bilansikirjete selgitus Tabel lisas 2 annab ülevaate erinevate bilansikirjete sisust, antud kirjel kajastatavate objektide arvestuspõhimõtetest ning viitab teistele Raamatupidamise Toimkonna juhenditele, kus on põhjalikumalt käsitletud antud objektide arvestust. Sõltuvalt konkreetse raamatupidamiskohustuslase äritegevuse spetsiifikast võib osutuda asjakohaseks teatud kirjete sisu muuta või lisada täiendavaid kirjeid. Kuna tabelis on bilansiobjektide arvestuspõhimõtteid kirjeldatud ainult väga kokkuvõtlikult,
Raamatupidamise Toimkonna hinnangul ei teki siiski valdava enamuse Eesti ettevõtete jaoks erinevusi seotud osapoolte määramisel vastavalt Eesti heale tavale ja SME IFRSile. 12 RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes LISA 1 BILANSIKIRJETE SELGITUS Alljärgnev tabel annab ülevaate erinevate bilansikirjete sisust, antud kirjel kajastatavate objektide arvestuspõhimõtetest ning viitab teistele Raamatupidamise Toimkonna juhenditele, kus on põhjalikumalt käsitletud antud objektide arvestust. Sõltuvalt konkreetse raamatupidamiskohustuslase äritegevuse spetsiifikast võib osutuda asjakohaseks teatud kirjete sisu muuta või lisada täiendavaid kirjeid. Kuna tabelis on bilansiobjektide arvestuspõhimõtteid kirjeldatud ainult väga kokkuvõtlikult, siis on korrektse arvestuse ja kajastamise eesmärgil kindlasti vajalik
ning see hoolega kordi ja kordi läbi lugeda. Seadus - see on aluspõhi kõigile Sinu edasistele tegemistele ja toimingutele ettevõtluses majandusarvestuse vallas. Pööra seadust lugedes tähelepanu (ja see on väga pikk lugemine) sõnadele ja nende mõistmisele et kui kirjas on sõna ,,peab", siis ära tee sellest oma mõtetes sõna ,,võib" ning vastupidi. Olgu see seadus Sul pidevalt käeulatuses, kontrollimaks üle kasutatavaid mõisteid, omi mõtteid ja kajastatavate tehingute sisulisi tähendusi. Üks meeldetuletus juhindu alati seaduse tekstist, erinevate määruste ja juhendite sisu on kindlasti ka määrav ning oluline, aga seadusetekst on ülim neist - kuningas oma alamate seas. Küsimusele miks seda seadust üldse vaja on, vastus on lihtne - et rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted oleksid kasutusel ka Eestis ning kõik koostatavad aruanded oleksid üheselt mõistetavad. Piltlikult öeldes - et kõik raamatupidajad sõidaksid
tekkivad kulud, mis sisuliselt langeb kokku netoekspordiga rahvamajanduse arvepidamise võrrandis. Tulude konto näitab tootmistegurite, nt tööjõu ja kapitali, kasutamisega ja kasutada andmisega seotud tulud-kulud, sh kompensatsioonid töötajatele, dividendid jne. Kõik ülejäänud välismajandustehingud, mis on seotud kogutulu kujunemisega (annetused, pärandused, liikmemaksud jne) ja ei samastu kapitalikontol kajastatavate tehingutega, kirjeldatakse ülekannete kontol. Kapitalikonto on seotud peamiselt immateriaalse varaga seotud tehingutega, sh intellektuaalomandi ostmine-loovutamine, võlgade andeksandmised, EL-i abirahad ja muud kogutulu kujunemisega mitteseotud rahvusvahelised kapitaliülekanded. Välisinvesteeringud aga, mis jagunevad otse- ja portfelliinvesteeringuteks, kajastuvad finantskontol
eesmärkidel rajanevad omakorda täpsemad eesmärgid lähemateks aastateks (23 aastat), need tuuakse ära tegevuskavas. Aastaeesmärkide seadmine märgistab teed strateegiliste eesmärkide ja lõpuks visiooni saavutamiseni. Lisaks turundus- ja tootearenduseesmärkidele ka finantside, protsesside ja arenduseesmärkide konkreetsem väljatoomine loob selgema arusaama ettevõtte sihtidest, muudab plaani realistlikumaks ja lihtsustab hea tegevusplaani koostamist ja elluviimist. Turundusplaanis kajastatavate strateegiliste valdkondade jaotus sõltub organisatsiooni ja tema teenuste olemusest ja enda valitud üldistustasemest. Näiteks võib lisaks turundusele ja tootearendusele nimetada (info)tehnoloogiastrateegiat (tootearendus võib olla selle osa), tootmis- ja teenindusstrateegiat, personalistrateegiat, majandusstrateegiat jne. Tegevusjuhised - Strateegilised eesmärgid määratletakse ettevõtte võtmeisikute ühistööna, et kasutada oleks
ostmisel tekkivaid kulusid (sisuliselt langeb kokku netoekspordiga). Tulude konto kajastatakse tootmistegurite (tööjõud, kapital) kasutamisega ja kasutada andmisega seotud tulusid-kulusid (kompensatsioonid töötajatele, dividendid jne). Ülekannete konto kajastatakse kõiki ülejäänud välismajandustehinguid, mis on seotud kogutulu kujunemisega (annetused, pärandused, liikmemaksud, EL-i abirahasid jne) ja mis ei samastu kapitalikontol kajastatavate tehingutega. Kapitali- ja finantskonto Kapitalikonto kajastatakse peamiselt immateriaalse varaga seotuid tehinguid (intellektuaalomandi ostmine-loovutamine), võlgade andeksandmisi ja muid kogutulu kujunemisega mitteseotud rahvusvahelisi kapitaliülekandeid. Finantskonto kajastatakse välisinvesteeringuid (otseinvesteeringud, portfelliinvesteeringud). Reservid - Reservide all näidatakse keskpanga kulla ja välisvaluutareservi muutumist. Maksebilansi defitsiit ja ülejääk
annaabi.ee 
